Meil on hädasti vaja uusi, rangemaid kiirguspiirnorme!

0
356
Pilt: https://www.researchgate.net/figure/RF-exposure-limits-for-the-general-public-in-different-countries-Equivalent-plane-wave_fig2_331600505

Viitamine kehtivatele piirnormidele kui tervisemõjude välistamise tagatisele ei ole olemasoleva teaduse raames enam tõsiseltvõetav. Paljude teadlaste kõrval (i), (ii), (iii), (iv) on ka Tallinna Tehnikaülikooli raadiofüüsika emeriitprofessor Hiie Hinrikus seisukohal, et „(k)ehtivad normid on aegunud”, kuna “(s)oojusliku mõju kõrval on ammu leidnud usaldusväärset kinnitust ka nõrga välja mittesoojuslik mõju“. Teatavasti arvestavad praegused Eestis kehtivad mitteioniseeriva kiirguse piirnormid ainult soojuslikku mõju. Seega ei kaitse Eestis mitteioniseerivale kiirgusele kehtivad piirnormid tervisemõjude eest!

Euroopa Parlament märkis juba 2008. aastal oma dokumendis “European Parliament resolution of 4 September 2008 on the mid-term review of the European Environment and Health Action Plan 2004-2010” järgmist:

  • “… avalikkusele kehtestatud elektromagnetväljadega kokkupuute piirmäärad on aegunud, kuna neid ei ole kohandatud pärast Euroopa Nõukogu 12. juuli 1999 soovitust 1999/519/EC, need ilmselgelt ei võta arvesse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arenguid, Euroopa Keskkonnaameti väljaantud soovitusi või rangemaid standardeid, mille on vastu võtnud näiteks Belgia, Itaalia ja Austria, ning need ei võta arvesse tundlikke rühmi nagu rasedad, vastsündinud ja lapsed.”

Väga ilmekalt näitab võrdlust bioloogiliste mõjude tekke tasemete ja kehtiva piirnormi kohta see tabel: https://www.kiirgusinfo.ee/firstenberg-tervisemojud/

ICNIRPist “puust ja punaselt

Olgugi et Eesti kiirgusohutuse eest vastutavad ametiasutused nagu Terviseamet ja Sotsiaalministeerium toetuvad endiselt Eesti ülikõrgeid kiirgusnorme põhjendades WHO ja ICNIRPi (Mitteioniseeriva Kiirguse Kaitse Rahvusvaheline Komisjon) seisukohale, on tänaseks avaldatud hulgaliselt kriitikat nende mõlema kohta. Laias laastus vaadates on põhjus selles, et kehtivad ICNIRPi/WHO EMVde juhised toetuvad iganenud hüpoteesidele, et “raadiosageduslike elektromagnetväljade kriitiline mõju inimtervisele ja ohutusele seisneb kiirgusega kokkupuutes oleva koe kuumenemises”. Teadlased on aga tõestanud, et paljud eri tüüpi haigused ja kahjustused tekivad ilma kuumenemiseta (“mitte-soojuslik mõju“) kiirgustasemetel, mis jäävad tublisti alla ICNIRPi juhistes määratud tasemetest.

ICNIRP/WHO seisukoha lahknevus sõltumatute teadlaste omast ei pane imestama kedagi, kes teemat lähemalt uurinud on. “Eksitavate juhendite põhjuseks on ICNIRPi liikmete huvide konflikt nende suhete tõttu telekomi- või elektrifirmadega, mis õõnestab erapooletust, mis peaks valitsema mitteioniseeriva kiirguse avalikkuse ekspositsiooninormide regulatsiooni puhul.“ (viide) Seepärast on teadlased, kes uurivad elektromagnetlainete tervisemõjusid, süüdistanud aastaid ICNIRPi kallutatuses (vt nt pdf, 8 lk; link 2).

Kõige viimane väga põhjalik analüüs sellel teemal ilmus 2020. aasta juunis, kui kaks europarlamendi saadikut prof Klaus Buchner ja Michèle Rivasi avaldasid aruande pealkirjaga “The International Commission on Non-Ionizing Radiation Protection: Conflicts of interest, corporate capture and the push for 5G(Mitteioniseeriva Kiirguse Kaitse Rahvusvaheline Komisjon: huvide konflikt, kaaperdatus korporatsioonide poolt ja surve 5G-ks) (kokkuvõte: EU Parliament Members Expose 5G Safety Authority As Under the Influence of the Telecom Industry).

Raportis jõutakse järeldusele, et kuigi Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on aastaid pidanud ICNIRPi “sõltumatuks teaduslikuks komisjoniks”, on ICNIRP “suletud, ebausaldusväärne ning ühe poole huvisid esindav organisatsioon”, mis on telekomitööstuse ettevõtete mõju all ning on ignoreerinud sõltumatuid teadustöid mobiilse side kahjulike mõjude kohta. “ICNIRPile ei saa toetuda, kui soovitakse tõelist usaldusväärset teaduslikku ekspertiisi.”

Loe raporti kohta pikemalt siit: https://www.kiirgusinfo.ee/icnirpi-huvide-konflikt/

Milliseid piirnorme me vajame?

Mitte-soojusliku mõju vastu kaitsmiseks tuleb arvestada kokkupuute kestusega. 5G tekitab igaühele palju rohkem edastusi samaaegselt ja pidevalt, katkemata nii päeval kui ka öösel. Vaja on uusi ohutusnorme, mis peaksid põhinema kumulatiivsel kokkupuutel ja mitte ainult võimsustasemel, vaid ka sagedusel, ribalaiusel, modulatsioonil, lainekujul, pulsatsiooni laiusel ja muudel bioloogiliselt olulistel omadustel. Antennid peavad piirduma konkreetsete avalikustatud asukohtadega. Inimeste kaitsmiseks peavad antennid asuma inimeste elu- ja töökohtadest kaugel ning olema välistatud avalikes kohtades, kus inimesed liiguvad. Eluslooduse kaitsmiseks peavad need jääma välja põlislooduse aladelt ning olema Maa kaugemates piirkondades rangelt minimaalsed.

Kust on täna Eestis kehtivad normid pärit, loe siit: https://www.kiirgusinfo.ee/eesti-kiirgusalane-padevus/