5G paigaldamine rikub Eesti põhiseadust ja rahvusvahelist õigust

0
270

5G suurendab oluliselt kokkupuudet raadiosagedusliku (RF) kiirgusega lisaks juba olemasolevatele 2G, 3G ja 4G telekommunikatsioonivõrkudele. RF-kiirgus on osutunud inimestele ja keskkonnale kahjulikuks.

5G kasutuselevõtt on inimkatse ja seda määratletakse rahvusvahelise õiguse kohaselt kuriteona.


5G ohutus ei ole tõestatud ja selle tehnoloogia mõjud on ette teadmata, seega on tegemist inimkatsetega, mis on vastuolus Eesti Põhiseaduse …
* … § 13-ga

  • Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest [kommenteeritud väljaandes mh on soovituslik tõlgendus § 13 osas ka see, et “riik isikut kolmandate isikute rünnete eest kaitseks”; kommenteeritud väljaande punkt 12 § 13 kohta lisab, et “üldise kaitsepõhiõiguse kaitseala riive seisneb põhiõiguste adressaadi tegevusetuses. Riive on olemas siis, kui kaitset ei ole või kui kaitse ei ole selline, nagu põhiseadus nõuab],

* … § 16-ga

  • igaühel on õigus elule, seda õigust kaitseb seadus

* … § 18-ga

  • kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele.

* … § 28-ga

  • Igaühel on õigus tervise kaitsele. /—/ … puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.

Taani advokaadibüroo Bonnor Advokater advokaat Christian F. Jensen on koostanud õigusliku arvamuse 5G kohta ning jõudnud järeldusele, et 5G paigaldamine on vastuolus keskkonna- ja inimõigustega. Analüüs keskendub tulemustele, mis on dokumenteerinud kas tegelikke elektromagnetväljade kahjustusi või nende riski inimestele, loomadele ja taimedele.

„Nii palju, kui sellised tõestatavad uuringutulemused on kättesaadavad, on need märkimisväärselt suurema tähtsusega kui leiud, mis ei ole suutnud tuvastada [EMVde] kahjustust või riski, kuna viimati nimetatud rühm iseenesest ei välista võimalust, et tõelised kahjustused või riskid on olemas. Kui ühel juhul on kaitstavalt teaduslikult tõestatud, et kahjustav mõju või kahjustuse risk on olemas, siis tõsiasi, et kümme kaitstavat katset ei näidanud sellist mõju või riski, ei ole asjakohane.“

Õigusliku arvamuse lõppjäreldus on, et 5G võrgu rajamine ja aktiveerimine sellisena, nagu seda praegu on kirjeldatud, oleks vastuolus praeguste keskkonna- ja inimõigustega, mis on kirja pandud Euroopa inimõiguste konventsioonis, ÜRO laste õiguste konventsioonis ning Berni ja Bonni konventsioonides. Selline järeldus tugineb “väga märkimisväärsel saadaoleva teadusliku dokumentatsiooni hulgal, mis näitab, et elektromagnetkiirgus on kahjulik ja ohtlik inimeste (eriti laste) tervisele, loomadele ja taimedele.”
See kehtib ka juhul, kui kiirgus jääb piirnormide piiresse, mida soovitab ICNIRP ja mis on praegu kasutusel ka Eestis.

“5G täpsed kahjustavad tervisemõjud ei ole teada, kuna [5G tehnoloogia] süsteem ei ole täpselt määratletud, kuid arvestades raadiosagedusliku elektromagnetkiirguse mõjude kohta seni tehtud uuringuid, nt inimeste ja loomade kehale, sh DNA kahjustuse ja oksüdatiivse stressi teket, tundub väga ebatõenäoline, et [5G] ei tooks kaasa samasugust kahju kui praegused süsteemid, eriti kuna see põhineb samal põhilisel kiirgusvormil.

Elektromagnetväljade põhjustatavad tervisemõjud on dokumenteeritud juba vähemalt aastast 1966, seega ei ole enam ammu alust väitel, et kahjulik mõju ei ole tänaseni piisavalt tõestust leidnud.

1. Inimõigused

ÜRO inimõiguste harta sätestab: „Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja turvalisusele” (art. 3) (see tähendab ka ohutut elukeskkonda ning õigust mitte olla tehnoloogia kaudu pideva jälgimise all); kedagi ei tohi piinata või kohelda tema väärikust alandavalt (art. 5) (ehk asetada inimese tahte vastaselt kiirgustoksilisse keskkonda); igaühe isiklik elu ja kodu on puutumatud (art. 12) (ehk inimestele tuleb tagada kiirgusvaba kodu); igal inimesel on õigus riigi piires vabalt liikuda ja oma elukoht valida (art. 13) (see tähendab, et liikumis- ja elukohavaliku vabadust ei tohi piirata tervist kahjustava ja/või talumatu kiirgusfooniga).

ÜRO laste õiguste konventsiooni kohaselt kohustuvad riigid tagama lapsele heaoluks vajaliku kaitse ja hoolde (art. 3), tagama lapse ellujäämise ja arengu (art. 6) ja võtma ette asjakohaseid meetmed haiguste vastu võitlemiseks, võttes arvesse keskkonna saastatuse ohte ja riske (art. 24 punkt c).

ÜRO Rahvusvahelisel naiste, laste ja noorukite tervise strateegial (2016-2030) on sihid ja eesmärgid „muutuda”, laiendades võimalusi pakkuvat keskkonda; „jääda ellu”, vähendades emade ja vastsündinute suremust; ja „areneda”, tagades tervise ja heaolu ning vähendades reostusest tingitud surmajuhtumeid ja haigusi.

Nürnbergi koodeksit (1949) kohaldatakse kõigi inimesega seotud katsete suhtes, seega hõlmab see ka uue, kõrgema raadiosagedusliku kiirgusega 5G kasutuselevõttu, mida ei ole enne turule toomist eelnevalt ohutuse osas testitud. „Inimese vabatahtlik nõusolek on absoluutselt hädavajalik” (art. 1). Kokkupuude 5G-ga on aga selgelt paljudele tahtmatu. „Ühtki eksperimenti ei tohiks läbi viia, kui on a priori põhjust uskuda, et selle tulemuseks võib olla surm või vigastuste tekkimine” (art. 5).

Üle 10 000 teadusliku uurimuse tulemused ja sadade, tuhandeid liikmeid esindavate rahvusvaheliste organisatsioonide hääled, kes on kannatanud tekkinud traumade tõttu, ja juba olemasolevate traadita sidevõrkude pärast oma kodudest lahkuma sunnitud inimesed ongi juba „a priori põhjus uskuda, et tekivad surm või vigastused.”

2. Ettevaatuspõhimõte

UNESCO ettevaatuspõhimõte sätestab: ”Juhul, kui inimtegevused võivad kaasa tuua moraalselt vastuvõetamatut kahju, mis on teaduslikult võimalik, kuid pole kindel, tuleb astuda samme selle kahju vältimiseks või vähendamiseks.

Euroopa Komisjoni ettevaatusprintsiip ”võimaldab kohest reaktsiooni võimaliku ohu korral inimtervisele… institutsioonid võivad võtta kasutusele kohesed kaitsemeetmed ilma, et tuleks oodata reaalseid tagajärgi… kus riskid on muutunud ilmselgeks… tuleb tegutseda ennetavalt”.

Euroopa Nõukogu Resolutsioon 1815 (2011) soovitab ”Võtta kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et vähendada kokkupuudet elektromagnetväljadega, eriti sellistega, mida tekitavad mobiiltelefonide raadiosagedused, ja eriti laste ja noorte kokkupuudet, kelle risk haigestuda ajukasvajasse näib olevat suurim…” Assamblee soovitab tõsiselt, et kohaldataks ALARA (as low as reasonably achievable ehk nii madal kui mõistlikult saavutatav) põhimõtet, mis puudutab elektromagnetväljade või kiirguse nii termilist (soojuslikku) kui ka mittetermilist (mittesoojuslikku) või bioloogilist mõju.
Muu hulgas soovitatakse kehtestada siseruumides Eestis kehtivatega võrreldes sada tuhat korda madalamad piirnormid.

Euroopa Keskkonnaagentuur (The European Environment Agency) hoiatab “igapäevaseadmetest tuleneva kiiritusriski eest”, olenemata sellest, et kiirgus on WHO ja ICNIRPi standarditest nõrgem. “On palju näiteid, kus minevikus on eksitud ettevaatusprintsiibi vastu, mis on kaasa toonud tõsise ja sageli pöördumatu kahju tervisele ja keskkonnale… Kahjulik kokkupuude võib olla laialdaselt levinud enne, kui on olemas „veenvad“ tõendid pikaajalise kokkupuute kahjulikkuse kohta ja bioloogiline arusaam [mehhanism] sellest, kuidas see kahju tekib.”

3. Keskkonnakaitse

Maailma looduse harta (1982): „Välditakse tegevusi, mis põhjustavad loodusele tõenäoliselt pöördumatuid kahjustusi… kui potentsiaalselt kahjulikke mõjusid pole võimalik täielikult mõista, siis tegevus ei tohiks jätkuda” (art. 11).

ÜRO inimkeskkonna teemalise konverentsi deklaratsioon (1972): „Mürgiste ainete eraldumine… sellistes kogustes või kontsentratsioonides, mis ületavad keskkonna võime neid kahjutuks muuta, tuleb peatada, et ökosüsteemidele ei tekiks tõsiseid või pöördumatuid kahjustusi” (põhimõte 6).

Rio deklaratsioon keskkonna ja arengu kohta (1992): „Riigid on… vastutavad selle eest, et nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvad tegevused ei kahjustaks teiste riikide keskkonda ega riigi jurisdiktsiooni piiridest väljaspool olevaid alasid” (põhimõte 2).

ÜRO säästva arengu tippkohtumine (2002): „Kiireloomuline vajadus… luua tõhusamaid riiklikke ja piirkondlikke poliitilisi meetmeid inimeste tervist ähvardavate ohtude suhtes” (lõik 54 k).

Aafrika looduse ja loodusvarade kaitse konventsioon (2017): „Lepinguosalised … võtavad ette kõik asjakohased meetmed, et vältida, leevendada ja kõrvaldada võimalikult suurel määral eelkõige radioaktiivsete, mürgiste ja muude ohtlike ainete ja jäätmete kahjulikku mõju keskkonnale” (artikkel 13).

Lisaks oleks 5G võrgu rajamine ja aktiveerimine sellisena, nagu seda praegu on kirjeldatud, vastuolus
– mitmete metsloomade ja lindude kaitse ning looduslike elupaikade kaitse direktiividega
Berni ja Bonni konventsioonidega.

4. Teavitamiskohustus ja elektromagnetväljad

Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) Ülemaailmse Telekommunikatsiooni Standardiseerimise Assamblee (2012) teatas, et „on vaja teavitada avalikkust elektromagnetväljadega kokkupuutumise võimalikest mõjudest” ja kutsus liikmesriike võtma kasutusele meetmed, tagamaks vastavuse asjakohaste rahvusvaheliste soovitustega, et kaitsta tervist elektromagnetväljade kahjuliku mõju eest”.

Euroopa keskkonna- ja tervisealase tegevuskava (2008–2010) vahekokkuvõte: „Euroopa Parlament (2008) … märgib, et üldsusele kehtestatud elektromagnetväljadega kokkupuute piirnormid on vananenud,… ei võta ilmselgelt arvesse info- ja sidetehnoloogia arengut, Euroopa Keskkonnaagentuuri antud soovitusi ega Belgia, Itaalia ja Austria poolt vastu võetud rangemaid kiirgusnorme, samuti ei käsitleta haavatavate rühmade küsimust, nagu rasedad, vastsündinud ja lapsed.”

5. Kosmos

Kosmose leping (1967) näeb ette, et maailmaruumi kasutamisel tuleb „vältida selle kahjulikku saastamist ja hoida sellega ära ka ebasoodsaid muutusi Maa keskkonnas” (IX artikkel).

ÜRO suunised kosmosetegevuse pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta (2018): „Riigid ja rahvusvahelised valitsustevahelised organisatsioonid peaksid tegelema inimeste, vara, rahvatervise ja keskkonnaga seotud ohtudega, mis on seotud kosmoseobjektide käivitamise, orbiidil töötamise ja Maale tagasitoomisega” (suunis 2.2 (c)).