Elektromagnetvaljad

Elektriväli ja magnetväli

Elektromagnetvälja (EMV) (ingl. k. electromagnetic field, EMF) tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed ja muud vooluvõrku ühendatud elektrit tarbivad seadmed. See koosneb kahest üksteist vastastikku mõjutavast väljast: elektriväljast ja magnetväljast.

Et elektromagnetvälja tekitavad igasugused elektrit kasutavad seadmed, oleme sellest ümbritsetud iga päev.

Mis on elekter ja elektriväli?

Elektromagnetväli on füüsiliselt esinev jõuväli, mis on loomulikuna olnud olemas juba universumi sünnist saati. Valgus on selle kõige levinum vorm. Elektri- ja magnetväljad on elektromagnetkiirguse osad, siia alla kuuluvad staatiline elektri- või magnetväli, raadiosagedused, infrapunakiirgus ja röntgenikiirgus.

Elekter on elektronide liikumine läbi elektrijuhtme. Elektrivälja loob elektripinge ehk surve, millega elektronid läbi juhtme lükatakse.
Mida suurem on surve, seda suurem on elektrivälja jõud.

Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis.

Kui elektrivool juhtmetes liigub, tekib sellest magnetväli, kui elektrivool suureneb, siis suureneb ka magnetväli.
Elektrivälja mõju saab vähendada näiteks seinade ja teiste objektidega. Magnetväljad aga läbivad hooneid, inimesi ja enamikke materjale.

Teadlased jagavad elektromagnetkiirguse ioniseerivaks ja mitteioniseerivaks.

Ioniseeriv kiirgus tekitab vähki, siia hulka kuuluvad röntgenkiirgus ja radioaktiivne kiirgus.

Mitteioniseeriv kiirgus (näiteks mikrolainekiirgus) väidetakse olevat ohutum, kuid uuemad uuringud on tõestanud vastupidist. See on kiirgus, millel on piisavalt energiat, et liigutada molekulis aatome või panna need vibreerima, ent mis ei suuda elektrone eemaldada.

Ioniseeriv on sellest võimsam, see suudab aatomi elektronkattest vähemalt ühe elektroni ära rebida, luues nii ioone.