Dr Klinghardt: “5G tuleb katastroof ruudus“

0
2061
"Patsiendid, kes paranevad, on need, kes järgivad mu soovitusi vähendada kokkupuudet elektrosaastega." Dr Klinghardt

Avaldame intervjuu dr Dietrich Klinghardtiga, mis oli eetris veebikonverentsil “The 5G Summit”. Allpool saad lugeda kokkuvõtet, kuid kui soovid kohe täispika intervjuu juurde jõuda, klõpsa siia: https://www.kiirgusinfo.ee/wp-content/uploads/2020/07/Klinghardti-intervjuu.pdf (pdf, 12 lk).

Dr Klinghardt on Klinghardti Instituudi ja ühingu Klinghardt Education asutaja Ühendkuningriikides, Ameerika Neuropaatia Assotsiatsiooni looja ning on Washingtoni osariigis Woodiville`is asuva Sophia Terviseinstituudi peaarst. Ta on samuti Saksa Neurobioloogia Instituudi asutaja ning kirjutanud mitmeid raamatuid. Oma teed rajava töö eest on dr Klinghardti USAs tunnustatud mitmete auhindadega. Põhiline, mis eristab teda teistest tuntud kõnelejatest, on see, et ta näeb oma patsiente iga päev ning jälgib neid ja nende perekonda 10 või 20 aasta jooksul. Ta on praktiseeriv arst juba 45 aastat.

Klinghardt hakkas teemat uurima ja tegutsema 2005. aastal, kui Olle Johansson Karolinska Instituudist avaldas uurimuse Alzheimeri juhtumite kohta Rootsi elanikkonnna hulgas ja võrdles seda mobiilside levialaga. Sealt ilmnes selgelt juhtmevaba kiirguse ja Alzheimeri vaheline seos.

Klinghardti praktika on näidanud, et on võimalik tagasi pöörata paljud varajase Alzheimeri tõve ilmingud lihtsalt inimese kaitsmisega juhtmevaba kiirguse eest. Samamoodi on mitmed autismi juhtumid ravitavad lihtsalt sellega, kui kaitsta lapsi juhtmevaba kiirguse eest. “Selleks pole vaja mingit teaduslikku uurimust, kui näete neid tulemusi. Ja kui näete, et saate tagasi pöörata paljud varajase Alzheimeri tõve ilmingud lihtsalt inimese kaitsmisega juhtmevaba kiirguse eest. Selleks pole vaja teaduslikke uuringuid, et aru saada, et oleme keset suurt katastroofi. Sama on ka viljatute naistega, ka mitmeid neid on võimalik ravida vaid juhtmevaba kiirguse eest kaitsmisega.”

“On teada, et 2,4 GHz arendati hävitamise eesmärgil. See arendati välja Inglismaal, et mõjutada rahvamasse ja muuta nad sõnakuulelikuks. /…/ Ja samuti, enne kui seda oli massiliselt kasutatud, oli teada, et kahe või kolme põlvkonna vältel muudab see kogu elanikkonna viljatuks. Need ongi need tulemused, mida me juba näeme.” Klinghardt täpsustab: “(M)eil on viljatuse kriis. Sellest ajast kui võeti kasutusele wifi, langes meeste spermarakkude arv rohkem kui poole võrra ning viljakuse näitajad on kohutavalt langenud.”

Autismi raviga on Klinghardt tänaseks juba pikalt tegelenud. “(K)aksteist aastat tagasi tegime mõõtmisi autistlike lastega. Meil oli 10 lapsest koosnev kontrollgrupp ja 10 autistlikku last. Läksime kodudesse, kus nende ema elas last oodates, ning leidsime sama wifi-ruuteri ja taastasime samad tingimused, milles ta elas oodates seda last, kes sai hiljem autismi diagnoosi. Nad elasid üle 20 korra tugevamates wifi-väljades kui emad, kes sünnitasid terved lapsed. Üle 20 korra! Ma proovisin tookord oma uurimust avaldada, kuid ei leidnud kedagi, kes oleks huvitatud. Tegelikult sain hoopis ühe ähvarduskirja ning otsustasin, et aeg pole avaldamiseks veel küps.
Kuid alates sellest ajast olen palju tegelenud autistlike lastega ning esimene tingimus esimesel visiidil on jutuajamine lapse vanematega sellest, kuidas last juhtmevaba kiirguse eest kaitsta. Nad peavad wifi-ruuterist oma kodus üldse lahti saama ning kaitsmed ööseks välja lülitama. Nad peavad tekitama magamiseks rahuliku koha, üle voodi peab olema kaitsev voodikate ja lapsed peavad kandma kaitseriietust.”

Klinghardt selgitab: “(M)agamise varjupaik muutub ohtlikuks, kui ruumis on tugevad pulseerivad elektriväljad. Nii et palusime vähemalt selles ruumis välja lülitada kaitsmed, mis on ühendatud pistikupesade ja seina sees olevate elektrijuhtmetega. Need peavad olema välja lülitatud kogu öö jooksul, ideaalsel juhul kogu majas. See on öine strateegia, mis töötab.”

(W)ifi on toonud meile ühe meie aja suurema tervisekriisi. See hävitab laste elu. Ja ma tean, et autism on äärmuslik, kuid väiksemad kahjustused nagu hüperaktiivsus koos tähelepanupuudulikkusega on nüüd „uus normaalsus”. Ja lastele, selle asemel et piirata nende wifi-kasutust ja kokkupuudet raadiosageduslike lainetega, antakse hoopis ravimeid nagu Adderall ja Ritalin. Neil tuleb elu jooksul veel palju arenguprobleeme. See tähendab, et need lapsed on kogu eluks vigastatud või siis jäävad ravimitest sõltuvaks kogu eluks.
Paneb mõtlema, võib-olla see ongi kavatsus, miks kogu see asi on käivitatud. Nad kaotavad oma vabaduse ja on meditsiiniliselt sõltuvad juba varases eas. Selle asemel et uurida, mis siis põhjustab hüperaktiivsust ja tähelepanupuudulikkust, pakutakse neile farmakoloogilist lahendust. See nagu paneks sind oma keskkonda paremini välja kannatama.”

Kas on midagi veel, mida iga lapsevanem teha saab? “Inglismaal on kogukonna reegel, kus ma elan, et lapsed peaksid olema vähemalt 15 aastat vanad, enne kui nad saavad mobiili. Ja ka siis on selle kasutamisel vanemate poolt pandud limiit. Eriti ei lasta seda kasutada õhtuti, kuna see vähendab melatoniini tootmist ja paneb piirid aju neuroloogilisele arengule. Mälu, õppimine, kõik saab kahjustada. Nii et seetõttu on päris ranged reeglid.
Muidugi, lapsed peaksid vaid sõnumeid saatma, kuid enamik ei kuula seda nõuannet. On vanemate asi tekitada lastega sedalaadi suhe, et mobiili kasutamine oleks piiratud. Et nad suudaks selle läbi suruda. Tänapäeval on seetõttu väga raske olla lapsevanem. Kuid me teame, et puberteediealiste ja laste mobiilikasutus hävitab aju inimlikkuse. See piirab aju arengut nii, et teatud inimlikkuse aspektid nagu kaastunne ja teistega arvestamine on esimesed aju osad, mis saavad kahjustada. See on väga hirmutav areng.”

“Ja siis muidugi see, et signaali tugevus väheneb koos vahemaaga ruudus. Kui inimesed kasutavad valjuhääldit, hoiavad nad telefoni 30-45 cm kaugusel suust. Sellega väheneb kahjulik mõju tohutult.”

Mis aga veel tähelepanu väärib: inimestel, kes on elektromagnetkiirguse pideva mõju all, on “toiduallergiad, pidev ajuhägu ja erinevad sümptomid, mis nagu ei oleks seotud elektromagnetväljadega. Kui nad saavad lapsed, siis lastel on juba neljakordne või tohutult suurenenud reaktsioon. Järelkasv on sellisel puhul eriti elektrosensitiivne. Ja kui need lapsed omakorda saavad lapsed, mul on mõned kolmanda põlvkonna lapsed, need lapsed on siis autistlikud. Nii et see on tervise halvenemise kaskaad põlvkondade jooksul. Ja me mõistame nüüd, et wifi põhjustab ka DNA muutusi, see on see, mis tekitab järgneval põlvkonnal probleeme. Ning see kasvab plahvatuslikult.”

Klinghardti sõnul “3G oli katastroof ning füüsikat silmas pidades on selge, et 5G tuleb katastroof ruudus“. Ta täpsustab: “2,4 GHz ja suurem osa 3G-st oli täielik katastroof. See kõik on teaduslikus kirjanduses hästi dokumenteeritud. Oleks oodanud, et võidab siiski terve mõistus ja et avaldatud uuringud viivad vähemalt järgmiste uute uuringuteni, mis näitaksid, et selline areng pole inimese tuleviku seisukohalt jätkusuutlik. Kuid seda pole juhtunud.”

5G kohta räägib ta: “Üldiselt on bioloogilised tagajärjed mingil määral ennustatavad. Ma tean seda oma biofüüsika ala nõuandjate käest ja see on see, millest me lõpuks räägime. See kõik on biofüüsika. Kuidas siis see füüsika aspekt meie bioloogiat segab? Me teame, et inimese bioväli kasutab sagedusi vahemikus 10-30 GHz. Seda on targad Vene teadlased mõõtnud ja juba viisteist-kakskümmend aastat tagasi kindlaks teinud.
Seda tehti niipea, kui arendati välja instrumendid, mis võimaldasid seda mõõta. Ja see on nüüd täpselt seesama diapasoon/leviala, millel hakatakse kogu elanikkonnale edastama inimese loodud tehnogeenseid sagedusi. Need resoneeruvad samal sagedusel kui inimese keha toodab oma sagedusi, mis on olulised rakult rakule informatsiooni edastamiseks. Ja veel see, kuidas meie organism suhtleb oma väljaga, taimedega meie ümber, teiste inimeste ja oma lemmikloomadega.
Seega, minu ennustus on, et see kahandab meie inimlikkust. Pealispinnal pole see ehk kohe nähtav, pole selgeid mõõdetavaid meditsiinilisi näitajaid. Kuid sellel on kindlasti tohutu tagajärg inimlikkuse peenematel tasanditel. Selles pole küsimust. Need on täpselt need sagedused, kus toimivad meie teadvuse kõrgemad aspektid – kaastunne ja armastus.”

Tegelikult me ju teame, et juba 1970ndatel avaldati tuhandeid publikatsioone mikrolainete toime kohta, samuti millimeeterlainete kiirguse kohta. Nii et need tulemused on teada. Seega on see mingil moel nagu eksperiment Nürnbergi konventsiooni rikkudes, inimestega ei tohiks katsetada ilma nende nõusolekuta.

“Mu meelest peamine asi, mida inimesed peaksid teadma, on see, et ühtegi nendest sagedustest, mida meie peale suunatakse – nende toimet pole uuritud ega hinnatud mitte ühegi elusolendi suhtes. Neid arenguid juhivad FCC ja teised asutused. Sagedusalasid müüakse valitsuste poolt pakkujatele. Niisiis valitsuste rahaahnus, nagu seda maailmas palju on. See on tohutu raha tarbiv masin. Varem oli tavaks müüa maad, kui seda oli saada. Nüüd müüakse sagedusribasid. Ja tõesti, see on hea äri. Ja mitte keegi ei hooli, mida need sagedusribad meile, inimestele, teevad.”

“Mul oli just kohtumine AT&T ühe juhtiva tegelasega. Nad on kõik õhinat täis, mida 5G võib teha. Mida kiiremad võrgud võivad tööstuses teha. Kuid kui ma vaatasin seda nimekirja, millest ma ei tohi lähemalt rääkida – ükski nendest asjadest ei teeni normaalse tavakodaniku huve. Need kõik on mingid spetsiaalsed rakendused. Kes üldse vajab juhita autot? Minu suurim rõõm on istuda hommikul autosse, panna käima hea muusika ja olla seal omas maailmas. Ja kui keegi tahab seda asendada juhita autoga – sest juhita auto on ainus, millega 5G-d õigustatakse või mille jaoks vajalikuks peetakse. Ja see teeb vajalikuks need mobiilisaatjad iga 100 meetri järel.
See tähendab, et meile ei jäeta ühtegi kohta, kus oleks vähem wifit. Seega juhita auto hävitab põhimõtteliselt elamiskõlbliku planeedi. Ja on selge, kus asuvad juhita autod – maanteedel – ja neid valmistatakse juba ette. Ei saa olema mesilasi, putukaid ja seega ka laululinde. Nii et me asendame laululinnud ja looduse ilu juhita autodega. Ma arvan, et me keegi ei soovi seda. Ei usu, et me oleme nii mandunud.”

Või siiski oleme?

Loe kogu intervjuud, et saada teada, milliste testidega on võimalik tuvastada ülemäärast kokkupuudet juhtmevaba kiirgusega ja tundlikkust sellele, mida Klinghardt teab borrelioosist, hallitusest, söögiseentest, geoinsenerlusest, detoxist ning veel lahendustest, millega igaüks end ja oma peret aidata saab:
https://www.kiirgusinfo.ee/wp-content/uploads/2020/07/Klinghardti-intervjuu.pdf