TTÜ emeriitprofessor Hiie Hinrikus: “Kinnitada, et 5G tehnoloogia on täiesti ohutu, ei ole võimalik ei nüüd ega ka peale tuhandet uut uuringut”

12. okt. 2019

Seoses rahvaalgatusega 5G paigaldamise peatamiseks küsis riigikogu sotsiaalkomisjon arvamust Teaduste Akadeemialt, kes pöördus ekspertarvamuse saamiseks selles valdkonnas Eestis teadaolevalt suurima kogemusega spetsialisti, Tallinna Tehnikaülikooli raadiofüüsika emeriitprofessori Hiie Hinrikuse poole.

Hinrikus keskendub oma ekspertarvamuses 5G mõju hindamisel ainult 5G planeeritavatele sagedustele ning jätab kõrvale 5G tehnoloogia iseärasused, millele on tähelepanu juhitud muu hulgas ka Euroopa Parlamendi dokumendis:
“5G raadiokiirgusväljad on üsna erinevad eelmiste generatsioonide omadest 5G keeruliste mõlemas suunas kiirtena toimuvate ülekannete poolest – saatjast seadmesse ja tagasi. Olgugi et väljad on kiirtena tugevalt fokusseeritud, muutuvad need kiiresti ajas ja liikumisel ning seetõttu on ennustamatud, kuna signaalitasemed ja mustrid toimivad vastastikku suletud ringi süsteemina.” (“5G Deployment: State of play in Europe, USA and Asia“, dokumendi kokkuvõte: https://www.kiirgusinfo.ee/el-itre/.)

Samuti ei leia Hinrikuse ekspertarvamuses mainimist asjade interneti näol lisanduvad miljonid (või isegi miljardid või triljonid) uued kiirgusallikad. Kuid siiski peab ta mõistlikuks 5G asemel maksimaalselt panustada tervisele kahjutu optilise kaabelvõrgu, sh kohtvõrgu kasutusele, kuna 5G madalamate sageduste (694-790 MHz ja 3,4-4,2 GHz) bioloogilise mõju osas ei ole põhjust oodata mingeid erisusi. Mikrolainekiirguse oluline ja sh ka negatiivne mõju bioloogilistele ja füsioloogilistele protsessidele on aga tema kinnitusel paljude laboratoorsete katsetega tõestatud ning seda ka juhul, kui kiirguse võimsus on kiirgusnormidest madalam ja soojenemist ei toimu.

Kokkuvõttes soovitab Hinrikus 5G tehnoloogia kasutamisel kehtestada tervisekaitse aspektist piiranguid mitte ainult elektromagnetvälja summaarsele keskmisele võimsusele, vaid ka ülilühikeste pulsside võimsusele.

Alljärgnevalt avaldame Hinrikuse ekspertarvamusest kokkuvõtte.

5G toob kaasa juhtmevaba kiirgusega vältimatu kokkupuute massiivse suurenemise

See seisukoht on kahtlemata põhjendatud: iga 5G tehnoloogiaga seotud uue sagedusdiapasooni kasutuselevõtt suurendab paratamatult kiirguse nivood keskkonnas. 5G kasutuselevõtt võib kiirgusnormidele vastavusega probleeme tekitada.

Raadiosagedusliku elektromagnetvälja bioloogiline mõju ja tervisemõju on tõestatud

Põhiprobleem on selles, et looduses puudub koherentne (s.o korrapärane, ühel sagedusel, nagu kasutatakse tehnikas, toim.) elektromagnetväli ja elusorganismid ei ole oma ajaloolise arengu käigus sellega kohanenud. Elusloodus on kohanenud mittekoherentsele päikesekiirgusele, mis tekitab aineosakeste juhusliku soojusliku liikumise.
Koherentne väli mõjutab ühesuunaliselt üheaegselt paljusid aineosakesi ja selle mõju on seetõttu oluliselt suurem. Paratamatult tekivad bioloogilised muutused, millega võib kaasneda ka terviserisk.

Ettevaatuspõhimõte

Ettevaatuspõhimõtte järgimine on ülimalt oluline ja hetkel seoses elektromagnetväljadega ka ainuvõimalik, sest siiani ei ole teadlased suutnud määratleda tervisele ohutut elektromagnetvälja taset.

Kehtivad kiirgusnormid kaitsevad tööstust, mitte tervist

Eestis kehtivad kiirgusnormid põhinevad ICNIRPi (Mitteioniseeriva kiirguse kaitse rahvusvaheline komisjon) soovitustel, mis on võetud aluseks ka Euroopa Liidu
normdokumentidele. ICNIRP on eraõiguslik isik, mis ise kutsub endale liikmeid. Liikmetest paljud on seotud telekommunikatsioonifirmadega. Ma ei ole kompetentne hindama huvide konflikti selles komisjonis. Küll tean, et mõne aasta eest astus tagasi WHO elektromagnetväljade projekti juht kahtlustatuna korruptsioonis.

5G tehnoloogia ohutust ei ole võimalik kinnitada ei nüüd ega peale tuhandet uuringut

Nõustudes iga punktiga Pöördumise põhjenduses, ei saa ma siiski nõustuda selles tehtud ettepanekuga “5G paigaldamine tuleb peatada, kuni selle tehnoloogia võimalikke ohtlikke mõjusid inimtervisele ja keskkonnale on täielikult uuritud tehnoloogiaärist sõltumatute teadlaste poolt ning oleme saanud neilt kinnituse, et see tehnoloogia on ohutu nii inimestele kui ka keskkonnale”.
Vaatamata aastakümnete jooksul tehtud tuhandetele uuringutele ei ole teadlased siiani suutnud kindlaks teha, milline kiirguse tase on ohutu.

Elusloodus on koherentsete elektromagnetväljadega kokku puutunud umbes sajandi. Koherentse kiirgusega kohanemiseks võib kuluda palju rohkem aega. Seega mingi mõju bioloogilistele protsessidele ja võimalik risk tervisele on vältimatud. Kinnitada, et 5G tehnoloogia on täiesti ohutu, ei ole võimalik ei nüüd ega ka peale tuhandet uut uuringut. Küll saab hinnata 5G puhul kasutatavate sageduste ohumäära.

Terviseriskide vähendamiseks tuleb karmistada kehtivaid kiirgusnorme

Raadiokiirgusega seotud terviseriske ilmselt ei saa täielikult vältida, aga neid saab vähendada, karmistades kehtivaid kiirgusnorme. Elanikkond peab olema teavitatud, et teha vabatahtlikult õigeid valikuid. On otstarbekas rakendada ettevaatuse ja mõistliku kasutuse printsiipi (Parliamentary Assembly 2011). Mitmed riigid ja piirkonnad on seda juba teinud. Eesti ei peaks riskeerima oma rahvastiku paljunemisvõime ja elu kvaliteediga.

5G asemel tuleks maksimaalselt panustada tervisele kahjutu optilise kaabelvõrgu kasutusele

Mõistlik oleks 5G asemel maksimaalselt panustada tervisele kahjutu optilise kaabelvõrgu, sh kohtvõrgu, kasutusele.

5G tehnoloogia kasutamisel tuleb tervisekaitse aspektist kehtestada piiranguid mitte ainult elektromagnetvälja summaarsele keskmisele võimsusele, vaid ka ülilühikeste pulsside võimsusele.

Millimeeterlaineid ei ole mõistlik kasutusele võtta

Arvesse võttes millimeeterlainete tugevat neeldumist atmosfääris, mis paratamatult tingib soojenemise, ja nende tugevama bioloogilise mõju võrreldes madalamate sagedustega, ei ole mõistlik millimeeterlaineid kasutusele võtta.

Uuringute tulemused

Viimastel aastakümnetel on paljude laboratoorsete katsetega tõestatud mikrolainekiirguse oluline mõju bioloogilistele ja füsioloogilistele protsessidele ka siis, kui kiirguse võimsus on nõrk, madalam kiirgusnormidest ja soojenemist ei toimu. Katsed inimestel, laboratoorsetel loomadel ja rakukultuuridel on tõestanud, et elektromagnetväli mõjutab väga erinevaid bioloogilisi, füsioloogilisi ja psühholoogilisi protsesse.

Ammu ja hästi on teada, et elektromagnetkiirgus kiirgus kahjustab paljunemisorganeid ja mõjutab sigivust.

Paljudes töödes on näidatud, et nii soojendav kui ka nõrk kiirgus vähendab spermatosoidide liikuvust, nende kontsentratsiooni ja eluvõimet, tekitab muutusi nende DNAs.

Ammu ja hästi on teada, et mikrolainekiirgus kahjustab silmi.

On näidatud, et kiirgus kahjustab sarvkesta, tekitab katarakti, kahjustab läätse epiteelkudet.

Kiirgus mõjutab kesknärvisüsteemi ja kognitiivseid võimeid.

Madalatasemeline mikrolainekiirgus muudab aju bioelektrilisi rütme ja elektroentsefalograafilist (EEG) signaali, mõjutab aju hematoloogilist barjääri, une kvaliteeti, vähendab õppimisvõimet ja mälu.

Tallinna Tehnikaülikoolis mitmetel tervete noorte inimeste gruppidel tehtud uuringud on näidanud, et kiirgus sagedusel 450 MHz võimsustihedusega 0,16 mW/cm2 (kordades madalam piirnormist) tekitab muutusi EEG signaalis kuni 30%-l uuritavatest, vähendab kognitiivset võimekust 5%-l ja halvendab tulemusi raskemate tähelepanu ja mälu ülesannete lahendamisel.

Eriti mõjutatavad on lapsed.

Teatavasti neeldub umbes pool kehasse sattuvast elektromagnetkiirgusest nahas. Lastel on nahk õhem, rohkem kiirgust satub sügavamale. Laste pead on väiksemad ja seega kiirgusele paremini läbitavad. Laste närvisüsteem on kujunemisjärgus ja kergemini mõjutatav.

Elektromagnetiline kiirgus mõjutab olulisi protsesse rakkudes.

Rohkearvulised katsed on näidanud, et madala tasemega kiirguse mõjul suureneb kaltsiumi ioonide voog läbi rakumembraani, tõuseb vabade radikaalide tase, suureneb oksüdatiivne stress ja tekivad muutused DNA struktuuris.

Mikrolainekiirguse mõju seos väljatugevusega ei ole lineaarne.

Mikrolainekiirguse poolt tekitatav muutus loomulikult väheneb väljatugevuse vähenemisega. Katsetes on aga märgatud nn “windows” efekti, mil mõju suureneb teatud võimsuseni ja edasise võimsuse tõusiga hoopis väheneb.
Mittelineaarne seos kiirgusvõimsuse ja kaasneva mõju vahel teeb keeruliseks bioloogiliste süsteemide tundlikkuse läve eksperimentaalse hinnangu.

Inimeste tundlikkus mikrolainekiirgusele on erinev.

Muutused EEG signaalis leiti kuni 30%-l noortest tervetest inimestest. On teada ülitundlikkus elektromagnetväljadele (sarnane allergiale), mille puhul võib mõjuda isegi väga nõrk väli. Need inimesed tunnevad ennast elektromagnetväljas halvasti. Ilmneb väsimus, unisus, peapööritus, kontsentreerumisvõime langus, probleemid mäluga ja unehäired. Uuringute andmetel on elektromagnetväljale ülitundlikke Rootsis 1,5% ja Taiwanil 13,3%. Mõnes riigis käsitletakse ülitundlikkust kui haigust.

Mitte kõik muutused ei vii tervisehäireteni, vaid on lühiajalised (laboratoorsete katsete puhul) ning pöörduvad. Aga ohutus tervisele ei ole tõestatud. Kuna mõju on kumulatiivne, võib pikaajaline viibimine ka nõrgas elektromagnetväljas tekitada tervisehäireid.

Kantserogeenne mõju ilmneb vaid pikaajalise kiirituse puhul.

Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri (IARC) poolt algatatud ulatusliku rahvusvahelise Interphone’i projekti raames (aastatel 2000-2006, kaasatud 13 maad) märgati kerget tõusu ajukasvajate esinemise tõenäosuses seoses kiirguses viibimise aja suuremisega.

Lähtudes Interphone tulemustest leidis IARC, et on olemas piiratud tõendus raadiokiirguse kantserogeensuse kohta inimesele, kuna positiivne seos oli ilmnenud traadita telefoni raadiosagedusliku kiirguse ning kasvajate (gloomi ja akustilise neuroomi) vahel. IARC klassifitseeris raadiosageduse kui võimaliku kantserogeeni inimesele (grupp 2B) aastal 2011.

Otsustava tähtsusega on hiljuti avaldatud U.S. National Toxicology Program (NTP) tulemused. NTP uuringus kiiritati kahe aasta jooksul 90 rotti või hiirt ühes grupis sagedustel 900 MHz (GSM) või 1900 MHz (CDMA) kolme erineva võimsusega (ainult üks üle piirväärtuse). Erinevates kiiritatud gruppides leiti 2-3 rotil ajukasvaja (halvaloomuline glioom) ja 1-5 rotil südames harvaesinev kasvaja (švannoom). Kontrollgrupis kasvajaid ei esinenud. Projekti tulemused on selgeks tõenduseks mikrolainekiirguse kantserogeensest mõjust (nii arvasid ka projekti hindajad-eksperdid). Falciani grupi pikaajalise uuringu tulemused (ainult rottidel) kinnitavad NTP uuringu leide.

Viimaste aastatel (peale IARC otsust) avaldatud tulemused, eriti aga NTP uuring kinnitavad, et raadiosageduslik väli on pigem tõenäoline (grupp 2A) või isegi kindel vähitekitaja (grupp 1).

Ülatoodud väga eripalgelisi tulemusi analüüsides võib järeldada, et:

– inimesed ja loomad ei ole siiani kohanenud koherentse kiirgusega ja nende organismis võivad tekkida ettearvamatud anomaaliad;

– lühiajalise elektromagnetkiirguses viibimisega seotud muutused on pöörduvad ega ohusta tervist (vähemalt pole seda täheldatud);

– pikaajaline viibimine ka nõrgas koherentses elektromagnetkiirguses võib viia pöördumatute muutusteni ja võib ohustada tervist;

– siiani ei ole suudetud leida teaduslikult põhjendatud ohutut kiirguse taset.

Millimeeterlainete omapära

Elektromagnetkiirguse bioloogiline mõju on osutunud sarnaseks väga laias sagedusdiapasoonis. Kuna toimemehhanism on sama, võib arvata, et ei ole ka suuri erinevusi ka millimeeterlainete bioloogilises mõjus, võrreldes madalamate sagedustega.

Hästi on teada, et millimeeterlained mõjutavad peamiselt nahka ja silmi. Mõju silmadele on tugevam kui madalamatel sagedustel. Närvilõpmete kaudu on nahk seotud teiste organitega ja naha häiritus kandub teiste organiteni.

Kiiritamine millimeeterlainetega võimsustihedusega, mis on lähedane või väiksem kui soojuslik piir (1 mW/cm2), on osutunud väga tõhusaks ravimeetodiks. See leevendab valu, vähendab põletikku ja isegi ravib mitmeid haigusi.
Sellise ravi mehhanism ei ole siiani selge. Arvatakse, et millimeeterlained kutsuvad esile resonantsnähtused rakkude membraanides.

Hiljuti avaldatud uuring näitas, et millimeeterlained tõesti mõjutavad raku membraani läbitavust. Kiiritamisel madalamate sagedustega seda ei ole täheldatud.

Ülaltoodust järeldub, et millimeeterlainete bioloogiline mõju on tugevam kui madalamatel sagedustel.

Mõju lindudele ja mesilastele

Kuna neeldumine ja hajumine atmosfääris on maksimaalsed atmosfääris hõljuvatel objektidel, mille mõõtmed on võrreldavad lainepikkusega, ja kiirgusenergia kontsentreerub just väikestes objektides, võib arvata, et kiirguse mõju on kõige tugevam just putukatele millimeeterlainetel ja lindudele sentimeeter-detsimeeterlainetel.

Laboratoorsed uuringud putukate ja lindude kohta on näidanud suurenenud suremust ja kõrvalekaldeid embrüo arengus nii nõrga kui ka soojuslikust piirist tugevama kiirguse puhul. Kõrvalekalded normaalsest käitumisest ja paljunemise vähenemine ilmnesid kõigis uuringutes.

Elektromagnetkiirguse mõju võrdlus inimestel ja loomadel mõjuga lindudele ja mesilastele näitab, et

– kiirguse mõju lindudele ja mesilastele on tugevam, ilmnevad massilised käitumishäireid, palju suurem osa elusolenditest on mõjutatud kiirgusest. Mõju käitumisele või suremusele uuringutes välitingimustes inimestel ja loomadel ei ole täheldatud;

– kõigi elusolendite puhul mõjutab elektromagnetkiirgus tugevalt paljunemise füsioloogiat ja tulemuslikkust.

Hiie Hinrikuse ekspertarvamus täispikkuses (pdf, 18 lk): https://www.kiirgusinfo.ee/wp-content/uploads/2019/10/Ekspertarvamus-5G_Hiie-Hinrikus-1.pdf

Märksõnad

Seonduvad postitused