Selgitustaotlus sotsiaalministeeriumile seoses kehtivate kiirgusnormidega

0
1866

Teema: Selgitustaotlus
Kuupäev: 17. november 2019
Saaja:info@sm.ee

SELGITUSTAOTLUS
Eestis hetkel kehtivate piirnormide kohta eluruumides vastavalt sotsiaalministri 01.02.2002 määrusele nr 38 („Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“)

Ootan vastuseid teie vastava ala spetsialistilt kõikidele alljärgnevatele küsimustele:

1. Kuidas põhjendate keskmiste väljatugevuste kasutamist 6 minuti kestel, kui avaldatud teadustöödes on näidatud, et nanosekundilised impulsid suudavad mõju avaldada juba 10 astmel 9 kuni 10 astmel 12 korda lühema aja jooksul kui 6 minutit, põhjustades bioloogilisi mõjusid, mida ei ole ohutussuunistes mainitud?

2. Kuidas põhjendate keskmiste väljatugevuste kasutamist ükskõik millise ajalise perioodi puhul, kui avaldatud teadustöödes on näidatud, et pulseerivad elektromagnetväljad (EMV) tekitavad tavaliselt sama keskmise väljatugevuse juures palju suuremaid mõjusid kui mitte-pulseerivad EMV-d?

3. Miks te ei võta arvesse polaarsuse teemat, kui kaks nanosekundilist impulssi mõne mikrosekundilise vahega tekitavad üksteise järel lisanduvaid mõjusid, kui nad on sama polaarsusega, kuid kaks sellist vastandliku polaarsusega impulssi toodavad väiksemaid mõjusid kui esimene impulss üksi?

4. Milline on põhjendus EMV-de keskmiste väljatugevuste arvutamisele, kui juba umbes 200 aastat on teada, et EMV-d on pigem vektorid kui skalaarid ning seetõttu ei saa nende keskmist arvutada?

5. Millise põhjendusega tuginevad ohutussuunised rangelt vaid füüsikale, kui eri uuringute käigus, mil rakud on asetatud teatud tüüpi EMV-de mõjualasse ning mõju on mõõdetud kindla meetodiga, on selgunud, et eri tüüpi rakud reageerivad EMVde ekspositsioonidele erinevalt?

6. Millise põhjendusega kasutatakse lubatud ohutustasemete määramiseks erineeldumismäära (SAR), kui SAR võimaldab prognoosida ainult kudede soojenemist ja ei ühtegi teistlaadi mõju?

7. Millise põhjendusega tehakse nägu, justkui EMVde mõjud on lineaarsed või vähemalt monotoonsed, kui meil on teatud väljatugevuste tasemed (intensity windows), mis põhjustavad maksimaalseid mõjusid, kuid neist nõrgemad või tugevamad väljatugevused tekitavad oluliselt vähem mõjusid?

8. Mis põhjendusega ignoreeritakse sagedusaknaid (frequency windows), kus väga spetsiifilised sagedused avaldavad mõju kordades madalamate ekspositsioonide korral kui teised, lähedal asuvad sagedused?

9. Mis põhjendusega ignoreeritakse pingetundlike kaltsiumikanalite (VGCC) mehhanismi, mida toetavad nii bioloogia kui ka füüsika?

10. Millise põhjendusega ignoreeritakse pingetundlike kaltsiumikanalite pingesensori erakordset tundlikkust elektrilistele jõududele, kui pingesensorile avalduvad elektrilised jõud on hinnanguliselt 7,2 miljonit korda tugevamad kui jõud, mis avalduvad ühekaupa elektriliselt laetud rühmadele meie keha ja rakkude suurema veesisaldusega osades? See põhineb pingesensori teadaoleval struktuuril ja asukohal plasmamembraanis ning tugineb nii Coulombi kui ka Ohmi seadusele.


KÜSIMUSED 5G TEHNOLOOGIAGA KAASNEVA KIIRGUSE JA TERVISEMÕJUDE KOHTA:

11. Kas te olete nõus, et telekomitööstuse väide, et 5G mõjud piirduvad vaid keha välimise millimeetriga, on selgelt vale, kusjuures läbitungiefekt on vähemalt 20 korda suurem? Ja kui te ei ole nõus, siis miks? Kuidas te suhtute empiirilisse tõendusmaterjali, mis näitab selgelt, et millimeeterlained tekitavad oluliselt sügavamaid mõjusid kui telekomitööstus väidab?

12. Võttes arvesse, et:
– värkvõrguga (asjade internet) suhtlev 5G on mõeldud olema erakordselt tugevalt pulseeriv, selleks et oleks võimalik edastada erakordselt suures koguses infot ajaühiku kohta;
– ja et on avaldatud (vähemalt) 13 teadustööd, mis näitavad selgelt, et pulseerivad EMV-d on enamikul juhtudel bioloogiliselt palju aktiivsemad kui mitte-pulseerivad EMV-d samade keskmiste väljatugevuste juures;
– ja arvestades asjaolu, et nanosekundilised impulsid põhjustavad mõjusid, mida ohutusstandardid ette ei näe;
– ja võttes arvesse asjaolu, et identse polaarsusega nanosekundiliste impulsside paarid tekitavad üksteise järel lisanduvaid mõjusid, mida, jällegi, ohutusstandardite kohaselt ei saa ilmneda;
siis millise põhjendusega ignoreeritakse täielikult impulsside rolli 5G tervisemõjude prognoosimisel?

Kui teie teada mõni neist väidetest ei pea paika, siis soovin näha sellekohaseid tõendeid.

Küsimused koostas emeriitprofessor Martin L. Pall.

  • 31.08.2020 täiendus: tänaseni ei ole sotsiaalministeeriumist ülaltoodud küsimustele vastuseid tulnud.

  • Teema: selgitustaotluse vastusest
  • Kuupäev: 17. detsember 2019
  • Saatja: Ramon Nahkur

Täname, et saatsite meile 18.11.2019. a e-kirjaga selgitustaotluse seoses sotsiaalministri 01.02.2002 määrusega nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“. Anname teada, et kuna selgitustaotluses on palju ja väga detailseid küsimusi, millele vastamiseks on vaja aega ja erinevate asjaomaste osapoolte seisukohti, siis ministeeriumi vastus viibib. Loodame, et mõistate. Anname endast parima, et vastata Teile niipea kui võimalik.

Lugupidamisega,

Ramon Nahkur
Sotsiaalministeerium
Rahvatervise osakond
Nõunik


  • Teema: selgitustaotluse vastusest
  • Kuupäev: 31. jaanuar 2020
  • Saatja: Ramon Nahkur

Jätkuks eelmisele kirjavahetusele anname teada vahepealsetest arengutest.

Sotsiaalministri 01.02.2002. a määrusega nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ (edaspidi määrus nr 38) kehtestatud nõuded on üle võetud Euroopa Liidu Nõukogu soovitusest „1999/519/EC: Council Recommendation of 12 July 1999 on the limitation of exposure of the general public to electromagnetic fields (0 Hz to 300 GHz)“. Kuna soovitused, mis sisalduvad määruses nr 38 on koostatud Euroopa Liidu poolt ja Sotsiaalministeeriumil puudub mitteioniseeriva kiirguse sisuline ekspertiis, palusime teie 18.11.2019. a kirjaga saadetud küsimusetele vastuseid Tervise-, keskkonna- ja uute riskide teaduskomiteelt (SCHEER), mis on Euroopa Komisjoni teenistuses tegutsev komitee, kelle üheks pädevusvaldkonnaks on füüsikalised ohutegurid, sh mitteioniseeriv kiirgus. Vastuse saamisel anname teile sellest koheselt teada.

Täiendavalt anname teada, et oleme saatnud määruse nr 38 ülevaatamiseks ja nõuete aja- ja asjakohasuse hinnangu saamiseks Tallinna Tehnikaülikoolile ja Tartu Ülikooli Füüsika Instituudile.

Lugupidamisega,

Ramon Nahkur
Sotsiaalministeerium
Rahvatervise osakond


Teema: NÕUE
Kuupäev: 30. märts, 2020
Saajad: Ramon Nahkur, Tanel Kiik

NÕUE

31. jaanuaril kirjutasite:
“Täiendavalt anname teada, et oleme saatnud määruse nr 38 ülevaatamiseks ja nõuete aja- ja asjakohasuse hinnangu saamiseks Tallinna Tehnikaülikoolile ja Tartu Ülikooli Füüsika Instituudile.”

Möödunud on kaks kuud, kuid vastust ei ole. Kas ka nendes asutustes puudub selles küsimuses pädevus? Tundub, et olete samas olukorras nagu eelmisel aastal 5G peatamise algatust arutanud komisjonide esimehed, kes polnud ekspertidena leidnud (või tahtnud leida) mitte ühtegi kiirguse tervisemõjude asjatundjat. Füüsikud, insenerid, infotehnoloogid jne ei ole ilmselgelt sellel teemal pädevad sõna võtma.
Samal ajal aga jätkub kiirgusfooni tõus, eriti linnades, sest saatjaid ja kiirgavaid seadmeid aina lisandub. Selline olukord on lubamatu, kuna kaalul on Eesti inimeste elu ja tervis!

Nüüd on eestikeelsena olemas USA emeriitprofessori Martin Palli koostatud ülevaateartikkel viimastest olulisematest teadustöödest tehislike elektromagnetväljade tervisemõjude kohta, mis tekivad kiirguse MITTESOOJUSLIKU TASEME juures, see tähendab kehtivatest piirnormidest nõrgema kiirguse puhul (pdf).
Dokumendis on spetsiaalselt terve peatükk (ptk 5, lk 25-55) põhjendamaks, miks Euroopa Komisjoni alakomisjoni SCENIHR koostatud 2015.a dokument, millele nii sotsiaalministeeriumi kui ka terviseameti ametnikud meelsasti viitavad, ei ole tõsiselt võetav.

Seetõttu on olemasolevate teadusuuringute valguses LUBAMATU, et jätkub uute saatjate paigaldamine ja kiirgusfooni tõus, kui me siiani ei tea, milline on sellise kiirguse OHUTU TASE! (Vt prof Hiie Hinrikuse ekspertarvamust, mille ta koostas 5G algatuse arutelu jaoks 2019. aasta septembris, https://www.kiirgusinfo.ee/wp-content/uploads/2019/10/Ekspertarvamus-5G_Hiie-Hinrikus-1.pdf). Juba täna oleme paljudes kohtades mõõtnud Saksamaa Ehitusbioloogia Instituudi juhistes näidatud ekstreemsest piirist kordades kõrgemaid foone. Kes vastutab sellise olukorraga kaasnevate tagajärgede eest?

Juhin teie tähelepanu ka sellele, et Rahvaalgatuse lehel on allkirjade kogumiseks üleval uus algatus kiirgusohutuse teemal, mis juba praeguseks on ületanud riigikogus arutamisele pääsemise läve (https://rahvaalgatus.ee/initiatives/d83b7c4c-e373-4cfe-b7a9-becd30195343). Kuid arvestades piirnormide küsimuse akuutsust ei ole meil enam aega lasta ebapädevatel isikutel pikki kuid teemat arutada (mille ilmekaks näiteks oli eelmisel aastal toimunud 5G peatamise algatuse arutelu Riigikogus), vaid tegutseda tuleb kohe ja asjatundlikult.

Olukorda arvestades NÕUAN, et
1) Eestis peatatakse viivitamatult igasugune tegevus, millega kaasneb kiirgusfooni jätkuv tõus, sh uute saatjate paigaldamine, kuni mitteioniseeriva kiirguse piirnormid on ajakohastatud vastavalt olemasolevale teadusele;
2) kutsutakse kokku pädev ja tehnoloogiasektorist sõltumatute liikmetega komisjon, kes kehtestab uued mitteioniseeriva kiirguse piirnormid, mis arvestavad bioloogilist mõju ning ka reaalselt kaitsevad inimeste tervist.
Kuna Eestis vastav pädevus peaaegu et puudub (üksikud erandid välja arvata, sh emeriitprofessor Hiie Hinrikus, kes on korduvalt selgelt välja öelnud, et Eestis kehtivad piirnormid ei ole adekvaatsed), siis tuleb ilmtingimata kaasata ka välismaiseid eksperte, kelle leidmise osas oskab kindlasti Hiie Hinrikus aidata.

Vastust ootama jäädes,


Teema:RE: NÕUE
Kuupäev:30. aprill 2020
Saatja:Ramon Nahkur

Vastame Teie 30.04.2020. a e-kirjale. Tallinna Tehnikaülikool esitas Sotsiaalministeeriumile ülikoolis moodustatud ekspertkomisjoni esialgse arvamuse sotsiaalministri 01.02.2002. a määruses nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ (edaspidi määrus nr 38) kehtestatud nõuete aja- ja asjakohasuse kohta. Eelnimetatud arvamuse kohaselt on mitteioniseeriva kiirguse pikaajalise mõjuga seotud teaduspõhiste piirväärtuste määramiseks ja riskide hindamiseks ülikooli hinnangul otstarbekas käivitada riiklik projekt. Kuna sellel hetkel andis ülikool vaid esialgse arvamuse, palusime neilt täpsemat projektiplaani koos eeldatava eelarve ja ajakavaga. Praeguseks hetkeks pole ülikool veel projektiplaani esitada jõudnud. Projekti heakskiitmise korral veendutakse eelnevalt, et projektiga oleksid erinevad aspektid esindatud, eelkõige tervis.

Täname edastatud materjalide eest, tutvume nendega. Pöörame tähelepanu, et teadusuuringuid elektromagnetkiirguse terviseriskide teemal on maailmas sadu kui mitte tuhandeid ning seetõttu ka palju erinevaid arvamusi ja seisukohti. Riigina täna lähtume nõuete kehtestamisel Euroopa Komisjoni, WHO ja ICNIRP suunistest, mille aluseks on tõenduspõhised teadustööd ning praegused teadmised elektromagnetväljade mõjust tervisele, mida on hinnanud vastava eriala eksperdid. ICNIRP on Saksamaal tegutsev sõltumatu mittetulunduslik teadusorganisatsioon. ICNIRP ülesanne on hinnata teaduslikke väljaandeid ja hiljutisi leide, pakkudes kaitsejuhiseid mitteioniseeriva kiirguse, st raadio, mikrolaine, UV ja infrapunakiirguse kohta. ICNIRP on ametlikult tunnustatud ka Euroopa Komisjoni ja WHO poolt. Kui maailmas oleks teaduslik konsensus uute põhjapanevate mitteioniseeriva kiirguse mõjude kohta, mida ICNIRP soovitused ei kata, siis oleks ka Euroopa Komisjon, WHO jt tunnustatud organisatsioonid sellele juba tähelepanu pööranud. Eelneva tõttu peame ICNIRP soovitusi usaldusväärseks allikaks riiklike nõuete kehtestamisel.

ICNIRP on kommenteerinud soovituse mittekuumuslike mõjudega arvestamist järgmiselt (https://www.icnirp.org/en/rf-faq/index.html)

Does ICNIRP consider non-thermal effects of RF EMF on health? Yes, ICNIRP considers all potential adverse health effects, and sets restrictions to ensure that none occur, regardless of the mechanism of interaction between the exposure and the body. The lowest exposure levels that can cause adverse health effects are due to thermal mechanisms, and so restrictions have been set based on the thermal effects, as these will protect against any other effects that could occur at higher exposure levels.“

Ehk lühidalt öeldes, ICNIRP on arvestanud kõiki potentsiaalseid kahjulikke mõjusid ning soovitused on kehtestatud tingimusel, et ükski neist ei tekiks.

Pöörame tähelepanu, et ICNIRP-l on värskelt valminud uued soovitused mitteioniseeriva kiirguse kaitseks 2020. a. Need soovitused katavad muu hulgas ära nii 5G tehnoloogia, Wifi, bluetooth, mobiiltelefonide ja baasjaamade tervisekaitse. Uute soovitustega on võimalik tutvuda järgmisel aadressil:

https://www.icnirp.org/en/activities/news/news-article/rf-guidelines-2020-published.html

ICNIRP on ühtlasi avaldanud arvamuse 5G mobiilside tehnoloogia kohta, milles on muuhulgas esitatud, et nii uued kui ka kehtivad 1998. a soovitused (mis on üle võetud määrusega nr 38) katavad ära 5G tehnoloogia seadmete seni mõõdetud tasemete eest kaitse (https://www.icnirp.org/cms/upload/publications/ICNIRPrfgdl2020.pdf).

Mis puudutab 5G seadmete poolt tekitava mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmist Eestis, siis Terviseameti Füüsika laboril on võimekus ja valmisolek need mõõtmised 5G konfiguratsiooni valmimisel teha. Mõõtmiste järgselt saame anda hinnangu 5G seadmete poolt tekitatava kiirgustaseme suhtes.


Lugupidamisega,

Ramon Nahkur
Sotsiaalministeerium
Rahvatervise osakond
Nõunik


Teema:TEABENÕUE
Kuupäev:7. september 2020
Saaja:Ramon Nahkur

Teabenõue

31. jaanuaril 2020 kirjutasite vastuseks minu selgitustaotlusele, et saatsite minu küsimused edasi SCHEERile.
Soovin selle kirjavahetusega tutvuda.