Selgitustaotlus sotsiaalministeeriumile seoses kehtivate kiirgusnormidega

0
304

Saadetud 17. novembril 2019.

SELGITUSTAOTLUS Eestis hetkel kehtivate piirnormide kohta eluruumides vastavalt sotsiaalministri 01.02.2002 määrusele nr 38 („Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“)

Ootan vastuseid teie vastava ala spetsialistilt kõikidele alljärgnevatele küsimustele:

1. Kuidas põhjendate keskmiste väljatugevuste kasutamist 6 minuti kestel, kui avaldatud teadustöödes on näidatud, et nanosekundilised impulsid suudavad mõju avaldada juba 10 astmel 9 kuni 10 astmel 12 korda lühema aja jooksul kui 6 minutit, põhjustades bioloogilisi mõjusid, mida ei ole ohutussuunistes mainitud?

2. Kuidas põhjendate keskmiste väljatugevuste kasutamist ükskõik millise ajalise perioodi puhul, kui avaldatud teadustöödes on näidatud, et pulseerivad elektromagnetväljad (EMV) tekitavad tavaliselt sama keskmise väljatugevuse juures palju suuremaid mõjusid kui mitte-pulseerivad EMV-d?

3. Miks te ei võta arvesse polaarsuse teemat, kui kaks nanosekundilist impulssi mõne mikrosekundilise vahega tekitavad üksteise järel lisanduvaid mõjusid, kui nad on sama polaarsusega, kuid kaks sellist vastandliku polaarsusega impulssi toodavad väiksemaid mõjusid kui esimene impulss üksi?

4. Milline on põhjendus EMV-de keskmiste väljatugevuste arvutamisele, kui juba umbes 200 aastat on teada, et EMV-d on pigem vektorid kui skalaarid ning seetõttu ei saa nende keskmist arvutada?

5. Millise põhjendusega tuginevad ohutussuunised rangelt vaid füüsikale, kui eri uuringute käigus, mil rakud on asetatud teatud tüüpi EMV-de mõjualasse ning mõju on mõõdetud kindla meetodiga, on selgunud, et eri tüüpi rakud reageerivad EMVde ekspositsioonidele erinevalt?

6. Millise põhjendusega kasutatakse lubatud ohutustasemete määramiseks erineeldumismäära (SAR), kui SAR võimaldab prognoosida ainult kudede soojenemist ja ei ühtegi teistlaadi mõju?

7. Millise põhjendusega tehakse nägu, justkui EMVde mõjud on lineaarsed või vähemalt monotoonsed, kui meil on teatud väljatugevuste tasemed (intensity windows), mis põhjustavad maksimaalseid mõjusid, kuid neist nõrgemad või tugevamad väljatugevused tekitavad oluliselt vähem mõjusid?

8. Mis põhjendusega ignoreeritakse sagedusaknaid (frequency windows), kus väga spetsiifilised sagedused avaldavad mõju kordades madalamate ekspositsioonide korral kui teised, lähedal asuvad sagedused?

9. Mis põhjendusega ignoreeritakse pingetundlike kaltsiumikanalite (VGCC) mehhanismi, mida toetavad nii bioloogia kui ka füüsika?

10. Millise põhjendusega ignoreeritakse pingetundlike kaltsiumikanalite pingesensori erakordset tundlikkust elektrilistele jõududele, kui pingesensorile avalduvad elektrilised jõud on hinnanguliselt 7,2 miljonit korda tugevamad kui jõud, mis avalduvad ühekaupa elektriliselt laetud rühmadele meie keha ja rakkude suurema veesisaldusega osades? See põhineb pingesensori teadaoleval struktuuril ja asukohal plasmamembraanis ning tugineb nii Coulombi kui ka Ohmi seadusele.


KÜSIMUSED 5G TEHNOLOOGIAGA KAASNEVA KIIRGUSE JA TERVISEMÕJUDE KOHTA:

11. Kas te olete nõus, et telekomitööstuse väide, et 5G mõjud piirduvad vaid keha välimise millimeetriga, on selgelt vale, kusjuures läbitungiefekt on vähemalt 20 korda suurem? Ja kui te ei ole nõus, siis miks? Kuidas te suhtute empiirilisse tõendusmaterjali, mis näitab selgelt, et millimeeterlained tekitavad oluliselt sügavamaid mõjusid kui telekomitööstus väidab?

12. Võttes arvesse, et:
– värkvõrguga (asjade internet) suhtlev 5G on mõeldud olema erakordselt tugevalt pulseeriv, selleks et oleks võimalik edastada erakordselt suures koguses infot ajaühiku kohta;
– ja et on avaldatud (vähemalt) 13 teadustööd, mis näitavad selgelt, et pulseerivad EMV-d on enamikul juhtudel bioloogiliselt palju aktiivsemad kui mitte-pulseerivad EMV-d samade keskmiste väljatugevuste juures;
– ja arvestades asjaolu, et nanosekundilised impulsid põhjustavad mõjusid, mida ohutusstandardid ette ei näe;
– ja võttes arvesse asjaolu, et identse polaarsusega nanosekundiliste impulsside paarid tekitavad üksteise järel lisanduvaid mõjusid, mida, jällegi, ohutusstandardite kohaselt ei saa ilmneda;
siis millise põhjendusega ignoreeritakse täielikult impulsside rolli 5G tervisemõjude prognoosimisel?

Kui teie teada mõni neist väidetest ei pea paika, siis soovin näha sellekohaseid tõendeid.

Küsimused koostas emeriitprofessor Martin L. Pall.