Avaldame kokkuvõtte Diana Kordase (Ed.M, M.A.) artiklist.

„Kui meie ja teised selgroogsed kaoksid üleöö, siis ülejäänud maailm saaks päris hästi hakkama. Kui aga kaoksid selgrootud loomad, kukuksid maailma ökosüsteemid kokku.“

– Sir David Attenborough

Sissejuhatus

2017. aastal leiti ühes suures Saksa uuringus, et lendavate putukate arv oli 27 aasta jooksul kaitsealadel vähenenud üle 75%, kusjuures välistatud olid kliimamuutused ja pestitsiidid.

2021. aastal kuulutati kimalane üheksas USA osariigis väljasurnuks. Putukate, sealhulgas tolmeldajate arv väheneb kogu maailmas kiiresti, kuid valitsused, valitsusvälised organisatsioonid, peavoolumeedia ja isegi paljud teadlased keelduvad arvestamast raadiosagedusliku (RS) kiirguse mõju, vaatamata tohutule hulgale sõltumatutele teaduslikele uuringutele, mis näitavad selle kahjulikkust.

Viimastel aastakümnetel on RS kiirgusest tulenev keskkonnasaaste oluliselt kasvanud. Praegu võetakse kogu maailmas kasutusele viienda põlvkonna mobiilside ehk 5G. Pöördumised 5G-le moratooriumi kehtestamiseks, kuni on tehtud nõuetekohased uuringud võimalike riskide hindamiseks, on kõik ebaõnnestunud. Lisaks inimeste terviseriskidele, nagu vähk, neuroloogilised haigused ja viljatus, on suureks probleemiks ohud keskkonnale ja eriti lindudele ja putukatele.

Oma 12 000 m² (3,5 aakri) suurusel maatükil Samose saare põhjapoolsel poolsaarel oleme täheldanud putukate dramaatilist vähenemist alates 2012. aastast. Mõned putukaliigid võivad olla välja surnud ja mitmed liigid paistavad kannatavat DNA kahjustuse all.

Piirkonnas, kus elame, oli madal kiirgustase kuni 2016. aastani, mil paigaldati Samosele rohkete mobiilimastidega 4G/LTE-võrgud. Sellest alates on hakanud putukate ja lindude arvukus märgatavalt vähenema. Murdepunktiks sai 2021. aasta suvi, kui meie maatüki vahetusse lähedusse paigaldati 5G-mobiilimast.

Alates 2021. aasta juulist, kui 5G-võrk Samosel käivitus, on siin putukate arv vähenenud olenevalt liigist 80–90%. Mõjutatud on kõik putukaliigid. Putukate vähenemise põhjuseks saab olla ainult mobiilisaatjate RS kiirgus, kuna selles piirkonnas ei kasutata pestitsiide ja millegi muuga ei saa seletada putukate arvu järsku ja suurt langust. Kõikjal, kus on 5G-signaalid, on putukate arvukus vähenenud, olenemata sellest, kas need piirkonnad asuvad mobiilimastide lähedal või neist kaugel. Samos on kaotamas suurema osa oma putukatest, sealhulgas tolmeldajatest. Väikeste imetajate, eriti näriliste arvukus on samuti kiiresti vähenemas.

Putukate arvu vähenemise tagajärjed on kaugeleulatuvad, mõjutades loodusliku taimestiku mitmekesisust, põllumajandust ja mesindust. Mis veelgi hullem, see võib viia põllukultuuride ebaõnnestumiseni ja mesilasperede massilise kokkukukkumiseni. Putuktoiduliste lindude arv väheneb dramaatiliselt ja neid ähvardab väljasuremise oht.

Taustaks

Paljud inimesed üle maailma on märganud kummalist nähtust: autoga sõites jääb tuuleklaas üsna puhtaks – seal pole enam putukajääke. See nähtus ilmnes varsti pärast 4G/LTE paigaldamist. Putukaid lihtsalt pole. Asjaolu, et see nähtus on ülemaailmne, näitab ka teist olulist fakti: kõrged või madalad RS kiirguse standardid ei ole olulised. USAs ja paljudes Euroopa riikides on lubatud üsna kõrged mitteioniseeriva kiirguse tasemed – olenevalt sagedusest 2 kuni 10 W/m². Itaalias, Poolas ja teistes Ida-Euroopa riikides on madalaim tase 0,1 W/m², teistes riikides jääb lubatud tase nende vahepeale. On selge, et RS kiirguse võimsustasemed ei ole peamiseks teguriks putukate tapmisel. Kuna nähtus ilmnes alles pärast 4G/LTE kasutuselevõttu, näib 4G tehnoloogia ise olevat selle põhjuseks.

Nüüd on üle maailma paigaldatud 5G võrk, ignoreerides suurt hulka uuringuid, mis näitavad selle kahjulikkust inimestele ja keskkonnale. Kimalane, kes on oluline tolmeldaja, on üheksas USA osariigis välja surnud. USA kala- ja loodusteenistus on algatanud selle kohta ametliku uurimise. Mobiilisaatjatest tingitud putukate vähenemisest teatas Ferdinand Ruzicka juba 2003. aastal (Schäden durch Elektrosmog. Bienenwelt 10: 34-35), kuid siiani on valitsused ja looduskaitseorganisatsioonid leidnud süüdi olevat pestitsiidide kasutamise, monokultuuride kasvatamise ning kliimamuutused. Miks ei ole keegi arvestanud RS kiirguse keskkonnamõjusid? Miks ei ole RS kiirgust klassifitseeritud saasteaineks koos pestitsiidide, mürgiste kemikaalide ja tehaste/autode heitmega?

5G tehnoloogia puhul kasutatakse MIMO (Massive Input, Massive Output) tehnoloogiat: lühikesi RS kiirguse impulsse ja liikuvaid, fokuseeritud kiiri. Kreekas on praegu kasutusel sagedusalad 0,7 GHz, 3,5 GHz ja 22,5 GHz. Viimane, 22,5 GHz, ei ole tehniliselt millimeeterlaine, kuid sageli loetakse sellesse kategooriasse. Just millimeeterlained võivad olla eriti ohtlikud putukatele, kuna putuka keha käitub oma suuruse tõttu sekundaarantennina (seda on näidanud Thielens et al.). Sagedus (st lainepikkus) näib olevat olulisem tegur putukate vähenemise puhul kui signaali tugevus (võimsus).

RS kiirguse mõju putukatele välitingimustes ei ole kuigi hästi uuritud, enamik töödest on tehtud laboris või arvutimudelite abil. Käesolev töö on katse dokumenteerida, mis on juhtunud piirkonnas, kus ei ole pestitsiide või monokultuure, kus on rikkalik taimestik ja ümbritsevad metsiku loodusega alad, kuid esineb RS kiirgus. Uuring põhineb üksnes vaatlustel.

Samose saar on hea koht putukate vaatlemiseks. Taimestik on väga mitmekesine, inimtegevust on võrdlemisi vähe ja paljud looduslikud elupaigad on säilinud. Mesindus on tähtis tööstusharu, nimelt on Samosel väidetavalt rohkem mesinikke kui kusagil mujal maailmas. Samosel koos Mytilene (Lesbose) saarega on väidetavalt maailma suurim looduslike mesilaste mitmekesisus. Lazaro et al. (2016) leidsid looduslikke tolmeldajaid käsitlevas uuringus Lesboselt 130 metsmesilase liiki. Samosel võib maastike mitmekesisuse tõttu olla sama palju metsmesilase liike või isegi rohkem.

Olukord Samosel 2012 – kevad 2021

Putukate ja lindude arvukus on Samosel vähenenud alates mobiiltehnoloogia kasutuselevõtust. Eriti ilmne on see saare lõunaranniku märgaladel. Pärast 3G kasutuselevõtmist kadusid kõik konnad. Pärast 4G/LTE kasutuselevõttu (2016) kadusid märgaladelt kõik kilpkonnad ning hakkas vähenema lindude arvukus ja liigirikkus, eriti väikelindude, nagu varblased, metsvindid, kanepilinnud, rohevindid, ohakalinnud ning koldvindid. Vähenes ka putukate arvukus. Piirkonnas domineerivad nüüd hiiglaslikud vareseparved, mis on märk ökosüsteemi tasakaalutusest. Pärast 4G teadlikku suunamist lõunapoolsetele randadele vähenes ka mereelustik. Kaheksajalad, selgnäsalased, merijänesed, meriteod, meritähed, homaarid, seepiad, merisiilikud, lestakala ja üks merihobuse liik on muutunud väga haruldaseks või kadunud täielikult. Kalugi on palju vähem; võrreldes kümne aasta taguse ajaga on vee-elustikku väga vähe alles. See ei ole tingitud mere reostusest. Kuigi tegemist on põllumajanduskemikaale kasutava põllumajanduspiirkonnaga, on olukord olnud pikka aega sama ja mereelu ei ole radikaalselt muutunud. Suured pillirooalad toimivad piirkonnas agrokeemia filtrina, nii et merre voolav vesi on puhas. Järsk muutus mereelustikus toimus piirkonna katmisel 4G/LTE-ga.

Teine piirkond, kus 4G/LTE mõju oli väga ilmne, on Samose linna kohal kõrguv Profitis Iliase mägi, kus asub peamine mobiilimastide massiiv. See on metsik männimetsade ja kõrge põõsastikuga ala, kus ei ole maju, põllumajandust ega kasutata pestitsiide. Enne 2016. aastat elas seal palju linde ja putukaid, sealhulgas suured parved aasia kivikanu (nurmkana alamliik), sardiinia lehelinde, käblikuid, kaelustäkse, kadakatäkse, punarinde, musträstaid, laulurästaid, mustkurk-põõsaslinde ja kägusid. Samuti oli palju putukaid ja suvel suurel hulgal värvilisi madara-vöötsuru röövikuid. Tänu piirkonna rohketele kitsekarjadele oli väga palju kärbseid ja sõnnikumardikaid. Kärbsed on hea märk tervislikust keskkonnast. Kreekas on palju kitse- ja lambakarju, mis meelitavad ligi rohkesti kärbseid. Samosel on praegu isegi nendel aladel, kus kitsi regulaarselt karjatatakse, vähe kärbseid. Piirkonnad, mis polnud kaetud mobiilside signaaliga (Lamia ja Volose vahel Sourpi linnast allpool asuv Niesi poolsaar Kesk-Kreekas) ja kus karjatati suuri kitsekarju, olid jällegi väga kärbserohked. Meie viimasel visiidil Niesi poolsaarele 2017. aasta kevadel oli paigaldatud neemele väike mobiilside võimendi ning vähemalt 90% kärbestest olid kadunud.

Mändidel elutses varem üks ebatavaline raagritsika liik, mis nägi välja täpselt nagu surnud männiokas. Aastaks 2017 olid raagritsikad, kõik röövikud, kärbsed ja sõnnikumardikad kadunud ning lindude arvukus ja liigirikkus kiiresti vähenemas.

Linnades ja külades, kus alates 2014. aastast võeti kasutusele wifi, on järk-järgult vähenenud varblaste, pääsukeste ja räästapääsukeste arvukus. Samose linna peaväljak oli varem täis varblasi, alates 2017. aastast ei ole enam ühtegi. Ei ole pääsukesi ega kodutuvisid, ja seda mitte ainult linnas, vaid ka enamikus külades. Lisaks sellele hakkasid järsult vähenema kärbsed. Kuumal suveperioodil on tavapäraselt prügikastide ümbruses palju kärbseid. Aastaks 2019 oli prügikastide juures väga vähe kärbseid, isegi prussakate arv vähenes. Ka linna kohal õhtuti lendavate nahkhiirte arvukus on vähenenud.

Vaatlusalune ala aprill – november 2021

Putukad

2021. aasta kevadel oli putukate ja tolmeldajate arvukus meie maatükil tavapärane kuni kõrge, võrreldes saare teiste paikadega. Kevadel oli meil palju erinevaid tolmeldajaid, sealhulgas metsmesilasi, kimalasi, puidumesilasi, sirelasi, liblikaid ja teisi putukaid. Lindude arvukus oli (võrreldes eelmise aastaga) aastaajale omaselt normaalne.

Millalgi juuli alguses käivitati Samosel 5G-side. Juuli lõpus märkasime, et putukad ei tolmeldanud juunis istutatud tomateid, meloneid ja suvikõrvitsaid, kuigi taimed kandsid rikkalikult õisi. Köögiviljapeenardel ei olnud näha mesilasi ja üldse oli peenramaal väga vähe putukaid.

Juuli lõpust alates vähenes putukate üldine arvukus silmanähtavalt: liblikaid oli vähem, peaaegu üldse polnud koisid ja väga vähe oli mardikaid (mõned, nagu lehemardikad, olid täiesti kadunud). Me ei leidnud ühtegi röövikut, mis oli ebatavaline, sest puriliblika röövikud toituvad looduslikult ohtrasti kasvavast aed-mustköömnest. Üldiselt on juulis mändidel palju koerliblikalisi ja augustis on tavapärane, et kui sa neist möödud, tõusevad nad suure pilvena lendu; sel aastal oli neid väga vähe. Vähenenud oli ka teiste putukate arv, sh herilased, rohutirtsud, ritsikad, röövritsikad, tsikaadid, ämblikud.

Ka kärbeste arv vähenes märgatavalt. See oli väga ilmne, sest meil on kaks koera ja rohkelt šaakaleid, kes regulaarselt kinnistul käivad. Nende väljaheited peaksid meelitama ligi kärbseid (erinevaid liha- ja porikärbseid), kuid neid pole pea üldse näha. Oleme mitmel korral märganud, et väljaheitel olev lihakärbes on kas rikutud tiibadega või tiivutu. See võib olla märk DNA kahjustusest. Oleme näinud ka muid märke võimalikest DNA kahjustustest: eelmisel suvel (2020) munes voltherilane neli muna aed-mustköömne varrele. Nägime kahte neist koorumas, kellest ühel olid kahjustatud tiivad ning ta suri. Selle suve (2021) alguses koorusid väikesed tsikaadid (neid on siin kahte liiki – suured ja väikesed). Neist, keda nägime koorumas, oli umbes ühel kümnendikul kahjustatud tiivad. Ka sipelgakiilid olid kahjustatud. Nägime ainult kahte täiskasvanud sipelgakiili kogu suve jooksul, kuigi juulis, augustis ja septembris võis näha rohkelt sipelgakiili vastseid truubikujulistes augukestes. Tundub, et nad ei arene täiskasvanu staadiumini. Me ei näinud sel suvel ühtegi võrktiivalist, kuigi varem oli neid palju.

Septembri lõpus õitses üks meie kahest isasest jaanikaunapuust, muutusime ärevaks, sest me ei näinud tolmeldajaid. Tavaliselt meelitab õitsev jaanikaunapuu ligi sadu, võib-olla isegi tuhandeid putukaid. Puu oleks pidanud umbes kuu aega putukatest sumisema (ta õitseb kaua), kuid sel aastal seda ei juhtunud. Kontrollisime puud iga päev ja enamasti ei olnud seal üldse mesilasi, mõnel päeval ainult kaks-kolm, paar kimalast, kaks-kolm herilast, mõni üksik sirelane või liblikas. Korraga polnud kunagi rohkem kui 4–5 putukat ja tõenäoliselt nägime päevast päeva samu putukaid. Oktoobri keskel õitsema hakanud teine isane jaanikaunapuu ei suutnud samuti tolmeldajaid ligi meelitada. Ka novembris õitsevad pirnipuud, heliotroopide kobarad, väga magusad kassiküüne ja kareda piimohaka õied ei toonud kohale rohkem tolmeldajaid.

Meie maatüki ühes osas kasvavad suured männid, mis olid kaetud männitäidega, kes katavad puukoort valge puuvillase kihina, ja paljud peavad neid kahjuriteks (kuigi nad tegelikult puid ei kahjusta). Täid eritavad männi mahla süües magusat vedelikku, millest mesilased männimett valmistavad. Tavapäraselt meelitavad puud ligi rohkelt mesilasi – Samosel toodetakse palju männimett. Meie puud olid alati hooajaliselt (kevadel ja suvel rohkem) kaetud nende täidega. Nüüd on need täid kõik kadunud, vaid mõned valged villatükke meenutavad tupsud on alles, näidates, kus nad kunagi elutsesid.

Putukate puudumine on saanud valdavaks kogu saarel ning seda on märganud ka teised inimesed.

Äärmiselt murettekitav on ka putukate puudumine mullas. Kevadel kaevates ja peenraid ette valmistades märkasime, et mullas oli väga vähe vihmausse, vastseid ja väikeseid pruune maasse kaevuvaid sajajalgseid. Seal oleks pidanud olema palju rohkem putukaid, eriti vihmausse. Pärast esimest korralikku vihma oktoobri keskel kaevas mu abikaasa köögiviljapeenra ümber talvistele viljadele. Ta kaevas üle 40 cm sügavusele, kuid ei leidnud kedagi, ei ühtegi vihmaussi, vastset ega sajajalgset. Novembri keskel kaevasin üles ühe suvepeenra ega leidnud samuti kedagi. See tähendab, et mullas mikroorganisme pole. Ainukesed vihmaussid, keda me sel aastal nägime, tulid maapinnale pärast väga tugevat vihma ja neid oli vaid neli.

Vaatlusaluse piirkonna putukate tabel

5 = 100% (See on esitatud 2012. aasta võrdlusalusena ega kajasta putukate levimust varasematel aastatel. Paljud liigid on alates 1960/1970. aastatest täielikult kadunud, nagu näiteks ninasarvikmardikas. Tavaline mustakollasekirju ämblik on kadunud umbes aastast 1999.) 4 = 80%–61%, 3 = 60%–41%, 2 = 40%–21%, 1 = 20%–1%, 0 = ei ole täheldatud.

Putuka tüüp	2012	2017	Aprill –juuni 2021	Juuli – dets 2021
Mardikad	5	3	2	1
Mesilased	5	4	3	1
Herilased	5	4	3	1
Vapsikud	5	5	4	3
Rohutirtsud ja ritsikad	5	4	3	1
Tsikaadid (2 liiki)	5	5	4	4
Tirtlased	5	4	2	1
Kärbsed	5	4	3	1
Röövritsikalised ja nõelavad putukad	5	3	2	1
Moskiitod ja sääsed	5	4	3	2
Kiilid ja taolistiivalised	5	4	3	1
Sipelgad (kõik liigid)	5	5	5	3
Liblikad	5	4	3	2
Koiliblikad	5	3	2	1
Ämblikud	5	4	2	1
Teod ja nälkjad	5	4	2	1
Kõrvahargid (2 liiki)	5	4	4	2
Mullas elavad putukad	5	4	2	1
Kirbud	5	3	0	0

Linnud ja loomad

Sügisene lindude ränne oli sisuliselt olematu – näha oli väga vähe linnuparvi. Punarinnad on tagasi, kuigi peaksid olema lõunasse lennanud, sama on ka must-lepalinnuga. Pääsukesed, räästapääsukesed, suurpiiritajad ja piiritajad lahkusid tavapärasest varem. Alates augustist pole näha enam ühtki kaelustuvi. Väga murettekitav on öösorride kohalolu, sest nad peaksid talvituma Aafrikas. Nad ei laula, kuid oleme detsembris näinud viit või kuut neist. Alates jaanuarist oleme varahommikuti kuulnud ööbikulaulu. Nemadki peaksid talvituma Lõuna-Aafrikas. Mis on lindudega juhtunud?

Järgnevat Cosmote linki avades leiab Kreeka levialakaardi: https://www.cosmote.gr/cs/otegroup/en/kalipsi_diktiou_en.html (eraldi on vaja klõpsata 2G-l, 4G-l ja 5G-l). Millegipärast näib, et välja on jäetud 3G, kuigi ka see on olemas. 5G leviala kaart näitab vanu andmeid. Samos, Ikaria ja paljud teised piirkonnad on juba kaetud 5G-ga – roheline värv näitab, kui suure osa Egeuse merest ja saartest 5G leviala katab. Proovige ette kujutada, mis tunne on linnul, kes püüab liikuda põhja või lõuna suunas, kui 2G-, 3G-, 4G- ja 5G-signaalid kõik omavahel kattuvad. Ja mitte ainult Cosmote ei kata neid piirkondi, vaid ka Vodafone, Wind, Forthnet ja teised ettevõtted. Lisaks ulatuvad Kreeka piirialadele Türgi 5G, 4G, 3G ja 2G mobiilside signaalid.

Rändlinnud ja liblikad sõltuvad navigeerimisel Maa loodusliku elektromagnetvälja tajumisest. Ööbik ja öösorr tunduvad olevat uutest 5G signaalidest liiga segaduses, et jätkata oma rännet lõuna suunas, ja jäävad siia talvituma, sest nad ei saa sõna otseses mõttes enam kaugemale minna. Seda on juba ammu ennustatud, et 5G häirib lindude rännet.

Alates juulist on 5G mõjutanud ka loomi. Näiteks metssead on muutunud agressiivseks ja kogu suve jooksul oli neid näha päeval toimetamas (enamasti on nad ööloomad). Nad on tuhninud üles aedu, puuvilja- ja oliivisalusid ning suuri alasid teede ääres, otsides tigusid, keda enam pole. Metssead on muutunud suureks probleemiks nii meie saarel kui ka mujal Kreekas.

Tigude puudumise tõttu kardan, et oleme kaotanud oma siilid, kes varem suveõhtutel mööda terrassi äärt toimetasid ja krõbistasid. Nüüd pole me kuude kaupa näinud ega kuulnud ühtegi siili.

Samuti on alates juulist hiirte, kärnkonnade ja rottide arv tohutult vähenenud ning viimasel ajal pole me näinud ühtegi kährikut ega nirki. Näriliste puudumine on kergesti märgatav, sest nad on alati võtnud matti suvisest saagist, talvel on aga olnud vaja noored brokoli ja lillkapsa taimed katta pottidega, et rotid ja hiired neid ei sööks. Puudel pole olnud näha puurotte jaanikauna seemneid söömas, köögiviljajäägid kompostihunnikus on puutumata ja meie alaline nugis on lahkunud. Kuna röövlinnud (kotkad, hiireviud, öökullid jt) ja kuldšaakalid sõltuvad suuresti närilistest, pole ime, et nendegi arvukus väheneb.

Üks karjane, kes elab orus, rääkis järgmist: „Kõik on kadumas, kõik. Pole ühtegi putukat, lindu, isegi šaakalid on kadunud – võib-olla on veel üks kari Tourkovounias (Türgi poole jääval künkal), kuid ülejäänud on kadunud, sest neil pole midagi süüa. Ainukesed, keda me praegu näeme, on varesed, varesed ja veel rohkem vareseid. Ma olen siin elanud alates 1980. aastast ega ole kunagi midagi sellist näinud.“ Piirkonnas on kaks uhiuut 5G mobiilimasti, mõlemad vähem kui kahe kilomeetri kaugusel.

Mulla hapestumine

Elektromagnetkiirgusest põhjustatud mulla hapestumine on olnud probleemiks juba paar aastat ja kõik kohalikud aianduskeskused müüvad tooteid (magneesiumiga rikastatud kaltsiumipelletid) üha suurenevale hulgale klientidele, kes tulevad ja kaebavad, et nende tomatite alumised pooled mädanevad ja et paprikatel on mustad laigud.

Saksa teadlane Wolfgang Volkodt (vt Balmori 2003) avastas esimesena, et RS kiirgus põhjustab mulla hapestumist elektrolüüsiprotsessi kaudu: taimede lehed neelavad kiirgust ja laeng rändab lõpuks pinnasesse, muutes pinnase ioonide tasakaalu ja pärssides sellega mulla mikroorganismide arengut. Vesiniku ioonid tõrjuvad välja kaltsiumi ja magneesiumi ioone, mis viiakse veega mullast välja. Puu- ja köögiviljad mädanevad enne valmimist või jääb nende kasv kängu. Kaltsiumi ja magneesiumi lisamine aitab taimedel normaalselt kasvada. Kuid mulla aluspõhja happesus ei parane, mistõttu keskkond ei sobi enam hästi mulla putukatele ja mikroorganismidele. Lisaks mulla happesuse probleemidele on täheldatud, et kompost ei lagune nii nagu peaks. Kompostis olevad taimed kõdunemise asemel pigem närbuvad ja kuhja pööramisel ei ole näha putukaid.

Kliima

Ma ei usu, et putukate kadumine, mida oleme näinud alates 2016. aastast, oleks seotud kliima soojenemisega. Nagu mainisid Hallmann, Sorg et al. oma 27 aastat kestnud uuringus lendavate putukate vähenemise kohta Saksamaal, peaks soojem kliima tooma kaasa putukate arvu suurenemise, mitte vähenemise. Kui kliimamuutus mõjutaks putukaid, tooks see kindlasti kaasa muutusi putukate liikide arvukuses, kuid ei põhjustaks nende üldist vähenemist.

Alates 2012. aastast kuni käesoleva ajani ei ole kliima Samosel märgatavalt muutunud.

Vaatlusalune ala november 2021 – veebruar 2022

Talvekuudel on siin kliimas putukaid vähem, kuid pole olemas aastaaega, mil putukad siin üldse ei tegutseks.

Kahjuks jätkub putukate arvu vähenemine. Alates oktoobrist õitseb kõikjal rohkesti anemoone, alpikanne, nartsisse, võililli, karikakraid, jänesekapsaid mandleid ja mimoosipuid, õide puhkevad orhideed. Ükski neist ei ole palju tolmeldajaid ligi meelitanud. Oktoobris ja novembris õitsesid mäenõlvadel kanarbikud, lisaks maasikapuud ja rosmariinipõõsad. Kimalased töötavad tavaliselt päikeselistel päevadel talv läbi, nagu ka teised tolmeldajad, kuid näha oli ainult üksikuid kimalasi.

Niiskust armastavad talvised putukad nagu teod, nälkjad, tavalised tuhatjalgsed ja teatud liiki kollakaspruunid tuhatjalgsed on peaaegu kadunud. Näha pole peaaegu ühtki mardikat. Palju vähem on punaseid admiralliblikaid (peamiselt talvine liblikas) ja täielikult on kadunud nii suured kui väikesed kapsaliblikad; viimast neist nägime detsembri alguses.

Kokkuvõte

Kõik RS kiirgused on polariseeritud/koherentsed, pulseerivad, muutuva intensiivsuse ja kestusega. Panagopoulos et al. on veenvalt näidanud, kuidas need ainulaadsed omadused muudavad elusorganismide kohanemise inimtekkeliste elektromagnetväljadega võimatuks: need väljad kahjustavad elusrakkude DNA-d, põhjustades väärarenguid, viljatust, vähki ja surma. Looduslikel elektromagnetväljadel eelpool loetletud omadused puuduvad.

DNA on DNA. Ükskõik kas räägitakse konnade DNA-st või inimese DNA-st, DNA on üks nähtus ja see on planeedi igal elusolendil. Mis kahjustab puuviljakärbest, rotti või merisiga laboris, kahjustab ka inimest. Kolmkümmend aastat pärast mobiiltelefoni kasutuselevõttu näeme enneolematut lindude ja putukate vähenemist. Mida on oodata inimestel?

Mobiilisaatjate kiirgus põhjustab putukate surma. Mida väiksem on lainepikkus, seda rohkem kiirgust neeldub putuka kehas, seega millimeeterlained teevad rohkem kahju kui praegu kasutatavad mikrolained. Putukate arvukuse pidev vähenemine toimus pärast 4G/LTE kasutuselevõttu ja uue 5G-võrguga on putukate vähenemine Samosel jõudnud haripunkti.

Putukate arvu vähenemine mõjutab putuktoiduliste lindude ja väikeimetajate arvukust, see omakorda kiskjate arvukust. Võib kuluda veel mõnda aega, enne kui kõik mõjud ilmnevad. Sel aastal on nähtud väga vähe rändlinde, ja mõned linnud, kes oleksid pidanud rändama Aafrikasse, talvituvad Samosel. 5G näib mõjutavat lindude rännet.

Üleskutse lugejale

Seda kirjutades meenus mulle: 5G on üle maailma juba mõnda aega toiminud, kuid ma ei ole peaaegu midagi lugenud sellest, et see mõjutaks putukaid, pinnast, lindude rännet või loomi. Kas keegi teine ei ole seda märganud? Või ei seosta inimesed lihtsalt neid nähtusi omavahel ja süüdistavad jätkuvalt pestitsiide ja kliimamuutust kõiges, mis on looduses valesti? Olen kindel, et see, mis toimub Samosel, toimub ka mujal. Miski põhjustas kimalaste väljasuremise üheksas USA osariigis. Linnuvaatlejatest sõbrad ütlevad mulle, et ka nemad on tõsiselt mures lindude rände pärast. Suur osa probleemist peitub selles, et keegi ei vaata. Iga päev läheme oma koeraga jalutama ja näeme teisi inimesi jalutamas või jooksmas, kuid kas nad vaatavad enda ümber? Praktiliselt igal inimesel, keda kohtame, on kaasas nutitelefon ja enamasti vaatavad nad hoopis ekraani. Nad on liiga hõivatud „ühenduses olemisega“, selle asemel et hoida ühendust maailmaga enda silme ees.

Olen väsinud kuulamast: „Juhtmevaba side on tulnud selleks, et jääda; me ei saa ilma selleta hakkama; ei saa minna tagasi kiviaega.“ Milleta me tegelikult hakkama ei saa, on loodus! Nüüd, kui 5G on käivitunud, hakkab aeg kiiresti otsa saama. Ma ei usu, et on liiga hilja asju muuta, kuid ma ei usu ka, et meil on selleks veel palju aega. Nii et palun sinult, lugeja, kui see uuring sulle üldse midagi tähendab, mõtle tõsiselt juhtmevabast seadmest loobumisele. Suhtlemiseks on ka teisi võimalusi. Võtke ühendust valitsusväliste organisatsioonidega ja paluge neil lisada raadiosageduskiirgus oma peamiste probleemide nimekirja. Et lõpetataks nutitelefonide rakenduste reklaamimine ja kasutamine, mis tuvastavad putukaid, loomi ja linde. Võtke ühendust valitsuse esindajatega ja paluge neil toetada alternatiivseid juhtmevabu tehnoloogiaid.

Kui sina ei hooli, kes siis hoolib?

Originaal: https://www.kiirgusinfo.ee/wp-content/uploads/2023/08/5G-causes-massive-insect-declines-on-Samos.pdf

Eestikeelne masintõlge (deepl.com): https://www.kiirgusinfo.ee/wp-content/uploads/2023/08/5G-causes-massive-insect-declines-on-Samos-et.pdf