5G on sama ohtlik kui wifi. Aga mida see tegelikult tähendab?

0
154
1. juunil 2020 ilmus Päevaleht/Delfis Anette Parksepa artikkel “Teadlased: praegune 5G on sama ohtlik kui wifi. Tulevikus võib olla teisiti“. Ajakirjanik andis ka Kiirgusinfole võimaluse artikli valmimises osaleda ja alljärgnevalt saategi lugeda meie täiendustega artiklit.

5G on justkui vandenõuteooriate magnet. Üle Euroopa on uue tehnoloogia pärast murelikud inimesed hakanud mobiilimaste süütama. Mõned on veendunud, et 5G on süüdi äsjase „koroonapandeemia“ tekitamises või siis vähemalt võimendamises, kuna 5G põhjustab gripitaolisi sümptomeid ning raskendab rakkudel hapniku omastamist. Eestis on 5G tervisemõjude pärast murelikud kodanikud esitanud riigikogule pöördumise, milles nõuavad kiirgusele, sh 5G-le ohutute piirnormide kehtestamist ja pikaajalisi uuringuid tehnoloogiaärist sõltumatutelt teadlastelt. Eestis praegu kehtivad piirnormid kehtestati 2002. aastal ning need ületavad ligi 100-kordselt piirnorme, mis on lubatud nt Itaalias, Šveitsis, Hiinas ja Venemaal. 2011. aastal soovitas Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee kehtestada ennetavaks piirväärtuseks Eesti jaoks praegu kehtivaga võrreldes pea sada tuhat korda madalam piirnorm. Kui koroonaviiruse seostamisel 5G tehnoloogiaga pole veel kinnitatud teaduslikku põhjendust, siis tervisemõjude pärast muretsev rahvaalgatus põhineb teaduslikel alustel, kinnitavad eksperdid.

Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustab järgmisel nädalal, kas hakkab 5G-teemalist pöördumist arutama või mitte. Praegu riigikogule üle antud rahvaalgatus on juba teine 5G-teemaline pöördumine: möödunud aasta septembris otsustasid sotsiaalkomisjon ja keskkonnakomisjon, et ei ole esitatud ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis annaksid põhjuse peatada 5G tehnoloogia paigaldamist.

Kuigi rahvaalgatuste taga on erinevad inimesed, on nende sisu suuresti sama. Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder ütleb, et tema isikliku arvamuse järgi pole pöördumises ühtegi uut argumenti võrreldes eelmisega. „Kõik mured või probleemid, mis eelmine kord üles kerkisid, said ka vastused, ja ma ei tea, et oleks selgunud uusi asjaolusid, mis peaksid panema debatti avama või otsust ümber vaatama,” lausub ta. Kuid uues algatuses on terve rida uusi nõudmisi, mis ei seostu ainult 5G-ga. Selle koostajad nõuavad muu hulgas töörühma kokkukutsumist, kus puuduks telekomitööstuse mõju ja mis koosneks sõltumatutest ja tõeliselt erapooletutest elektromagnetväljade ja terviseteadlastest, kellel ei ole huvide konflikte, uuesti hindama terviseriske ning viima kehtivad piirnormid vastavusse kiirgusmõjude uurimisega tegelevate teadlaste valdavate seisukohtadega. Seda ei ole tänaseni ikka veel tehtud.

Algatuse koostajad on veendunud, et riigikogu komisjonid tegid toonased otsused teemasse süvenemata. “Kui vaadata istungit või ka näiteks komisjonide protokolle ses osas, kuidas otsustamine toimus, siis on väga selge, et nad ei ole tutvunud materjalidega, ei pööranud ekspertidele tähelepanu ehk et see otsus oli juba enne tehtud. Samuti ei ole komisjonid suutnud ümber lükata mitte ühtegi prof emer Palli, prof Hardelli või esimeses algatuses (mis oli koopia teadlaste apellatsioonist Euroopa Komisjonile) toodud väidet ega ole suutnud tõestada, et kõnealune tehnoloogia oleks ohutu üle-eestiliseks rakendamiseks. Sellise tehnoloogia puhul on vajalik inimeste teavitamine võimalikest ohtudest ning saada neilt teadlik nõusolek (see käib tegelikult ka 2G, 3G, 4G, wifi jms kohta). Hetkel on tegu tahtevastase teaduskatsega, mis rikub paljusid inimõigusi, paljusid erinevaid rahvusvahelisi konventsioone ning ka Eesti Vabariigi Põhiseadust.“

Soovimatus teemasse süveneda ei tee peavalu üksnes aktivistidele. Aastal 2015 saatsid 215 teadlast ÜRO-le ja Maailma Terviseorganisatsioonile märgukirja (30.04.2020 seisuga on allkirju 253), milles väljendasid muret elektromagnetkiirguse tervisemõjude üle avalikkusele. Pöördumisele alla kirjutanud Eesti raadiofüüsik Hiie Hinrikus möönab, et rahvusvahelised organisatsioonid ei võta ka teadlaste teemapüstitust tõsiselt.

Samas loetlevad teadlased pöördumises hulga elektromagnetväljaga kaasnevaid tõendatud terviseriske: suurenenud vähirisk, geenikahjustused, struktuursed ja funktsionaalsed muutused reproduktiivsüsteemis, õppimis- ja mäluraskused, neuroloogilised häired ning negatiivsed mõjud inimeste üleüldisele heaolule. Seejuures ei avalda kiirgus mõju üksnes inimestele, vaid nii taimedele kui ka loomadele, rõhutavad teadlased.

See mõju ei ole aga omane üksnes 5G-le. „Kõik asjad, mis on seotud kuidagi elektriga, elektromagnetkiirgusega, võivad olla tervisele ohtlikud – alates ülimadalsageduslikest (50 Hz) väljadest, tavalisest võrguvoolust,” selgitab Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Hiie Hinrikus, teadusajakirja International Journal of Radiation Biology kaastoimetaja. „Asi on selles, et elusates organismides töötavad molekulidevahelised seosed, nn vesiniksidemed, mis hoiavad molekule koos – need on mõjutatavad väliste korrapäraste väljade poolt. See on hästi teada keemiast ja sellest ei saa üle ega ümber – igasugune elektromagnetiline väli ja kiirgus mõjutab paratamatult elusorganisme.”

5G ei erine vähemalt seni näiteks 3G-st, 4G-st, wifist või mikrolaineahjust, kinnitab Hinrikus. „Tehnoloogia on muidugi teine, aga kui kiirgus jääb samasse diapasooni nagu vanematel tehnoloogiatel, näiteks wifil ja 4G-l, siis bioloogilise mõju osas siin põhimõtteliselt erinevust pole.”
Kuid Hinrikus ei võta arvesse seda, et 5G puhul me ei räägi ainult sagedusest, vaid ka “asjade internetist”, mis 5G-ga kaasneb ja mis tähendab miljoneid, isegi miljardeid uusi kiirgavaid seadmeid ja andureid, mille kiirguse koguekspositsioon on ettearvamatu, nagu kinnitab ka Euroopa Parlamendi ITRE raport. Algatuse koostajad rõhutavad: „Kui riik ei tegutse rahva tervise huvides, siis tuleb seda teha rahval ning meie algatuste peamine mõte ongi ennetav, et mitte tegutseda hiljem tagantjärgi, kui kahjud on juba kõikjal näha ja nende tagasipööramine oluliselt keerulisem.“

Sotsiaal- ja keskkonnakomisjoni seisukoht 5G rahvaalgatust menetledes on sarnane Hinrikuse omaga. „Kui me võtame ka täna kasutuses olevad sagedused ja nende kiirguse, siis 5G puhul pole tegu millegi eriskummalise või tervisele ohtlikumaga ja seda pole kordagi ka teaduslikult tõestatud, et 5G terviseriskid inimesele oleksid kordades-kordades suuremad kui 3G või 4G puhul,” ütleb Tõnis Mölder. Aktivistid leiavad jällegi, et enne tehnoloogia kasutuselevõttu tuleb tõestada selle ohutus, mitte oht. Ja kuna eelmiste generatsioonide teholoogia kahjulik mõju on juba tõestatud, siis pole alust eeldada, et 5G leebema mõjuga või suisa ohutu oleks – nagu ju kinnitab ka Hinrikus, et bioloogilise mõju osas põhimõtteliselt erinevust pole.

Samuti pole algatajd nõus, et 5G on nagu iga teine tehnoloogia. Algatuse koostajad viitavad Euroopa Parlamendi tellitud uuringule 5G rakendamisest, mis ütleb, et 5G raadiokiirgusväljad on eelmiste generatsioonide omadest üsna erinevad, kuna ülekanded toimuvad mõlemas suunas kiirtega – saatjast seadmesse ja tagasi. „Kuigi väljad on kiirtena tugevalt fokuseeritud, varieeruvad nad aja ja liikumisega järsult ja on seega ettearvamatud, kuivõrd signaalitasemed ja mustrid toimivad suletud ringi süsteemina. Seda pole veel reaalsete olukordade jaoks usaldusväärselt väljaspool laborit kaardistatud,” ütleb Euroopa parlamendi tööstus-, teadusuuringute ja energeetika komisjoni (ITRE) uuring. Dokumendis on lisaks välja toodud veel murekohti: „Üks asi, mida praegu veel hästi ei mõisteta, on 5G etteennustamatud levimise mustrid, mis võivad kaasa tuua kiirgusega kokkupuute vastuvõetamatud tasemed inimeste jaoks.“ Ja „Suur mure on kerkimas seoses võimalike mõjudega tervisele ja ohutusele, mida põhjustab 5G-ga kaasnev võimalik et palju suurem kokkupuude raadiosagedusliku elektromagnetkiirgusega.“

Mõned riigid ja piirkonnad ongi tunnistanud 5G-ga seotud ohte ja tehnoloogiast loobunud, näiteks Sloveenia, Brüssel, Uus-Guinea, mõned Šveitsi kantonid, Itaalia 181 omavalitsust, Suurbritannia 10 linna ning mitmed USA piirkonnad.

Mure millimeeterlainetega

Osa kodanike muredest on seotud ka tulevikutehnoloogiatega. „5G-s kavandatakse tulevikus kasutama hakata millimeeterlaineid (ülikõrgel sagedusel (30-300 GHz) lained)  ja nende mõju elusloodusele, sh inimesele, on tõesti väga vähe uuritud ja nende mõjust ei teata suurt midagi,” arutleb Hinrikus 5G võimalike murekohtade üle. „Aga siiani millimeeterlaineid ei kasutata ja ei olegi veel sellist aparatuuri, mis võimaldaks neid kasutada, nii et praegune protestimine on suhteliselt mõttetu.” Ometi teatas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet eelmise aasta oktoobris, et algasid ettevalmistused 26 GHz sagedusala kasutuse planeerimiseks – seda sagedust loetakse ka juba millimeeterlainealasse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 5G teekaardi dokumendist nähtub, et surve mm-lainete kasutuselevõtuks (al 31.12.2020) EL poolt on suur ning samuti mainitakse dokumendis, et „Eesti sideettevõtjad on indikeerinud, et peale 2020.a on vajalik 5G jaoks kasutusele võtta veel järgmised sagedusalad: 3,8-4,2 GHz, 37,0-43,5 (eriti 40,0-43,5) GHz ja 66,0-71,0 GHz.“ – mis viitab otseselt mm-lainete kasutuselevõtu plaanidele. On naiivne arvata, et nii kallis tehnoloogia pannakse meil püsti selleks, et seda mitte täies mahus (ehk sh ka millimeeterlaine sagedusalas) rakendada.

Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru selgitab, et erinevatel tehnoloogiatel on erinevate lainepikkuste ja sagedustega kiirgus. „Erinevate lainepikkuste ja sagedustega kiirgustel on ka erinev energia. Kui lainepikkused lähevad lühemaks ja sagedus suuremaks, siis sellega energia mõnevõrra suureneb,” räägib ta. Lühemad lainepikkused tähendavad ka seda,  et on vaja üha rohkem tugijaamu ja need peavad paiknema tihedamini. „Ent kuna 5G mastid tulevad inimestele lähemale, siis teistpidi jaama väljatugevus sideettevõtete sõnul väheneb ja kokkuvõttes see doos ei pruugi suureneda.”

Rahvaalgatuse koostajad ja ka teadlased, kes on allkirjastanud rahvusvahelise pöördumise 5G paigaldamise peatamiseks (http://www.5gappeal.eu/) sellega ei nõustu: nende sõnul toob 5G kaasa juhtmevaba kiirgusega vältimatu kokkupuute massiivse suurenemise ning sellega on oma 5G eksperthinnangus nõustunud ka Hinrikus.

„Kuna 5G tuleb lisaks juba olemasolevatele 2G-3G-4G-le, siis loomulikult üldine kiirgusfoon tõuseb, seda rõhutab ka teadlaste ja arstide 2017.a pöördumine 5G peatamiseks. Hiljutised uuringud näitavad, et 5G tugijaamade kiirgus on 4G tugijaamadega võrreldes oluliselt suurem, teiseks suurendab 5G saatjate ja andurite oluliselt suurem hulk möödapääsmatult kiirgusfooni veelgi ning sellise lakkamatu kokkupuute väljatugevus on täna täiesti ettearvamatu isegi asjatundjate jaoks, nagu loeme Euroopa Parlamendi dokumendist!“ on rahvaalgatajad mures.

5G on üsna lai sageduste ja lainepikkuste ampluaa ning Eestis on otsustatud lubada esialgu neid, mis on 4G-ga sarnasemad, räägib Orru. Alles hiljem võiks minna edasi kõrgema sageduse juurde, kus saaks rohkem informatsiooni selle võrgu kaudu edasi kanda. „Need tuleksid siis hiljem, kui meil on võib-olla rohkem informatsiooni selle kohta, kas see on tervisele ohtlik või mitte.”

Mobiilimastide lähenemisel inimestele võib olla ka psühholoogiline mõju, usub ta. „Praegu on mastid inimese jaoks kuskil kaugel ja tunduvad abstraktse ohuna, aga kui nad tulevad meie maja juurde, siis psühholoogiliselt on tegu meie jaoks oluliselt suurema ohuga,” selgitab ta. „See pole ka meie enda valik. Kui ma panen endale wifi-seadme, siis mina ise otsustan, et ma tahan seda, aga kui keegi tuleb paneb minu maja taha masti, siis see on midagi sellist, mida inimene ise ei saa otsustada ja see tundub talle ohtlikum.” Orru sõnul võib inimestes tekitada ebakindlust ka see, et keegi pole esitanud täpseid andmeid, kui palju maste tuleb ja kuhu need pannakse, mistap on riski raske hinnata.

Hinrikus rahustab, et massiliselt üles seatud mastid ei tähenda, et need oleksid tingimata ohtlikumad kui senised, kuna nende kiirgus on suunatud konkreetselt järgmisele mastile või objektile, millega sidet peetakse. „Need ei ole sellised nagu praegused 4G mastid, mis kiirgavad ümberringi igas suunas. See on ainult üks kiir, mis läheb ühes kindlas suunas, suhteliselt väikese võimsusega, ja kontakteerub teise mastiga või objektiga,” kirjeldab ta 5G antenne.

Aegunud normid

Kui riigikogu sotsiaalkomisjon arutas sügisel koos keskkonnakomisjoniga rahvaalgatust, otsustasid nad, et kui tulevikus peaks 5G võrk Eestis rakendust leidma, peab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tegema pidevat sagedusmastide kiirgusemõõtmist. „Kui seal on mingeid probleeme ja kiirgus ületab seaduslikku normi, siis see on muidugi probleem. Testvõrgud ja proovid, kus kiirgust on mõõdetud, ei anna aga alust arvata, et 5G rajamine tuleks peatada juba enne väljaehitamist,” räägib Tõnis Mölder. Sellepärast aga nõutaksegi uue algatusega normide langetamist, sest pole mingit mõtet jälgida 5G vastavust kehtivatele normidele, kui need normid ei kaitse tervisemõjude eest, nagu väidavad kiirguse tervisemõjusid uurivad teadlased.

Hiie Hinrikus nõustub rahvaalgatuse koostajatega, et Eesti seatud kiirgusnormid aastast 2002 on aegunud ja liiga kõrged. „Kaasaegne tehnoloogia tegelikult ei vajagi nii kõrgeid norme. Operaatorid, kes pakuvad meile mobiilsideteenust, kasutavad palju väiksemaid võimsusi, nii et normid võiksid olla küll karmimad. See ei kahjustaks tehnoloogiat ja kaitseks ning rahustaks rohkem inimesi.”

Ühispöördumises tõid teadlased samas välja, et paljude teadusartiklite andmetel mõjutavad elektromagnetväljad elusorganisme kiirgustaseme juures, mis on oluliselt madalam praegu kehtivatest rahvusvahelistest ja riiklikest piirnormidest.

Hinrikus viitab, et sotsiaalministeerium ongi alustanud mitteioniseeriva kiirguse riiklike nõuete ülevaatamist ning kaasab sinna loodetavasti ka teadlasi. Samas ei oska Hinrikuse sõnul vastata keegi maailmas, kui madalad need normid täpselt peaksid olema, kuivõrd – nagu juba öeldud – igasugusel elektromagnetkiirgusel on mingi bioloogiline mõju olemas. Bioloogiline mõju ei tähenda tingimata, et kiirgusel on tervisemõju, täpsustab Hinrikus.

Emeriitprofessor tunnistab, et igasuguste konkreetsete tervisehädade ja haiguste omistamine kiirgusele on väga keeruline. „Neid tegureid, mis inimesi mõjutavad – alates igasugustest keemilistest faktoritest ja kliimamuutusest ja jumal teab millest kõik – on väga palju. Kuidas eristada nende hulgas elektromagnetvälja mõju?” arutleb ta. Lisaks võib kiirgus mõjuda erinevatele inimestele erineval moel. „Võtame näiteks viimasel ajal aktuaalse koroonaviiruse: keegi ei tea täpselt, kuidas ta üht või teist inimest mõjutab. Mõni jääb haigeks ja sureb, teine põeb ta läbi nii, et ei teagi – kerge nohu, kui sedagi. Elusorganismid on ikka ääretult keerulised ja ette ennustada täpselt, milline see mõju on, on – ma ütleks küll – võimatu.”

Hans Orru toob näite suurest ja pikaajalisest uuringust Itaalia laboris, kus hoiti puurikestes ligi 2500 rotti. „Nad olid elektromagnetväljas ja vaadati, kas neil tekib tervisemõjusid või mitte,” kirjeldab dotsent katset 1,8 GHz kiirgusega, mida kasutas 2G tehnoloogia ja mis on kasutusel ka 4G juures. „Seal ilmnesid kerged tervisemõjud – mitte midagi suurt, aga selle uuringu põhjal pole kiirgus neile loomadele täiesti ohutu. Kas seda saab inimesele üle kanda, on omaette küsimus – inimesel võib olla mõnikord parem vastupanuvõime keskkonnategurile, teinekord võib olla inimene hoopis tundlikum.”

„Madalamatel raadiosagedustel, kuni 4G-ni ja isegi neil sagedustel, mida hakatakse praegu 5G-l kasutama, on teada võimalus, et kiirgusel on vähki tekitav mõju, aga see ei tähenda, et see peab ilmtingimata vähi tekitama – mõnel tekitab, mõnel mitte,” nendib Hinrikus. “Aga ülimadalsageduslike väljade (50 Hz) võimalik vähkitekitav toime tehti kindlaks isegi varem kui raadiosageduslikel (3G, 4G jt) väljadel. Mida siis ikkagi tuleks karta? Kas 5G-d või tolmuimejat?” küsib ta. Algatajad aga rõhutavad, et küsimus on siiski eelkõige kokkupuute kestuses ja sunnis. Tolmuimeja on ohtlik küll, aga me kasutame seda lühiajaliselt. Raadiosagedustega, sh nagu plaanitud ka 5G-ga, on aga enamik inimesi sunnitud kokku puutuma 24/7.

Rahvaalgatuse koostajad on oma pöördumises seostanud 5G-d hulga rohkemate terviseriskidega kui vähk. Nad viitavad seejuures ennist nimetatud 215 teadlase tehtud pöördumisele, kuid Hiie Hinrikus osutab, et osa terviseriske ei pärine teadlaste ühiskirjast. 5G-vastased on terviseohtude nimistusse lisanud näiteks südame rütmihäired, raseduse katkemise, diabeedi, autismi ja astma ning viitavad nende tõestuseks üksikutele teadusuuringutele. Algatuse koostajad õigustavad seda sellega, et teatud tervisehädade kohta on tõepoolest veel uuringuid vähe, kuid see ei ole argument nende ignoreerimiseks. Näiteks autismi seose kohta on uuringuid tänaseks siiski hulgaliselt (vt nt https://www.bioinitiative.org/wp-content/uploads/pdfs/sec20_2012_Findings_in_Autism.pdf , kus on 45 lk viiteid, https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24095003/, https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24113318/,
https://www.clearlightventures.com/blog/2015/9/11/the-emerging-link-between-wireless-and-autism, https://bioinitiative.org/how-wireless-technologies-may-affect-childhood-development/), samuti ka ka südamerütmihäirete kohta: http://bemri.org/publications/biological-effects-of-non-ionizing-radiation/78-grigoriev-bioeffects07/file.html.

Orru leiab, et 4G ja 5G puhul pole suurim mure kiirgus, vaid hoopis teised rahvatervise probleemid, näiteks psühholoogilised probleemid. „Ma näen oma laste pealt, kui sõltuvad nad on internetist, mobiilist ja see on hoopis tõsisem probleem, millest vähem räägitakse. Aju jaoks on see väga tore, kui pidevalt midagi vaheldub, saad uusi elamusi, see pakub meile naudingut, aga tegelikult see tähendab, et inimesed ei suuda enam keskenduda ja nad on väga suures sõltuvuses.”

Samuti toob ta välja silmadele kahjuliku sinise valguse, mida nutitelefonid eritavad, ning nutikaela ehk inimeste ebatervisliku kõvera kehaasendis nutitelefoni silmitsedes. „Nende kohta saab öelda, et need on kindlad tervisemõjud. Kiirgus on võimalik tervisemõju,” sõnab Orru. „Telekomifirmad suruvad meile kaudselt peale asju, millega me oleme nii ära harjunud ja mis on nii mugavad, aga kõik need ei pruugi pikas perspektiivis nii head olla, kui räägitakse. 5G puhul räägitakse ka telemeditsiinist ja kuidas uued tehnoloogiad maailma parandavad, aga tahes-tahtmata toovad need teistpidi probleeme juurde.”

Hinrikus ja Orru usuvad, et 5G tekitab inimestes eelkõige muret oma uudsuse tõttu, kuid päris hästi nad sellega seonduvat pahameelt seostada ei oska. „Miks võeti 5G suhtes selline hoiak, võrreldes 4G-ga, ma küll öelda ei oska. Objektiivset põhjust selleks pole, kuni ei kasutata millimeeterlaineid, millest teatakse tõesti vähe ja mis võivad elusloodusele kahjulikud olla,” tõdeb Hinrikus. Algatajad haaravad sõnal sabast: “Just – „KUNI“! Aga tuletame meelde, et millimeeterlained on 5G Teekaarti juba sisse kirjutatud!”

Orru hinnangul tundub kiirgus hirmutav, kuna see on nähtamatu, enamikule tajutamatu ja salapärane. „Need riskid, millega inimesed on pika aja jooksul harjunud, ei tundu neile nii ohtlikud. Juba vanaisa põletas ahjus puid ja me tegime lõket, nii et see suits ei tundu nii ohtlik. Samas kiirgus on midagi sellist, mida me ei näe, ei tunne lõhna.” Ta ütleb, et inimestel võivad tekkida seosed ka radioaktiivse kiirgusega, näiteks Tšernobõli katastroofiga, mõtlemata, et ka näiteks päikesekiirgus on kiirgus.

Algatajad aga täiendavad, et päikesekiirgust ja tehislikku kiirgust pole siiski kohane võrrelda. Sellel teemal on Hinrikus kirjutanud: „On põhimõtteline erinevus Päikese kiirguse ja tehniliste allikate poolt tekitatava kiirguse vahel. Päike kiirgab mittekorrapärast soojuslikku kiirgust paljudel sagedustel (Päikese spekter on ekvivalentne 6000 K temperatuuriga musta keha kiirgusega). Tehnikas kasutatakse korrapärast (koherentset) elektromagnetkiirgust ühel sagedusel. Korrapärase ja mittekorrapärase elektromagnetkiirguse mõju materjalidele ja muidugi ka elusorganismile on erinev. Mittekorrapärane kiirgus suurendab aineosakeste juhuslikku liikumist ja tekitab ainult soojust. Korrapärase kiirguse puhul tekivad samaaegsed (sünkroonsed) jõud ja liikumised materjalis, mis, mõjutades üheaegselt ja ühesuunaliselt paljusid osakesi (molekule, rakke jt), tekitavad oluliselt suurema mõju kui ainult soojuslik. Madala võimsusega korrapärane elektromagnetkiirgus, mis ei soojenda, võib tekitada siiski teatud bioloogilisi muutusi nii inimestel, loomadel kui ka rakukultuuridel.“ (https://epl.delfi.ee/arvamus/raadiofuusika-professor-5g-peatamise-asemel-voiks-eesti-karmistada-elektromagnetkiirguse-piirnorme?id=86523935).
Ja veel: „Põhiprobleem on selles, et looduses puudub koherentne (s.o korrapärane, ühel sagedusel, nagu kasutatakse tehnikas, toim.) elektromagnetväli ja elusorganismid ei ole oma ajaloolise arengu käigus sellega kohanenud. Elusloodus on kohanenud mittekoherentsele päikesekiirgusele, mis tekitab aineosakeste juhusliku soojusliku liikumise.“ (https://www.kiirgusinfo.ee/wp-content/uploads/2019/10/Ekspertarvamus-5G_Hiie-Hinrikus-1.pdf)