5G muudab tundmatuseni meie tähistaevast

0
3481

Milliseks muutub mõne aasta pärast meie tähistaevas, kui teame, et 5G toob taevasse rohkem satelliite kui praegu on palja silmaga taevas tähti näha?

21. jaanuari 2020.a seisuga on 268 professionaalset astronoomi andnud oma allkirja pöördumisele, millega soovitakse riikide valitsuste ja ametiasutuste sekkumist, et peatada 5G satelliitide kosmosesse saatmine.

Astronoomid soovivad suuremat kaitset, tagamaks professionaalsed astronoomilised vaatlused Maa pealt ning õiguse jälgida taevast, mis on vaba ebavajalikest tehislikest reostusallikatest.

Samasugust muret on väljendanud ka Rahvusvaheline Astronoomia Liit ning ka teised ühingud.

Astronoomid on eriti mures võimaluse pärast, et Maad hakkavad tekina ümbritsema kümned tuhanded satelliidid, mille hulk on kõvasti suurem kui täna ilma abivahenditeta inimese silmale nähtavad umbes 9000 tähte. See ei ole mingi hüpoteetiline oht, vaid see on juba toimumas. USA erafirma SpaceX on tänaseks saatnud kosmosesse 180 väikest satelliiti koondnimega Starlink ning ühtekokku plaanitakse selliseid satelliite kosmosesse saata 42.000!

Satelliiidid on plaanitud Maast kolmele eri kaugusele: 340 km, 550 km ja 1150 km. Seega koos teiste telekomi-kosmoseprojektidega (Inglismaa OneWeb, Kanada Telesat, USA Amazon, Lynk ja Facebook, Venemaa Roscosmos ning Hiina Aerospace Science ja Industry corp.) tähendab see üle 50.000 väikse satelliidi tiirlemas ümber Maa, peamiselt internetiühenduse loomise eesmärgil.

Nii lühike distants Maast (u 340 km) toob aga kaasa selle, et need satelliidid on rohkem nähtavad ning öötaevas eredamad, eriti kui Päike neid valgustab. Näiteks SpaceXi satelliidid, mida tänaseks on orbiidil 180, on eredamad kui 99% objektidest, mida on Maa orbiidil näha.

Astronoomid muretsevad, et 5G kosmoseplaanidega jätkamine vähendab oluliselt meie võimalust vaadelda Universumit, tekitab kosmoseprügi ning jätab inimkonna ilma öise taeva rikkumata vaatest.

On välja arvutatud, et enamik 5G satelliite saavad olema inimsilmale näha ning nende heledus on võrreldav Suure Vankri tähtede heledusega (hetkel on kogu taevas ainult 172 tähte, mille heledus ületab Starlinki satelliitide oma). Seega toovad 50.000 satelliiti kaasa uue “normaalsuse”, kus meie taevas on täidetud tehislike objektidega ja igal ruutkraadil on üks satelliit…

Astronoomid hoiatavad ka, et selline satelliitide hulk võib halvendada astronoomide suutlikkust märgata võimalikke saabuvaid kokkupõrkeid nt asteroidide jm taevakehadega, nende eest inimkonda hoiatada ja selliseid kataklüsme ära hoida.

Sellel astronoonilise pildi mosaiigil on mõned Starlinki satelliidid juba näha (NSFi National Optical-Infrared Astronomy Research Laboratory/NSF/AURA/CTIO/DELVE)

Oluline on arvestada ka seda, et SpaceX plaanib tavapärase hooldustoiminguna asendada igal aastal 2000-8000 satelliiti, lastes neil madalamas atmosfääris tükkideks laguneda.

Pöördumises juhitakse tähelepanu veel ka sellele, et 5G tehnoloogia võrkude arendamisel (nii kosmoses kui ka Maa peal) on juba täna väga tugev mõju raadio-astronoomilistele vaatlustele.

Olukorra teeb veelgi hullemaks see, et praeguse tehnoloogia arengu puhul on plaanitud raadiosageduslike saatjate tihedust võimatu ette ennustada. Lisaks miljonitele uutele kommertskasutuses juhtmevabadele hot spot tugijaamadele Maa peal, mis on otseühenduses umbes 50.000 uue satelliidiga kosmoses, lisandub vastavalt hinnangutele Asjade Interneti (IoT) osana aastatel 2020-2022 vähemalt 200 miljardit uut kiirgavat objekti ning triljon kiirgavat objekti mõned aastad hiljem. Selline tohutu hulk raadiosagedusi kiirgavaid objekte võivad muuta raadioastronoomia maapealsetes jaamades võimatuks, kui just riigid ei loo raadioastronoomide jaamade jaoks segavate kiirguste eest kaitstud alasid.

Pöördumisele allakirjutanud astronoomid nõuavad: “ENAM EI OLE AEGA ARUTADA, ON AEG TEGUTSEDA!!

Astronoomid nõuavad riikide valitsustelt, ametiasutustelt ja organisatsioonidelt üle maailma, et edasised telekomi-kosmoseprojektid, sh Starlink, pannakse seisma ning kõikidele tehnoloogiatele, mis võivad kahjustada astronoomilisi vaatlusi kosmosest ja Maa pealt, kehtestatakse moratoorium. Samuti nõutakse, et viidaks läbi selge riskide ja eeldatavate mõjude hindamine astronoomiliste vaatluste osas ning kehtestatakse ranged juhised eraisikutele, ühingutele ja tööstusele, kes planeerivad satelliitidega seotud investeeringuid ilma et mõistaksid selgelt astronoomilistele rajatistele kaasnevaid negatiivseid mõjusid. Veel nõutakse, et piirataks ja reguleeritaks telekommunikatsioonisatelliitide hulka rangelt vajaliku arvuni ning et neid lastaks orbiidile ainult siis, kui vana ja aegunud tehnoloogia on orbiidilt eemaldatud, nagu näevad ette Avakosmose Lepingu (1967) artikkel IX ja ÜRO suunised avakosmose tegevuste pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta (2018) (suunised 2.2(c)), milles nõutakse, et seoses kosmoseobjektide kosmosesse saatmisega, orbiidil käitamisega ja tagasi saatmisega välditaks avakosmose kasutamisel kahjulikku reostamist ja kahjulikke muutusi Maa keskkonna jaoks ning hoitaks ära riske inimestele, varale, rahvatervisele ja keskkonnale.

Kõike eeltoodut arvestades peavad kõik allakirjutanud ABSOLUUTSELT VAJALIKUKS võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed, et kaitsta õigust öisele taevale, et “jätkuvalt imetleda ja uurida meie universumit nii kaua kui võimalik”.

Originaal (inglise keeles): https://astronomersappeal.wordpress.com/