2009. aastal avaldati teadusajakirja Pathophysiology erinumber elektromagnetväljade tervisemõjude teemal, kuhu oli koondatud 15 teadusartiklit.
* Mine kohe originaaldokumendi juurde (pdf, 120 lk): https://www.kiirgusinfo.ee/wp-content/uploads/2020/06/patophysiology-EMF-erivaljaanne-2009.pdf
SISSEJUHATUS dr Martin Blankilt, ajakirja külalistoimetajalt
On üks hästituntud vana nali mehest, kes on just alla kukkunud New Yorkis asuva Empire State Buildingu 86. korruselt. Kui ta möödub 30. korrusest, kuuldakse teda ütlemas: “Siiani on kõik hästi!”
Enamik meist naerab, sest me teame, mis selle mehega juhtub ja et ta ise ka teab seda. Aga meie naerul on ka süüdlaslik külg. Me teame, et paljud meist on aeg-ajalt kasutanud “siiani on kõik korras” suhtumist. Võtame näiteks suitsetaja, kes kasutab seda ütlust võimaluse kohta saada kopsuvähk või südamehaigus ja kes loodab sellele, et temaga seda ei juhtu, kuna hetkel tunneb ta end tervena. See selgub alles aastate pärast, kas ta jääb haigeks või mitte, kuid siis võib olla juba liiga hilja. “Siiani on kõik korras” suhtumine tervise suhtes on nii tavaline, et inimesed isegi viskavad selle üle nalja. Üks suitsetaja ütles mulle, et suitsetamine lühendab eluiga ainult mõne aasta võrra ja et teda ei morjenda mõne viimase aasta kaotamine, kuna need ei ole tavaliselt eriti lõbusad niikuinii.
Vastupidiselt anekdoodis olnud optimistile, kelle saatus on enam-vähem kindel, elavad paljud meist sama suhtumisega nagu suitsetajad, kes riskeerivad ja kinnitavad endale, et “siiani on kõik korras”. Haigused, nagu näiteks vähk, tekivad tavaliselt alles mitme aasta pärast ja me püüame mitte mõelda sellele, kuidas mõned asjad, mida me igapäevaselt teeme, võivad pikemas perspektiivis mõjutada loomulikke protsesse, mis meid kaitsevad. Me loodame sellele, et meie kehad püsivad tugevate ja tervetena. Siiski, me teame, et kehal on piiratud võimalused rakkude taastamisel. Me teame ka seda, et meie geneetilises materjalis võivad olla lüngad, mis takistavad paranemist. Mingil tasandil me kõik teame, et on mõistlik minimeerida kahjulikke mõjusid kehale ja maksimeerida taastumisvõimet.
See sissejuhatus on lühitutvustuseks käesoleva Pathophysiology väljaande kohta. Avalikkusele pakuvad hetkel huvi elektromagnetkiirguse võimalikud ohud seoses mobiiltelefonidega, mobiilitugijaamade, wifiga jne. Mure on kindlasti põhjendatud, aga me oleme ümbritsetud paljude erinevate sageduste põhjustatud elektromagnetväljadest ning ka madalsageduslikel EMVdel on olulised bioloogilised mõjud ja teada riskid. Teadusliku lähenemise järgi tuleb selgusele jõuda EMVde mõjus bioloogilistele organismidele ning arendada viise kahjulike mõjudega, samuti kumulatiivsete mõjudega toimetulemiseks kõikides sagedusvahemikes. Praktilisest seisukohast tuleks minimeerida kõikide EMVde kahjulikke mõjusid elusorganismidele.
Bioelektromagneetika ehk elektromagnetväljade mõjude uurimine on multidistsiplinaarne teadus, mis sisaldab uurimustöid, mis ei ole võhikule kergesti kättesaadavad. Et suurendada nende uurimustööde kättesaadavust ja teaduslikult leitud meditsiiniliste tagajärgede informatsiooni levikut, sündis rahvusvahelise teadlaste grupi koostöö tulemusel 31. augustil 2007 Bioinitiative Report, mis avaldati veebileheküljel www.bioinitiative.org. Seda raportit on palju loetud. Seda on tsiteeritud ka Euroopa Parlamendis 2008. aasta septembris, mil seal otsustati ülekaalukalt, et praegu kehtivad EMV ohutusstandardid on vananenud ja vajavad ülevaatamist.
Selle väljaande teadusuuringud pühenduvad EMVde, eriti raadiosagedusliku kiirguse mõjude kohta elusorganismidele ja inimpopulatsioonile teadlaste poolt kogutud tõendusmaterjali uurimisele ja hindamisele. Laboratoorsed uuringud näitavad nii vahelduvvoolu kui ka raadiosagedusliku kiirguse olulist mõju rakukomponentidele, eriti DNA-le. Epidemioloogilised uuringud osutavad suurenenud riskile haigestuda teatud tüüpi vähki, mis on seotud pikaaegse raadiosagedusliku kiirguse mõjuga.
Kokkuvõttes näitab teaduspõhine tõendusmaterjal, et risk tervisele on suur ja selle eiramine on sama nagu olla vabalanguses ja mõelda, et “siiani on kõik hästi”.
Me peame aru saama, et on olemas terviserisk ja me peame hakkama sellega nii indiviididena kui ka ühiskonnana vastutustundlikult tegelema.
Käesolev väljaanne sisaldab teadusuuringuid EMVde mõjude kohta ja on tehtud arusaadavaks teadlastele, kes ei ole bioelektromagneetika alal spetsialistid. Iga uurimus on sõltumatu ja iseseisev. Et aidata lugejal aru saada, kuidas erinevad teemad toetavad EMVde teema mõistmist, on uurimused jaotatud eraldi rühmadesse, mis rõhutavad peamisi valdkondi ning teaduse rolli probleemide analüüsimisel ja võimalike lahenduste pakkumisel.
Rühmad on järgmised:
- DNA näitab bioloogilisi mõjusid rakus väga madalate EMV tasemete juures kogu elektromagnetspektrumi ulatuses. DNA reaktsioon EMVdele võib põhjustada palju erinevaid tervisemõjusid ning loob võimaluse, et EMVde põhjustatud geneetiline kahjustus võib tekitada vähki.
– - Mobiiltelefoni antennide tekitatud kiirgus mõjutab AJU. Laboratoorsed uuringud näitavad, et see kiirgus põhjustab vere-aju barjääri kahjustumist, samuti ajurakkude surma. Mobiilitugijaamade tekitatav kiirgus võib mõjutada kõiki, kes on nende lähedal. Epidemioloogilised uuringud näitavad seost mobiiltelefonide ja mobiilitugijaamade tekitatud kiirguse ning ajukasvajate tekkimise vahel. Mõned epidemioloogilised uuringud sisaldavad olulisi kavandamisvigu ja võivad seetõttu näidata tegelikkusest väiksemat ajuvähki haigestumise ohtu.
– - Lisaks ajuvähki haigestumise võimalusele võivad keskkonnas levivad EMVd soodustada inimestel selliseid haigusi nagu Alzheimeri tõbi, dementsus ja rinnavähk, metsloomadel paljunemis- ja arenguhäired. EMVd mõjutavad biokeemilisi ja immunoloogilisi mehhanisme, mis seovad erinevaid organeid nii meie kui ka loomade kehas. Inimkeha võib toimida raadiosageduslikele signaalidele antennina ning mõned inimesed on nii tundlikud EMVdele, et see segab nende igapäevaelu. Lisaks EMVde hulga suurenemisele keskkonnas võib kiirgussignaalide koosmõjul olla oluline roll bioloogiliste reaktsioonide muutumise juures. Need on mõningad tegurid paljudest, mida tuleb arvesse võtta EMVdega seotud ohtude käsitlemisel.
– - Teadus kui avaliku poliitika suunanäitaja.
Neli sajandit tagasi, kui Francis Bacon visioneeris tuleviku teadust, avaldas ta arvamust, et teadmised on jõud, mida tuleb kasutada inimkonna hüvanguks. Viimased kaks artiklit selles väljaandes näitavad, kuidas teadmised, mis on saadud teadusuuringutest, aitavad lahendada probleeme, mis tekivad seoses EMVdega meie keskkonnas. Esimene artikkel arutleb ettevaatusprintsiibi üle ja selle suureneva aktsepteerimise kui ratsionaalse lähenemise üle keskkonnaga seotud probleemide lahendamisel ning selle üle, kuidas varasemad kogemused võivad aidata tegeleda EMVde probleemiga. Teine artikkel, mis on koostatud Bioinitiative Reporti toimetajate poolt, sisaldab ajakohastatud soovitusi, kuidas kõige paremini tegeleda EMVde probleemiga ning eriti probleemidega, mis kaasnevad juhtmevaba tehnoloogiaga.
Me usume, et teaduslikud analüüsid ja uuringud tõstavad teadlikkust EMVde kasvavast keskkonnamõjust ning kaasaegse ühiskonna vajadusest viivitamatult tegeleda võimalike terviseriskidega, mille on EMVde uuringud päevavalgele toonud.
ARTIKLITE SISUKORD
EMV mõjud DNA-le:
M. Blank ja R. Goodman (USA): Electromagnetic Fields Stress Living Cells
J.L. Phillips, N.P. Singh ja H. Lai (USA): Electromagnetic Fields and DNA damage
H.W. Rudiger (Austria): Genotoxic effects of electromagnetic exposure in vitro
EMV mõjud ajule:
H. Nittby, A. Brun, J. Eberhardt, L. Malmgren, B.R.R. Persson ja L.G. Salford (Rootsi): Increased blood–brain barrier permeability in mammalian brain seven days after exposure to the radiation from a GSM-900 mobile phone
L. Hardell, M. Carlberg ja K Hansson Mild (Rootsi): Epidemiological evidence for an association between use of wireless phones and tumor diseases
M. Kundi ja H-P. Hutter (Austria): Mobile phone base stations – effects on wellbeing and health
L.L. Morgan: Estimating the risk of brain tumors from cellphone use: published case–control studies
EMVd ümbritsevas keskkonnas:
Z. Davanipour ja E. Sobel: Long-term exposure to electromagnetic fields and the Risks of Alzheimer’s disease and breast cancer: Further biological research
O. Johansson: Disturbance of the immune system by electromagnetic fields:Apotentially underlying cause for cellular damage and tissue repair reduction which could lead to disease and impairment disturbance
A.F. Pourlis: Reproductive and developmental effects of EMF in vertebrate animal models
A. Balmori: Electromagnetic pollution from phone masts: Effects on wildlife
P. Huttunen, O. Hänninen ja R. Myllylä: FM-radio and TV tower signals can cause spontaneous hand movements near moving RF reflector
C. Blackman: Cell Phone Radiation: Evidence from ELF and RF studies supporting more inclusive risk identification and assessment
Teadus kui avaliku poliitika suunanäitaja:
D. Gee: Late Lessons from early warnings: Towards realismand precaution with EMF?
C. Sage ja D.O. Carpenter: Public Health Implications of Wireless Technologies
Loe ajakirja siit (pdf, 120 lk): https://www.kiirgusinfo.ee/wp-content/uploads/2020/06/patophysiology-EMF-erivaljaanne-2009.pdf
