Kokkuvõte Alex Wilsoni (Euroopa Parlamendi Uuringuteenistus) dokumendist “Smart electricity grids and meters in the EU Member States” (september 2015)

*

Nutikad elektrivõrgud on osa Euroopa Komisjoni Energialiidu paketist ja Euroopa Liidu jaoks energiavaldkonna prioriteet. Nutivõrkude pooldajad väidavad, et need aitavad kaasa tõhusamale energiakasutusele, suurendades taaskasutatavate energiaallikate osakaalu ja vähendades taristut, mis on vajalik elektri tarnimiseks, ning vähendavad üleüldist energiatarbimist. Praktikas aga on liikmesriikides üsna suur varieeruvus kauglugemisfunktsiooni kasutuselevõtul, täpne energiakulude kokkuhoid pole selge ja endiselt on üleval mure turvalisuse ja andmekaitse pärast.

Euroopa Parlament on nutivõrkude ja kauglugemise teemal üldiselt pooldaval seisukohal, kuid soovitab, et selle protsessi juures võetaks täiel määral arvesse tarbijate muresid, eriti mis puudutab kulu ja turvalisust.

Nutikas tarbimine

2011. aasta OECD aruandes on märgitud, et nutivõrgud vähendavad energianõudluse järske tippe, saates tarbijatele hinnasignaale, mille järgi need saavad oma energiakasutust sättida ajale, kui energianõudlus ei ole nii suur, ning niiviisi jaotada elektrikasutust öö ja päeva vahel ühtlasemalt. Selleks aga, et hinnasignaalidele tõhusalt reageerida, on tarbijatel vaja oma energiakasutuse kohta reaalajas infot, mis loobki vajaduse nutikate mõõtmissüsteemide järele, mis kasutavad kõige uuemat digitaalset tehnoloogiat, kaasajastavad infot regulaarselt ning pakuvad kahesuunalist elektroonilist sidet tarbija ja võrgu vahel.

Õigus või kohustus?

Komisjon on asetanud erilise rõhu nutikate elektrimõõtjate laiaulatuslikule paigaldamisele kõikides EL-i liikmesriikides, mis on ette nähtud 2009. aasta energiaturu direktiiviga, et „aidata kaasa tarbijate aktiivsele osalemisele elektritarne turul“. Siiski on direktiivi järgimine soovituslik, see ei too liikmesriikidele kaasa kohustusi. Liikmesriikidel on õigus ise otsustada nutivõrgu juurutamise üle – näiteks panna see sõltuma positiivsest majanduslikust hinnangust kulude ja tulude kohta. Need hinnangud pidid olema tehtud 2012. aasta septembriks ning saadetud komisjonile ülevaatamiseks. Juhul kui analüüsi tulemused osutusid positiivseks, siis peaks liikmesriik tagama 80% tarbijatele kaugloetavate arvestite (edaspidi: KLA) paigaldamise aastaks 2020. Liikmesriigid võivad täismahus paigaldamise ette võtta ka ilma detailse majandusanalüüsita – seda varianti on kasutanud Itaalia ja Hispaania.

Paigaldamise seis

2014. aastaks oli kolm liikmesriiki – Soome, Rootsi ja Itaalia – edestanud direktiivi tähtaega ja KLAde paigaldamise lõpetanud, olles paigaldanud kokku ligi 45 miljonit arvestit. Eesti lõpetas projekti ametlikult 2016. aasta lõpuks. 13 liikmesriiki on andnud teada oma kavatsusest jätkata laiaulatusliku paigaldamisega aastani 2020: Poola ja Rumeenia ei ole ametlikku otsust paigaldamise kohta veel langetanud; Hispaania paigaldab arvesteid, ilma et oleks läbi viinud täielikku majandusanalüüsi; Suurbritannia seisab silmitsi tõsiste tehniliste probleemidega, mis on kogu protsessi oluliselt venima pannud. 7 liikmesriigis – Belgia, Tšehhi, Saksamaa, Läti, Leedu, Portugal ja Slovakkia – on majandusanalüüsi tulemused negatiivsed või ebaselged. Saksamaal, Lätis ja Slokvakkias leiti, et kauglugemissüsteem on majanduslikult põhjendatud ainult teatud tarbijarühmade puhul. Nendes riikides paigaldatakse kaugloetavad arvestid eeldatavasti ainult u 23%-le kodutarbijatest. 4 liikmesriiki – Bulgaaria, Küpros, Ungari ja Sloveenia – ei viinud mingit majandusanalüüsi läbi või ei plaani üldse kaugloetavaid arvesteid paigaldada.

Tegelik kulu ja kokkuhoid

Üle kogu Euroopa Liidu investeeriti ligi 300 nutivõrgu projekti 5,5 miljardit eurot, Selleks eraldati EL eelarvest 300 miljonit eurot. Ühe arvesti paigaldamise kulu varieerub riigiti vahemikus 77-776 eurot. Suuremas osas liikmesriikidest on lubatud elektriettevõtetel, kes arvesteid paigaldavad, küsida oma kulud kas osaliselt või täies mahus kõrgemate võrgutasude kaudu tarbijatelt tagasi.

Komisjon eeldab, et kauglugemissüsteem toob kaasa olulise kulude kokkuhoiu pikema aja jooksul: keskmine tarbija saab oma energiakulusid vähendada ligi 3%, mõned tarbijad isegi kuni 10%. Kuid andmed, mis on saadud liikmesriikidelt, kes on KLAsid juba laiaulatuslikult paigaldanud, näitavad, et kokkuhoid on ilmselt tagasihoidlikum. Soome leidis, et kokkuhoid on kõigest 1-2%, Rootsis 1-3%. Itaalia ja Eesti kohta andmed puuduvad. Teistes riikides läbiviidud majandusanalüüsid ennustavad, et kokkuhoid on kõigest 1% või ebaoluline. Seepärast on mõned seisukohal, et KLAd tuleks paigaldada ainult suure tarbimisega tarbijatele, vähendades sellega paigaldamise kulusid ja hoides sellega keskmist kokkuhoidu kõrgemana. Saksamaa näiteks kavatseb KLAde paigaldamise muuta kohustuslikuks ainult suure elektritarbimisega tarbijatele või uutele majadele.

Komisjon väidab, et kokkuhoiu ulatus võib olulisel määral sõltuda KLAde funktsionaalsusest: arvestid, millel on rohkem funktsioone, maksavad lühiajalises perspektiivis rohkem, kuid annavad pikema aja jooksul suurema kokkuhoiu. Kuna sellised arvestid annavad kliendile rohkem infot, mis on sagedamini ajakohastatud ja kättesaadavam, saab tarbija ka operatiivsemalt reageerida. Kuid mõned projektiga varem alustanud riigid on paigaldanud vanemaid tehnoloogiaid, mis ei paku kõiki soovituslikke funktsioone. Seepärast on nende puhul õhus küsimus, et kas need arvestid suudavad tehnoloogiliste uuendustega hakkama saada või tuleb need arvestid väga suurte kuludega ümber vahetada.

Tarbijakaitse

EL-i tarbijakaitseühingud toetavad põhimõtteliselt kauglugemist, kuid usuvad, et see peaks olema vaba valik ja tarbijad ei peaks ise kinni maksma paigaldamise kulusid. Igal juhul peaksid tundlikud kliendid olema kaitstud elektrihinna järsu tõusu eest.

Andmekaitse ja küberturvalisus

Kompleksetesse nutivõrgusüsteemidesse puutuvalt on tõstatatud andmekaitse küsimus, eriti seonduvalt tarbijate isikuandmete ja teabega nende energiakasutuse mustrite kohta. Näiteks Hollandis on tarbijal õigus KLAst loobuda, kui ta tunneb muret oma andmete konfidentsiaalsuse pärast. Sarnaseid ettepanekuid arutatakse ka Suurbritannias. Selle küsimusega on lähedalt seotud ka nutivõrkude ja arvestite haavatavus küberhäkkimisele, mida on USAs mitmel puhul toonitatud, kus häkkerid on suutnud nutivõrkudesse sisse häkkida just läbi selliste seadmete nagu KLAd. Euroopa Komisjon ja selle nutivõrkude töörühm on seisukohal, et andmete privaatsuse ja turvalisuse küsimusi saab adekvaatselt lahendada läbi seaduste.

Edasised sammud

Komisjon jätkab KLAde paigaldamise jälgimist riikides, kes KLAsid paigaldavad. Komisjon soovib, et liikmesriigid ei võtaks ette laiaulatuslikku paigaldamist, vaid vaataks üle kriitilised parameetrid ja eeldused, mida on majandusanalüüsides kasutatud. Liikmesriigid, kes ei ole veel majandusanalüüsi teinud või paigaldamise plaanidest teada andnud, peaksid seda tegema kiiremas korras.

Allikas: http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/BRIE/2015/568318/EPRS_BRI(2015)568318_EN.pdf