Kummutame müüte

0
168
Pilt: www.youtube.com

See ei ole müüt, et elektromagnetväljadel võivad olla tervisemõjud. WHO alla kuuluv Rahvusvaheline vähiuuringute amet (IARC) on kuulutanud nii madalsageduslikud kui ka raadiosageduslikud elektromagnetväljad võimalikuks vähitekitajaks (grupp 2B). Samasse kategooriasse kuuluvad näiteks ka plii, DDT ja kloroform, mille kahjulikkuses täna keegi ei kahtle.

Elektromagnetväljade bioloogiliste mõjude kohta on tehtud tuhandeid uuringuid, millest suur osa näitavad kahjulikku mõju, kuid ometi me nendest riskidest ja ohtudest ei kuule, pigem jääb kõlama, et ohtu pole. Sellel aga on omad põhjused.

Järgnevas artiklis kirjutame lahti levinumad eksiarvamused ja valeväited, mida elektromagnetväljadega seoses kuuleme ning millega luuakse meile petlik pilt, et mitteioniseeriv mittesoojuslik kiirgus on ohutu.

  • MÜÜT: “Kosmiline kiirgus, millega kokku puutume, on palju võimsam kui juhtmevaba tehnoloogia oma.”

FAKT: Kosmiline mikrolainekiirgus on üsna tühine (<0.000001 μW/m2, MAES 2000), kuna allikad on nii kaugel. Meie kokkupuude inimtekkelise mikrolainekiirgusega on tuhandeid kordi suurem kui looduslik taustafoon.

  • MÜÜT:Päike on palju võimsam ja seega oluliselt ohtlikum kiirgusallikas!

FAKT: Päikesekiirgust ja tehislike seadmete kiirgust ei saa omavahel võrrelda, veel vähem panna kõrvuti nende kiirgusvõimsused ja teha selle pinnalt järeldusi tervisemõju kohta. Päikesekiirgus on mittekoherentne (s.t mittekorrapärane, paljudel sagedustel) ja just sellise kiirgusega on elusorganismid kohanenud. Tehislikud seadmed tekitavad aga koherentset kiirgust (s.o korrapärane, ühel sagedusel) ning sellega meie rakud toime ei tule.

TTÜ emeriitprofessor Hiie Hinrikus selgitab: “On põhimõtteline erinevus Päikese kiirguse ja tehniliste allikate poolt tekitatava kiirguse vahel. Päike kiirgab mittekorrapärast soojuslikku kiirgust paljudel sagedustel (Päikese spekter on ekvivalentne 6000 K temperatuuriga musta keha kiirgusega). Tehnikas kasutatakse korrapärast (koherentset) elektromagnetkiirgust ühel sagedusel.

Korrapärase ja mittekorrapärase elektromagnetkiirguse mõju materjalidele, ja muidugi ka elusorganismile, on erinev. Mittekorrapärane kiirgus suurendab aineosakeste juhuslikku liikumist ja tekitab ainult soojust. Korrapärase kiirguse puhul tekivad samaaegsed (sünkroonsed) jõud ja liikumised materjalis, mis, mõjutades üheaegselt ja ühesuunaliselt paljusid osakesi (molekule, rakke jt), tekitavad oluliselt suurema mõju kui ainult soojuslik. Hästi on teada, et soojendamine mikrolainekiirgusega teeb võimalikuks keemilised reaktsioonid ja sünteesi, mis ei ole saavutatavad tavalise soojendamisega.” (link)

Põhiprobleem on selles, et looduses puudub koherentne elektromagnetväli ja elusorganismid ei ole oma ajaloolise arengu käigus sellega kohanenud. Elusloodus on kohanenud mittekoherentsele päikesekiirgusele, mis tekitab aineosakeste juhusliku soojusliku liikumise.
Koherentne väli mõjutab ühesuunaliselt üheaegselt paljusid aineosakesi ja selle mõju on seetõttu oluliselt suurem. Paratamatult tekivad bioloogilised muutused, millega võib kaasneda ka terviserisk.
” (link)

  • MÜÜT: “Mikrolaineahju võimsus on kordades suurem.”

FAKT: Mikrolaineahjud on tõesti võimsad, aga inimene ei ela mikrolaineahju sees ega kõrval ning selle omamine või kasutamine on absoluutselt vabatahtlik. Mobiilitugijaamade, võõraste wifi-võrkude ja juhtmevabalt andmeid edastavate kaugloetavate arvestite kiirgusest hoiduda on aga palju keerulisem.

  • MÜÜT: “Aga mobiiltelefoni sa ju kasutad!”

FAKT: Mobiiltelefon on loomulikult väga võimas kiirgusallikas, kuid ka selle kasutamine ei ole kohustuslik. Samuti on igaühel võimalus kasutada mobiili ohutumalt: hoida kõned lühikesed, eelistada lühisõnumeid, hoida seadet kehast ja eriti peast eemal ja eriti kõne ajal, kasutades valjuhääldit või õhutoruga kõrvaklappe.

Mobiilitugijaamad, võõrad wifi-võrgud ja juhtmevabad kaugloetavad arvestid tekitavad aga vältimatut kiirgust, mis on meie ümber lakkamatult ja igapäevaselt.

  • MÜÜT: “Kuni kiirgus on normide piires, on see ohutu.”
  • MÜÜT: “Kuna mobiilitugijaamade, wifi ja mobiiltelefonide kiirgusvõimsus on kordades väiksem kehtivatest piirnormidest, pole põhjust muretseda.”

FAKT: Rahvusvahelised ohutusstandardid põhinevad tänaseni aegunud dogmal, et ainult ioniseeriv kiirgus ja soojuslikel tasemetel mitteioniseeriv kiirgus on ohtlik. Seetõttu on need standardid vähemalt 9000 korda kõrgemad tasemetest, kus teaduslikult on tõestatud bioloogilised mõjud (vaata ka https://www.kiirgusinfo.ee/milline-kiirgustase-on-ohutu/). Kuna mobiilitugijaamade, wifi ja mobiiltelefonide kiirgustase ületab taset, kus tekivad bioloogilised mõjud, on tõesti põhjust muretseda.

Rahvusvaheline vähiuuringute amet IARC klassifitseeris 2011. aastal raadiosageduslikud elektromagnetväljad võimalikuks kantserogeeniks, tuginedes uuringutele, mis näitasid, et pikaajaline mobiilikasutus suurendas ajukasvajate tekke riski. Uuringud olid tehtud meie igapäevaselt kasutatavate mobiiltelefonidega (mille kiirgustase on loomulikult piirnormidest nõrgem), mille kohta avastasid uurijad, et kui mobiile kasutatakse 10 aasta jooksul rohkem kui 30 minutit päevas, suurendab see oluliselt pahaloomuliste kasvajate glioomi ja neuroomi tekke riski (link).

Kuid bioloogiliste mõjude teke ei pruugi sugugi võtta aega 10 aastat. Mobiiltelefonide ja juhtmeta lauatelefonide kiirgusfooni juures võivad bioloogilised mõjude tekkida juba esimestel kokkupuuteminutitel, sama kiiresti võivad tekkida bioloogilised mõjud mobiilitugijaamade, wifi ja kaugloetavate arvestite kiirgusfoonis.

Kantserogeensus ei ole ainus raadiosageduslike elektromagnetväljade kahjulik mõju. 10 riigi teadlaste uurimisrühm Bioinitive Group avaldas 2007. aastal aruande “Bioinitiative Report“, mille viimased täiendused on 2020. aastast ja mille koostamisel on läbi vaadatud ligi 4000 eelretsenseeritud teadusartiklit, kus leiavad tõestust sellised elektromagnetkiirguse tervisemõjud nagu genotoksilisus ja DNA-kahjustused, neurotoksilisus, vere-aju barjääri läbilaskvuse suurenemine, mõjud viljakusele ja laste käitumisele, immuunsüsteemi toimimise ja ainevahetuse häired ning suurem vastuvõtlikkus haigustele.

  • MÜÜT:Seda, et raadiosageduslikud väljad on kuulutatud võimalikuks vähitekitajaks (klass 2B), pole vaja väga tõsiselt võtta. Ka kohv on samas kategoorias!”

FAKT: IARCi võimaliku vähitekitaja kategooria 2B tähendab, et on olemas mõningased tõendid kantserogeensuse kohta, kuid tõendid ei ole ühesed. Tasub aga arvesse võta, et IARCil on ainete klassifitseerimiseks olemas ka klass 3, mis tähendab, et aine pole inimesele kantserogeenne, ja klass 4, mis tähendab, et aine ei ole ilmselt inimesele kantserogeenne. Elektromagnetvälju ei ole liigitatud kumbagi neist klassidest.

Ja kohv eemaldati sellest kategooriast 2016. aastal. Samal ajal aga nõuab üha rohkem teadlasi, et elektromagnetväljad tuleks nimetada kindlaks vähitekitajaks, kuna selleks on tänaseks piisavalt tõendeid.

  • MÜÜT: “Kui seadmetel on CE-märgistus, siis need vastavad standarditele ja järelikult on ohutud.”

FAKT: Oleks see vaid nii! Needsamad mobiiltelefonid, mille alusel tehti kindlaks, et pikaajaline kokkupuude mobiilikiirgusega tekitab vähki, kandsid samuti CE-märgistust. Kuid nagu selgus, et kaitsenud see märgistus ei neid, kes katses osalesid, ega ilmselt kaitse ka neid, kes täna mobiile kasutavad, sest standardid on jäänud samaks, olenemata teaduslikult leitud tõsiasjadest.

  • MÜÜT: “Mida nõrgem kiirgus, seda ohutum.”

FAKT: Välja mõju ei vähene proportsionaalselt väljatugevuse langusega. Protsessid on keerulised ja seosed ei ole lineaarsed. (link)

  • MÜÜT: “Tavaline vooluvõrk (50 Hz) on kõige kahjulikum. Mida kõrgemale sealt sagedus tõuseb, seda rohkem on see nähtava valguse parameetritega ja seda väiksem on mõju.”

FAKT: “Elektromagnetvälja mõju ei sõltu oluliselt välja sagedusest. On isegi üllatav, et välja tekitatud muutused on sarnased alates madalatest sagedustest (50 – 60 Hz) kuni mikrolainesagedusteni (300 MHz – 300 GHz). Küll sõltub aga mikrolainekiirguse mõju modulatsioonisagedusest (väljatugevuse muutuse sagedusest). Seda kinnitavad mitmed, sealhulgas ka meie uuringud.” (link)

  • MÜÜT: “WHO ja ICNIRP, kiirgusvaldkonda reguleerivad ja piirnorme suunavad organisatsioonid, on täiesti sõltumatud ja erapooletud ja usaldusväärsed.”

FAKT: WHO elektromagnetväljade projekt “EMF Project” ja ICNIRP on mõlemad väga tihendalt seotud telekomitööstusega ja seetõttu ei saa rääkida sõltumatutest organisatsioonidest. Mõlemale on korduvalt valdkonna teadlaste poolt ette heidetud, et nad eiravad süstemaatiliselt uuemat teadust, mis ei sobitu nende seisukohaga.
Loe pikemalt: https://www.kiirgusinfo.ee/icnirpi-huvide-konflikt/ ja https://www.kiirgusinfo.ee/who-kova-pahkel/.

  • MÜÜT: “Kuna 5G madalamad sagedused jäävad täna kasutusel olevasse sagedusvahemikku, siis järelikult on 5G ohutu.”

FAKT: Selle väite esimene osa on õige. Kuid kuna me juba teame, et ka kasutusel olev tehnoloogia tekitab negatiivseid mõjusid, siis ei saa kuidagi väita, et 5G oleks ohutu. Pigem on meil väga tõsine alus eeldada, et 5G on vähemalt sama kahjulik kui juba kasutusel olevad tehnoloogiad.

  • MÜÜT: “Ainult ioniseeriv kiirgus ja soojuslik mõju võivad põhjustada kahju.”

FAKT: Tegelikult on tänaseks avaldatud tuhandeid uuringuid, mis tõestavad bioloogilisi mõjusid ka mitteioniseeriva kiirguse mittesoojuslikul tasemel. 2018. aastal avaldati pikaajaline ja 25 miljonit dollarit maksma läinud USA Riikliku Toksikoloogia Programmi (NTP) uuring, kus leiti aju- ja südamekasvajate sagenemine rottidel kõigest 2-aastase kokkupuute järel mittesoojuslikul tasemel mitteioniseeriva kiirgusega.

Vaata ka uuringute nimekirja mõjude kohta eri kiirgustasemetel.

Paljud uuringud on tõestanud, et juhtmevaba kiirgus võib kahjustada DNAd, mille üks võimalik mehhanism on vabade radikaalide hulga suurenemine (seda on näidatud vähemalt 24 teadustöös) (vaata ka Genotoxic Effects and Cancer). Graham Philips selgitab, et ka ioniseeriva kiirguse puhul tekib 25% DNA kahjustustest otsese kahjustuse tagajärjel, kuid ülejäänud 75% ioniseeriva kiirguse mõjul tekkivate vabade radikaalide tõttu.

  • MÜÜT: “Vaatamata juhtmevaba tehnoloogia kasvavale kasutamisele ei ole ajuvähi esinemine sagenenud.”

FAKT: Uuringud, kus vaadeldakse 10-aastast ja pikemat seadmete kasutamist, näiteks Lennart Hardelli ja Interphone’i uuringud, näitavad suuremat ajuvähi riski. Kusjuures riski suurendab juba mobiili kasutamine kõigest 30 minutit päevas. Uuringud, mis vaatlevad lühemat perioodi kui 10 aastat, ei ole piisavalt pikaajalised, sest keskkonnateguritest põhjustatud vähi peiteperiood võib olla kümneid aastaid. Küll aga näeme juba täna, et ajuvähk tabab nooremaid kui kunagi varem ning noorte seas on ajuvähi esinemine viimase 10 aasta jooksul sagenenud, eriti vanuses 20-29 eluaastat.

Inglismaal on kõige agressiivsema ajukasvaja glioblastoomi esinemine vahemikus 1995-2005 rohkem kui kahekordistunud (uuring). Samal ajal on vähenenud vähem agressiivsete ajukasvajate esinemine.

Brain Tumors in UK High Grade vs Low Grade

Uuringu autorid ei oska kindlat põhjust välja tuua, kuid nad välistavad parema diagnostika, kuna need kasvajad on üldiselt surmavad ja jäävad väga harva märkamata. Kuna aga väga suur hüpe on toimunud aju eesosas ja külgedel avastatud kasvajate esinemissageduses, võib kahtlustada, et mobiilide kasutamine võib nendele kasvajatele hoogu juurde anda.
Lennart Hardelli uuringud on näidanud just glioblastoomi riski suurenemist mobiilikasutuse tagajärjel.

Ka Hollandis on glioblastoomi esinemine vahemikus 1989-2010 rohkem kui kahekordistunud ning samamoodi on vähenenud vähem agressiivsete ajukasvajate esinemine (viide).

GBM rates 2014

Samuti näitab Taani vähiregister ajukasvajate sagenemist vahemikus 2001-2010.

Dr Devra Davis toob välja, et mobiiltelefonide kasutamisega võivad olla seotud ka muud vähkkasvajad, näiteks süljenäärmekasvajad ja rinnavähk naistel, kes hoiavad mobiiltelefoni rinnahoidja vahel (link).

  • MÜÜT: “Meil on juba aastaid olnud tele- ja raadiotornid, mis mikrolaineid kiirgavad, ja mingit kahjulikku mõju pole näha.”

FAKT: Epidemioloogilised uuringud ja küsitlused on leidnud, et tele- ja raadiotornide, nagu ka mobiilimastide läheduses esineb rohkem vähkkasvajaid ja muid terviseprobleeme.
Üks viimaseid uuringuid sel teemal oli kohtu korraldusel läbiviidud uuring Vatikani raadiotorni ja vähi seose kohta. Vähi suurenenud esinemissagedus leiti kuni 9 kilomeetri raadiuses. Nii suurt raadiust seletab raadio- ja teletornide suurem saatevõimsus. Samal ajal on kriitiline distants mobiiliantennidest umbes 400 meetrit. (Vaata ka calculations of power reduction with distance.)

  • MÜÜT: “Mobiiliantennide võimsus ei ole suurem kui hõõglambi oma, nii et see peab olema ohutu.”

FAKT: Valgus ja raadiosageduslik kiirgus kuuluvad mõlemad elektromagnetväljade spektrisse, kuid neil on erinevad omadused. Mikrolained tungivad läbi seinte, riiete ja naha, samuti on uuringud näidanud, et mikrolained kahjustavad DNAd ja suurendavad vabade radikaalide hulka, kuid hõõglambil ei ole sellist mõju. Seetõttu me ei saa võtta hõõglambi ohutu võimsuse piiri ja kanda seda üle mikrolainekiirgusele. Need on lihtsalt erinevad asjad.

Üks hiljutine uuring viitab sellele, et tehnika sisse- ja väljalülitused võivad olla põhjuseks bioloogiliste mõjude tekkele ehk andmesidele omane pulseeriv signaal suurendab veelgi erinevust tavalisest hõõglambist. On teada, et mõnel inimesel tekitavad teatud sagedusel toimuvad valgussähvatused seisundit, mida nimetatakse fotosensitiivseks epilepsiaks.

Siin võib peituda ka põhjus, miks moduleeritud juhtmevaba kiirgus on bioloogiliselt aktiivsem kui mittemoduleeritud juhtmevaba kiirgus. Devra Davis võrdleb pulseerivat kiirgust autoga, mis järsult pidurdab ja siis jälle kiirendab, siis uuesti pidurdab jne. Selline sisse-välja-sisse-väljalülitamine võib olla häirivam kui püsiv kiirgus.

  • MÜÜT: “Ametnikud ütlevad, et tänaseks ei ole teada selle kiirguse kahjulikku mõju.”
  • MÜÜT: “Kui see kiirgus oleks kahjulik, teaksime me sellest juba ammu.”

FAKT: Aina rohkem tervisealaseid valitsusasutusi üle maailma kutsuvad üles ettevaatusele, tuginedes teadlaste üha suurenevale murele. See on väga tähelepanuväärne, kui arvestame sel teemal valitsevat huvide konflikti: telekomitööstuse rahastatud teadlased, kes on teatanud kiirguse bioloogilistest mõjudest, on jäänud ilma oma rahastusest, ning need, kes on tööstusega koostööaltid, avaldavad uuringuid, mis näitavad tööstuse jaoks sobivamaid tulemusi.

  • MÜÜT: “Topeltpimekatsed näitavad, et inimesed, kes väidavad end olevat elektroülitundlikud, ei tee vahet, kas signaal on sisselülitatud või mitte. Seetõttu peab see olema psühholoogiline notseebo-efekt või siis pole seotud kiirgusega.”

FAKT: Ühes telekomitööstuse rahastatud uuringus tunnetasid mõned kõige tundlikumad inimesed kiirgust väga täpselt, kuid nad langesid välja enne järelduste tegemist tõsiste terviseprobleemide tõttu. Samuti on viidatud paljudele kavandamisvigadele tööstuse rahastatud topeltpimeuuringutes.

Ent üha rohkem avaldatakse sõltumatuid topeltpimeuuringuid, mis näitavad elektromagnetväljade objektiivseid mõjusid, nagu südame arütmia ja kõrge vererõhk. Isegi loomad, taimed ja mikroobid reageerivad sellele kiirgusele ning mitmed in vitro uuringud on leidnud DNA kaheahelaliste katkete hulga suurenemist, mis võib lõpuks kaasa tuua vähi. Uuringud näitavad, et mikrolained võivad lõhkuda vere-aju barjääri ja tekitada loomadel arütmiat. Neid leide ei saa seletada üksnes psühholoogiaga.

Allikas: http://www.emfwise.com/myth.php