Raadiosagedusliku kiirguse mõju loodusele: ülevaade uuringutest

0
2710
Pilt: https://ecfsapi.fcc.gov/file/7521097894.pdf

On teada, et käimas on kuues väljasuremislaine. Kas selles võiks süüdlaseks olla ka tehislikud elektromagnetväljad ehk meie igapäevaste vidinate kiirgus? Vaatame, mida uuringud näitavad.

Emeriitprofessor Hiie Hinrikus võtab on oma viimases ekspertarvamuses elektromagnetväljade mõju loodusele kokku järgnevalt:

Kuna neeldumine ja hajumine atmosfaaris on maksimaalsed atmosfääris hõljuvatel objektidel, mille mõõtmed on võrreldavad lainepikkusega (Lisa A), ja kiirgusenergia kontsentreerub just väikestes objektides (lisa B), võib arvata, et kiirguse mõju on kõige tugevam just neile objektidele: putukatele millimeeterlainetel ja lindudele sentimeeter-detsimeeterlainetel.
Linnusulgede uuringud sagedustel 10 – 16 GHz on näidatud, et suled käituvad kui kiirguse vastuvõtjad ja neis tekib kiirguse modulatsioonisagedusega madalsageduslik vool (Bigu del Blanco and J., Romero-Sierra, C. 1975 a.b). Linnud tõenäoliselt tunnevad kiirgusväljas ebamugavust ja lahkuvad.
Elektromagnetkiirguse mõju lindulele on uuritud alates 1960-ndatel aastatest kaasates nii laboratoorseid kui väliuuringuid (Bryan and Gildersleeve, 1988).
Ülevaade elektromagnetkiirguse diapasoonis 10 MHz kuni 3,6 GHz mõju uurimise tulemustest sisaldab 26 uuringut lindudest, mõju leitud 18-s, 17 uuringut putukatest (mesilased, äädikakärbsed ja sipelgad), mõju leitud 15-s ja 16 uuringut taimedest, nendest mõju leitud 12-s (Cucurachi jt, 2013). Enamus uuringutest on laboratoorsed, väliuuringuid on üksikuid.
Laboratoorsed uuringud on näidanud suurenenud suremust ja kõrvalekaldeid embrüo arengus nii nõrga kui soojuslikust piirist tugevama kiirguse puhul. Kõrvalekalded normaalsest käitumisest ja paljunemise vähenemine ilmnesid kõigis uuringutes.

Kõik viis välisuuringut näitavad haudelindude asustustiheduse ja populatsiooni vähenemist elektromagnetkiirgusega ka siis, kui see ei ületanud kiirgusnorme.

Allpool anname ülevaade avaldatud teadusuuringutest koos viidetega:

Artikkel “A review of the ecological effects of RF-EMF võtab kokku 113 uuringut, millest 70%-s on leitud, et raadiosageduslikel elektromagnetväljadel on oluline mõju lindudele, putukatele, selgrootutele, muudele organismidele ja taimedele. Kõige rohkem mõjutatud olid lindude ja putukate areng ja paljunemine.

Vaadeldud 919 teadusartiklist näitasid kiirguse negatiivset mõju lindudele, mesilastele, taimedele, loomadele ja inimestele 593, 180 ei näidanud mõju ja 196 ei jõudnud järeldustele. Seetõttu soovitavad autorid rakendada ettevaatuspõhimõtet ja vähendada mobiiliantennide kiirgust.
(“Impacts of radio-frequency electromagnetic field (RF-EMF) from cell phone towers and wireless devices on biosystem and ecosystem – A Review.” (2012))

Inimeste ja loomadega läbi viidud morfoloogilised, funktsionaalsed ja biokeemilised uuringud näitasid, et millimeeterlained põhjustasid naha ja siseorganite strukturaalseid muutusi, vere ja luuüdi koostise kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid muutusi ning muutusi tingitud reflekside aktiivsuses, kudede respiratsioonis, kudede respiratsioonis ja rakutuuma ainevahetuses osalevate ensüümide aktiivsuses. Millimeeterlainete kahjulike mõjude ulatus sõltub kiirguse kestusest ja organismi individuaalsetest omadustest.
(Zalyubovskaya, Biological Effect of Millimeter Waves)

5G sagedused neelduvad putukates enam kui praegused mobiilside sagedused ning maksimaalne kiirgusneeldumine leiab aset samal lainepikkusel, mis vastab putuka suurusele. Kõige enam arvatakse mõjutatud olevat putukad pikkusega u 1 cm või vähem. See võib kaasa tuua muutused putukate käitumises, füsioloogias ja morfoloogias, mida põhjustab kehatemperatuuri tõus dielektrilise soojenemise tõttu.
(Thielens et al., “Exposure of Insects to Radio-Frequency Electromagnetic Fields from 2 to 120 GHz”)
Lühikokkuvõtte sellest uuringust on teinud ka Tarmo Koppel: https://tarmo.koppel.ee/?p=1005.

Mesilastes neeldub 5G sagedustel mitmeid kordi rohkem kiirgust. Analüüs näitas, et kui praegu keskkonnas olevast võimsustihedusest alla 3 GHz sagedustel 10% liigub kõrgematele sagedustele, toob see kaasa neeldunud võimsuse suhtelise suurenemise rohkem kui 3 korda. “Eeldades, et 10% praegusest võimsustihedusest liigub sagedustele üle 3 GHz, toob see kaasa selle neeldumise suurenemise 390–570%. Selline muutus on oodatav tulevaste võrkude puhul.”
(Thielens et al,. 2020)

Kiirgus mõjutab mesilaste käitumist (Favre 2011) ja nõrgestab mesilaste koloonia tugevust (Harst et al. 2006).

Analüüs näitas, et mobiiltelefoni kiirgus mõjutas töömesilase käitumist ja füsioloogiat. Vähenes motoorne aktiivsus.
(“Exposure to cell phone radiations produces biochemical changes in worker honey bees” (2011))

Meemesilastega tehtud uuring näitas, et mobiilikiirgusega kokkupuutunud tarudes vähenes kuninganna munemismäär ja nõrgenes koloonia. Katse lõpus ei olnud tarudes ei mett ega õietolmu.
(“Changes in honeybee behaviour and biology under the influence of cellphone radiations”)

Autor väidab, et meemesilaste arvukuse järsu languse taga on mobiiliantennid ja mobiiltelefonid. Tarusid kiiritati töötava mobiiltelefoniga 10 minutit 10 päeva jooksul. Pärast selle aja möödumist ei tulnud mesilased enam oma tarusse tagasi, kuna mobiilikiirgus kahjustab mesilaste navigeerimisoskusi ja takistab neil tarusse naasemist.
(“Electromagnetic Radiation (EMR) Clashes with Honey Bees” (2011))

Katsed näitasid, et kiirgusega mittekokkupuutunud meemesilastest naases tarusse 39,7% ja kiirgusega kokkupuutuvatest 7,3%.
(Electromagnetic radiation: influences on honeybees (Apis mellifera)” (2007))

Raadiosageduslikud väljad MHz-sagedusel häirivad putukate ja lindude orienteerumist.
(“Anthropogenic radiofrequency electromagnetic fields as an emerging threat to wildlife orientation”)

Kokkuvõte uuringutest, mis annavad alust eeldada, et mesilaste ja lindude vähenemise põhjus võib olla elektromagnetväljade tihe võrgustik:
(Birds, Bees and Mankind: Destroying Nature by ‘Electrosmog’”)

Aina kasvav tõendusmaterjalide hulk näitab, et lindude ja mesilaste kadumise üks põhjus võib olla elektromagnetiline saaste mobiilisaatjatest, mobiiltelefonidest, juhtmeta telefonidest ja wifist. Tundub, et need väljad on suutelised segama nende navigeerimissüsteeme ja ööpäevarütmi, mis halvendab nende vastupanuvõimet haigustele.
(“The Birds, the Bees and Electromagnetic Pollution: How electromagnetic fields can disrupt both solar and magnetic bee navigation and reduce immunity to disease all in one go.” (2009))

“A BRIEFING MEMORANDUM: What We Know, Can Infer, and Don’t Yet Know about Impacts from Thermal and Non-thermal Non-ionizing Radiation to Birds and Other Wildlife.” Wildlife and Habitat Conservation Solutions, 2014.
Järgnevad väljavõtted sellest dokumendist, viited artiklitele on samas:

– Aina kasvav laboratoorsete uuringute hulk näitab väga madalate väljatugevuste puhul (mis võiks ola võrreldav mobiilisaatjate kiirgusfooniga) DNA kahjustust ja see kehtib kõikide liikide kohta, sh rändlinnud, kuna DNA on DNA, olgu siis kas üheahelaline või kaheahelaline heeliks.

Kodukanadega läbiviidud laboratoorsed uuringud (T. Litovitz ja DiCarlo et al., 2002) tavalise 915 MHz mobiilisagedusega näitasid, et väga nõrk kiirgustase (0,0001-ndik tavalise mobiili tekitatavast tasemest) põhjustas mõnedel embrüodel südameatakke ja surmasid. Korratud katsed andsid samu tulemusi (Grigoriev (2003), Xenos ja Magras (2003)). Need leiud on olulised, kuna sarnased tõendid mobiiliantennide kiirguse letaalsete ja vigastavate mõjude kohta on ka Euroopast ja Põhja-Ameerikast (Manville 2016).

– Väliuuringud lindude kohta Hispaanias (Balmori 2005) näitasid tugevaid seoseid mobiiliantennide kiirgustaseme ja lindude poegimise, pesategemise ja ellujäämise vahel. Mitmete linnuliikide puhul avastati pesakoha hülgamist, sulestiku halvenemist, liikumisprobleeme ja surma, mis tekkisid pärast mobiiliantennide rajamist ja käivitamist. Kõige tugevam oli negatiivne korrelatsioon antennide läheduse ning valge-toonekure paljunemise ja ellujäämise vahel: 200m raadiuses antennidest ei olnud 40%-s uuritud pesadest kunagi poegi, aga antennidest kaugemal kui 300m ei olnud poegi 3,3% pesades. 100m raadiuses antennidest nähti kummalist käitumist, nt agressiivsust paariliste vahel ja suutmatust pesa ehitada. Pesades, mis jäid otse antenni peakiire ette, oli poegi, kes hukkusid teadmata põhjusel.

– Balmori ja Hallberg (2007) ning Everaert ja Bauwens (2007) leidsid sarnase tugeva negatiivse  korrelatsiooni koduvarblase kohta.

– Balmori (2009) avastas tervisemõjud lindudel, keda pidevalt kiiritati, nt territooriumi kaitseinstinkti nõrgenemine, tervise halvenemine, probleemid paljunemisel.

– Panagopoulos ja Margaritas (2008) järeldasid, et reproduktiivsusvõime oluline vähenemine on põhjustatud mobiilsidetehnoloogiast. Selle põhjus on mh reproduktiivrakkude DNA kahjustused sh metslindudel ja putukatel.

– Engels et al. (2014) uurisid elektromagnetilist müra, mida tekitavad kõikjal inimeste kasutatavad elektroonikaseadmed, sh mobiiltelefonid ja mobiilisaatjad, ja näitasid, et rändlinnud ei ole elektromagnetilise müra keskel linnakeskkonnas võimelised kasutama oma magnetilist kompassi, mis on hädavajalik tegur lindude liikumisel ja rändel.

– Magras ja Xenos (1997) tuvastasid hiirtel raadiosagedusliku kiirgusega kokkupuutel paljunemisfunktsiooni vähenemise (tasemetel, mis on täna meie keskkonnas tavalised). Need tulemused viitavad sarnasele mõjule ka teiste liikide puhul.

– Persson et al. (1997) tuvastasid vereaju barjääri läbilaskvuse suurenemise hiirtel, kes puutusid kokku kiirgusega tasemel 0,0004–0,008 W/kg (inimestele kehtib piirmäär 2 W/kg). Vereaju barjäär kaitseb aju toksiliste ainete, bakterite ja viiruste eest. Need avastused kohalduvad ka teistele liikidele, sh rändlindudele.

– Phillips et al. (1998) avastasid rottidel, kes puutusid kokku lubatust tuhandeid kordi madalama kiirgusega (0,0024– 0,024 W/kg), rakkude DNA kahjustuse. Ka Kesari ja Behari (2009) tuvastasid DNA ahelate katkemise rottide ajurakkudes, kui neid kiiritati tasemel 0,0008 W/kg. 

– Belyayev et al. (2009) leidsid, et kokkupuutel kiirgusega 0.0037 W/kg leiavad aset muutused DNA parandusmehhanismis.

Uurijad leidsid, et rändavad punarinnad (Erithacus rubecula) kaotavad elektromagnetväljadega kokkupuutel  linnakeskkonna elektromagnetmüras orientatsiooni.
(“Anthropogenic electromagnetic noise disrupts magnetic compass orientation in a migratory bird” (2014)).

Aed-põõsalinnud eksperimentaalsetes puurides, kus oli varjatud visuaalne informatsioon, valmistusid rännuhooajal äralennuks õiges suunas, kuid nõrgad raadiosageduslikud magnetväljad häirised seda orienteerumissuutlikkust.
(“Magnetic orientation of garden warblers (Sylvia borin) under 1.4 MHz radiofrequency magnetic field” (2014))

Rotid, kes puutusid kokku mobiilisaatjate kiirgusega, haigestusid kindlat tüüpi südamekasvajatesse ja ajukasvajatesse (https://ehtrust.org/wp-content/uploads/Belpoggi-Heart-and-Brain-Tumors-Base-Station-2018-First-page-.pdf). Need tulemused langevad kokku uuringuga, milles katsetati rottidel mobiiltelefonide kiirgust (https://www.biorxiv.org/content/10.1101/055699v1 ja https://ntp.niehs.nih.gov/ntp/about_ntp/trpanel/2018/march/actions20180328_508.pdf ).

Raadiosageduslik kiirgus mobiiliantennidest suurendab hiirtel sperma hälbeid.
(Otitoloju 2010)

4G tehnoloogia (LTE) puhul on tuvastatud hiirtel muutused käitumises (Broom 2019) ning munandite ja paljunemisvõime kahjustus (Yu 2019).

Tuvastati, et veiste reaktsioon raadiosageduslikule kiirgusele on mh vältimiskäitumine, mäletsemisaja vähenemine, oksüdatiivne stress. Need leiud viitavad võimalikule negatiivsele mõjule.
(“Cows: A big model for EMF research, somewhere between Vet-Journals and “Nature”” (2014))

Liblikatega läbiviidud uurimus näitas, et inimtekkeline elektromagnetiline müra häirib liblikate magnetilist kompassi ning võib sarnaselt häirida ka rändlindude geomagnetilist orienteerumist.
(“A magnetic compass aids monarch butterfly migration.” (2014))

Raadiosageduslikes elektromagnetväljades muutus otsekohe sipelgate liikumiskiirus ja -suund. Nendele tulemustele tuginedes soovitavad autorid sülearvuti kasutajatel välja lülitada oma seadmetel wifi-funktsioon.
(Ants can be used as bio-indicators to reveal biological effects of electromagnetic waves from some wireless apparatus.” (2014))

Äädikakärbestega läbiviidud katsed näitasid kokkupuutel juhtmevaba kiirgusega (wifi, beebimonitorid, mobiiltelefonid) statistiliselt olulisi mõjusid paljunemisele ja rakusurma avaldumisele, isegi väga nõrga kiirgusvõimsuse korral.
(“Drosophila oogenesis as a biomarker responding to EMF sources.” (2014))

Katseid tehti konnadega, kus nende munad ja kullesed asetati 2 kuuks mobiilisaatjate kiirguse mõjusse. Tulemused näitasid, et mobiiliantennide kiirgus võib mõjutada konnade arengut ja põhjustada kulleste suremuse suurenemist.
(“Mobile phone mast effects on common frog (Rana temporaria) tadpoles.” (2010))

Autorid järeldavad, et väga suur hulk uuringuid mobiiltelefonide raadiosageduslike elektromagnetväljade kohta näitavad füsioloogilisi ja/või morfoloogilisi mõjusid. Analüüs näitab, et maisi-, herne-, tomati-, sibula- ja mungoataimed tunduvad olevat eriti tundlikud raadiosageduslikele elektromagnetväljadele. Leiud viitavad sellele, et taimed on eriti tundlikud just teatud sagedustele.
(“Weak radiofrequency radiation exposure from mobile phone radiation on plants.” (2017))

Katsed näitasid, et mobiilikiirgus kutsub põldoa rakkudes esile DNA kahjustuse.
(“Exposure to 915 MHz radiation induces micronuclei in Vicia faba root tips. (2016))

Mikrolainekiirguse mõju uurimine terpeenide eritumisele ja hulgale aromaatsetes taimedes näitas, et kiirgus põhjustas muutusi taimede rakkudes ning suurendas lenduvate osakeste (sh monoterpeenide) eritumist, mis tõestab, et inimtekkeline mikrolainereostus võib tekitada taimedele stressi.
(“Influence of microwave frequency electromagnetic radiation on terpene emission and content in aromatic plants.”  (2014))

Kiirgus mobiilsideantennidest kahjustab puid. 9 aastat väldanud uuringu käigus, milles vaadeldi rohkem kui 100 puud, tuvastati puude sellel küljel, mis oli mobiiliantenni poole, rohkem kahjustusi.
(Waldmann-Selsam 2016)

Raadiosageduslik taustakiirgus võib avaldada tugevat mõju haavapuude kasvukiirusele ja haabade arvukuse vähenemisele.
(“Adverse Influence of Radio Frequency Background on Trembling Aspen Seedlings.” (2010))

Nõrk kõrgsageduslik elektromagnetkiirgus (900 MHz) mõjutab biokeemilisi protsesse tomatitaimedes.
(“High frequency (900 MHz) low amplitude (5 V m-1) electromagnetic field: a genuine environmental stimulus that affects transcription, translation, calcium and energy charge in tomato.” (2007))

Millimeeterlained mõjutavad baktereid, nt Escherichia coli ja paljusid teisi, peamiselt avaldades negatiivset mõju nende kasvule ja muutes nende omadusi ja tegevust. Need mõjud olid mittesoojuslikud (st avaldusid kehtivatest normidest madalama kiirgustaseme juures). Millimeeterlainetega kokkupuute tagajärjeks on muutused nende tundlikkuses erinevatele bioloogiliselt aktiivsetele kemikaalidele, sh antibiootikumidele ja selle tagajärjeks võib olla bakterite antibiootikumiresistentsus.
(https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/27087527?dopt=Abstract )

Uuringu käigus võeti mullaproove neljast kohast mobiilisaatjate läheduses ja kontrollproovid pinnasest, mis jäi mobiilisaatjatest kaugele. Leiti, et mobiilisaatjate läheduses oli mikroobidel suurem resistentsus antibiootikumidele, võrreldes kontrollprooviga. Teadlased järeldavad, et mobiilisaatjate kiirgus võib oluliselt muuta mikroobide elulisi süsteeme ja muuta nad ravimitele resistentseks (multidrug resistant), mis on praegu kõige olulisem oht avalikule tervisele.
(Effect of Mobile Tower Radiation on Microbial Diversity in Soil and Antibiotic Resistance” (2018))


Vaata veel:
https://ehtrust.org/scientific-research-on-5g-and-health/, https://ehtrust.org/science/bees-butterflies-wildlife-research-electromagnetic-fields-environment/,
https://mdsafetech.org/5g-telecommunications-science/

Kokkuvõtteks: uuringuid elektromagnetväljade mõju kohta nii loodusele kui ka inimestele on väga palju, kuid kuna suur osa neist näitavad, et kehtivad piirnormid ei ole adekvaatsed ega kaitse tegelikult tervisekahjustuste eest – kuid normide allapoole toomine tähendab tõsiseid takistusi tehnoloogiatootjatele ja mobiilioperaatoritele – siis eelistatakse need maha vaikida, sest 5G jaoks tuleks ilmselt piirnorme hoopis tõsta, et asjade interneti saaks täie võimsusega ja nagu ette nähtud toimima panna.