Kui kaugel on piisavalt kaugel ehk teadus mobiilitugijaamade mõju kohta

23. jaan. 2021

Kui lähedal mobiilsidetugijaamale elad sina? Või, hoidku selle eest, mobiiliantennid on sinu lapse kooli katusel? Kui oled märganud endal või oma pereliikmetel allpool nimetatud sümptomeid, on viimane aeg midagi ette võtta.

Tänaseks on mitteioniseeriva kiirguse (s.o kiirgus, mida tekitab meil igapäevaselt kasutusel olev tehnoloogia) kahjulik mõju tervisele teaduslikult tõestatud, sh ka kehtivatest piirnormidest madalamate võimsustiheduste puhul.*

* Võrdluseks toome siinkohal välja, et Eestis kehtib raadiosageduslikule kiirgusele, vastavalt sagedusele, piirnorm kuni 10.000.000 μW/m2 (kasutades sama ühikut, mida allolevates kokkuvõtetes). Seega on ilmselge, et tervisemõjude välistamisel ei saa kehtivatele piirnormidele tugineda, vaid me peame arvestama seda, mida näitavad läbiviidud uuringute tulemused.

Alustuseks mõned avastused ja soovitused, mis ei ole “õhust võetud”, nagu näitavad teadusuuringud:

  • Saksamaal Oberfrankenis läbiviidud uuring näitas, et kiirgusfooni 100 μW/m2 juures ainult 5-6% inimestest ei taju mingit mõju;
  • 1000 μW/m2 juures on leitud negatiivne mõju immuunsüsteemile ja EEG-le;
  • Euroopa Parlamentaarne Assamblee soovitab kehtestada piirnormiks 100 μW/m2;
  • Sõltumatute teadlaste rühm Bioinitiative Group soovitab piirnormiks kehtestada 3-6 μW/m2.
  • Normaalse mobiililevi jaoks piisab tasemest 0,001 μW/m2.

Väga põhjaliku ülevaate selle kohta, millised mõjud raadiosagedusliku kiirguse millise võimsustiheduse juures on tuvastatud, annab järgmine tabel (pdf, 11 lk, ingl. k): https://bioinitiative.org/wp-content/uploads/pdfs/BioInitiativeReport-RF-Color-Charts.pdf, mis näitab väga selgelt, kui madalatel tasemetel tekivad elusorganismides negatiivsed mõjud, võrreldes utoopiliselt kõrge kehtiva piirnormiga.

Käesolevas artiklis aga vaatame täpsemalt teadusuuringuid mobiilsidetugijaamade mõju kohta, mida on läbi viinud teadlased üle maailma. Ning olgugi, et mõned nendest on subjektiivsed uuringud, kus inimesed ise oma sümptomitest teada on andnud, siis nende sümptomite kokkulangevus nii subjektiivsetes uuringutes ja inimeste seas, kes kiirguse mõju pärast muretsevad, kui ka objektiivsetes uuringutes ja inimeste seas, kes kiirguse mõju pärast ei muretse, peaks siiski tegema meid kõiki ettevaatlikuks kinnituste suhtes, et piirnormid kaitsevad meid. Kui see tõesti nii oleks, kuidas siis on sellised mõjud dokumenteeritud?

MÕNED OLULISEMAD TEADUSUURINGUD MOBIILSIDETUGIJAAMADE TERVISEMÕJU KOHTA

1. Vini G. Khurana, Lennart Hardell, Joris Everaert, Alicja Bortkiewicz, Michael Carlberg & Mikko Ahonen. Epidemiological Evidence for a Health Risk from Mobile Phone Base Stations

Uurijad analüüsisid 10 epidemioloogilist uuringut, mis hindasid mobiilsidetugijaamade väidetavaid tervisemõjusid. 7 uuringut uurisid seost mobiilitugijaama läheduse ja neurokäitumuslike mõjude vahel ning 3 seost vähi tekkega. 10 uuringust 8 leidsid negatiivsete neurokäitumuslike mõjude või vähi sagenemist inimestel, kes elavad tugijaamadest lähemal kui 500 meetrit. Mitte üheski uuringus ei olnud kiirgustase rahvusvaheselt aktsepteeritud juhistest kõrgem, mis viitab sellele, et kehtivad piirnormid ei pruugi olla adekvaatsed inimeste tervise kaitsmisel.

2. Sivani, S, Sudarsanam, D. Impacts of radio-frequency electromagnetic field (RF-EMF) from cell phone towers and wireless devices on biosystem and ecosystem – a review

Artikkel võtab kokku mobiiliantennide ja juhtmevabade seadmete raadiosageduslike elektromagnetväljade mõju biosfäärile. Praegu kättesaadavale teaduskirjandusele tuginedes on õigustatud järeldada, et kokkupuude raadiosagedusliku elektromagnetkiirgusega võib muuta neurotransmitteri funktsioone, vere-aju barjääri, morfoloogiat, elektrofüsioloogiat, raku ainevahetust, kaltsiumi väljavoolu ning geeni- ja valguekspressiooni teatud tüüpi rakkudes isegi madalatel võimsustel. Selliste muutuste bioloogilised tagajärjed pole selged. Vaadeldud 919 teadusartiklist lindude, mesilaste, taimede ja muude loomade ning inimeste kohta 593 näitasid mõju, 180 ei näidanud mõju ja 196 ei jõudnud tulemustele. Seni kuni tulevad täpsemad andmed, võib igaüks rakendada ettevaatuspõhimõtet ja vähendada raadiosageduslike elektromagnetväljade mõjusid mobiilitugijaamadest, paigutades need jaamad eemale tihedalt asustatud piirkondadest, suurendades mastide kõrgust või muutes antennide suunda.

3. Zothansiama, Zosangzuali M, Lalramdinpuii M, Jagetia GC. Impact of radiofrequency radiation on DNA damage and antioxidants in peripheral blood lymphocytes of humans residing in the vicinity of mobile phone base stations

Kiirgusega kokkupuutuval rühmal, kes elasid mobiilitugijaamadest 80 meetri raadiuses, oli oluliselt rohkem rakukahjustusi ja suurem mõju lümfotsüütide antioksüdatiivsetele omadustele (glutatiooni kontsentratsiooni vähenemine, katalaasi aktiivsus ja superoksiidi dismutaas), võrreldes rühmaga, kes elas mobiilitugijaamast 300 meetri kaugusel.

4. B. Blake Levitt, Henry Lai. Biological effects from exposure to electromagnetic radiation emitted by cell tower base stations and other antenna arrays

Uuringud näitavad mobiilitugijaamade läheduses elavatel inimestel peavalusid, nahalööbeid, unehäireid, depressiooni, sugutungi vähenemist, enesetappude sagenemist, keskendumishäireid, peapööritust, mäluhäireid, vähiriski suurenemist, värinaid ja muid neurofüsioloogilisi mõjusid. Seepärast on põhjust kasutada ettevaatust mobiilitaristu asukohtade suhtes.

5. Gandhi G, Kaur G, Nisar U. A cross-sectional case control study on genetic damage in individuals residing in the vicinity of a mobile phone base station

Uuringus vaadeldi mobiilsidetugijaamade läheduses (300 m raadiuses) elavate inimeste leukotsüütide geneetilist kahjustust ja võrreldi seda rühmaga, kelle elupiirkonnas oli kiirguse võimsustihedus oluliselt madalam. Mobiilitugijaamade läheduses elavatel inimestel olid DNA geneetilise kahjustuse parameetrid oluliselt kõrgemad võrreldes kontrollgrupiga ja naistel esines kahjustusi sagedamini kui meestel. Geneetiline kahjustus võib lisaks neurodegeneratiivsetele haigustele põhjustada ka vähkkasvajaid.

6. Yakymenko I, Sidorik E, Kyrylenko S, Chekhun V. Long-term exposure to microwave radiation provokes cancer growth: evidences from radars and mobile communication systems

Mikrolainekiirguse kantserogeenne toime avaldub tavaliselt pärast pikaajalist (kuni 10 aastat ja rohkem) kokkupuudet kiirgusega. Siiski on kõigest ühe aasta möödumisel pärast võimsa mobiilsidetugijaama paigaldamist dokumenteeritud vähkkasvajate esinemise järsk sagenemine jaama lähedal elavate inimeste hulgas. Lisaks on mudeluuringud närilistega näidanud märkimisväärset vähitekke sagenemist pärast 17-24 kuud mikrolainekiirgusega kokkupuutumist nii kasvajatele vastuvõtlike kui ka mittevastuvõtlike loomade hulgas. Soovime ka rõhutada, et tööalane kui ka avalikkuse igapäevane kokkupuude mikrolainekiirgusega peaks põhinema ettevaatuspõhimõttel, mis tähendab ülemäärase kokkupuute maksimaalset piiramist.

7. Horst Eger, Klaus Uwe Hagen, Birgitt Lucas, Peter Vogel, Helmut Voit. The Influence of Being Physically Near to a Cell PhoneTransmission Mast on the Incidence of Cancer

Uuring näitas, et tekkinud vähkkasvajate proportsioon oli oluliselt kõrgem nende patsientide seas, kes olid 5-10 aasta jooksul elanud kuni 400 meetri raadiuses mobiilitugijaamast, mis oli töötanud alates 1993. aastast, võrreldes patsientidega, kes elasid kaugemal, ning et patsiendid olid haigestunud keskmiselt 8 aastat varem. Aastatel 1999-2004, st 5 aastat pärast tugijaama käivitamist, oli vähki haigestumise suhteline risk kolmekordistunud nende puhul, kes elasid masti läheduses.

8. Thomas Haumann, Uwe Münzenberg, Wolfgang Maes, Peter Sierck. HF-radiation levels of gsm cellular phone towers in residential areas

Antennid, mis asuvad kõrgel (50–90 m, tavaliselt mobiilimastide otsas), saavutavad oma maksimaalse võimsuse maapinnal u 300 m kaugusel ja see on üsna tagasihoidlik. Antennidel, mis asuvad madalal (15–20 m, tavaliselt majade katustel), on maksimaalne võimsus maapinnal suhteliselt kõrge ja see saavutatakse umbes 50 meetri kaugusel. Selles uuringus toodi välja mittesoojuslike bioloogiliste mõjude tekke lävi 1000 μW/m2. Kohtades, kus on pikaajaline kokkupuude, soovitatakse kasutada täiendavat ohutusfaktorit 10 pulseeriva mobiilikiirguse jaoks, nt mobiilitugijaamad. Sel puhul ei tohiks võimsustihedused ületada 100 μW/m2.

9. G. Gandhi, Jasmine Naru, Maninder Kaur and Gurpreet Kaur. DNA and Chromosomal Damage in Residents Near a Mobile Phone Base Station

Uuringus hinnati leukotsüütide geneetilist kahjustust inimestel, kes elavad mobiilsidetugijaama läheduses, ning kontrollrühmal, kes elasid piirkonnas, mille läheduses ei olnud tugijaamu. Esimesel rühmal tuvastati märkimisväärselt rohkem DNA kahjustusi, seetõttu viitavad vaatlused sellele, et ööpäevaringne pidev kokkupuude mobiilitugijaamade kiirgusega võib kujutada endast geneetilise kahjustuse riski tugijaama lähedal elavatele inimestele.

10. E.A. Navarro, J. Segura, M. Portolés, C. Gómez-Perretta. The Microwave Syndrome: A Preliminary Study in Spain

Uuringu tulemused näitavad märkimisväärset korrelatsiooni mitmete nn mikrolainehaiguse sümptomite (sh depressiivsed kalduvused, väsimus, unehäired, keskendumisraskused ja südame-veresoonkonna probleemid) ning mikrolainekiirguse võimsustiheduse vahel, mida tekitab linna ääres mäe jalamil asuv tugijaam. Sümptomite tõsidus on väiksem neil, kes elavad kaugemal kui 250 m peamisest elektromagnetkiirguse allikast ja võimsustiheduse juures, mis on väiksem kui 1000 μW/m2. Kuna kiirguse võimsustihedus on kummagi grupi puhul väga erinev, on olemas hüpoteetiline seos tugijaama kiirguse ja sümptomite tõsiduse vahel. Olemas on suur ja ühtlane tõendite kogum bioloogiliste mehhanismide kohta, mis toetavad järeldust, et eksisteerib usutav, loogiline ja põhjuslik seos raadiosagedusliku kiirguse ja neuroloogiliste haiguste vahel. Seetõttu on tõenäoline, et mobiilitugijaamad põhjustavad paljusid negatiivseid tervisemõjusid. On vaja läbi viia avalikkuse terviseküsitlusi inimestel, kes elavad mobiilsidetugijaamade läheduses ning neid tuleks jätkata järgmise 20 aasta jooksul, kuna kohesed mõjud nagu raseduse katkemine, südametegevuse häired, unehäired ja krooniline väsimus võivad olla negatiivsete tervisemõjude varajasteks indikaatoriteks.

11. Sultan Ayoub Meo, Yazeed Alsubaie, Zaid Almubarak, Hisham Almutawa, Yazeed AlQasem, Rana Muhammed Hasanato. Association of Exposure to Radio-Frequency Electromagnetic Field Radiation (RF-EMFR) Generated by Mobile Phone Base Stations with Glycated Hemoglobin (HbA1c) and Risk of Type 2 Diabetes Mellitus

Uuringu eesmärk oli teha kindlaks seos mobiilsidetugijaama tekitatava raadiosagedusliku elektromagnetkiirguse (RS EMK) ning veresuhkru (HbA1c) ja 2. tüüpi diabeedi vahel. Õpilastel, kes puutusid kokku tugijaama tekitatava tugevama RS EMK-ga (100 μW/m2), oli keskmisest oluliselt kõrgem HbA1c võrreldes õpilastega, kes puutusid kokku nõrgema RS EMK-ga (20 μW/m2). Ja veel, õpilased, kes puutusid kokku tugevama RS EMK-ga, oli oluliselt suurem risk haigestuda 2. tüüpi diabeeti. Seetõttu järeldatakse, et kokkupuude tugeva RS EMKga, mida tekitab mobiilsidetugijaam, on seotud kõrgema veresuhkrutaseme ja 2. tüüpi diabeedi riskiga. Tuleks pidada meeles, et mobiilsidetugijaamu ei peaks paigaldama tihedalt asustatud piirkondadesse, eriti koolihoonetele või nende lähedusse.

12. Emad F.Eskander, Selim F.Estefan, Ahmed A.Abd-Rabou. How does long term exposure to base stations and mobile phones affect human hormone profiles?

Uuring vaatles mobiiltelefonide ja mobiilsidetugijaamade tekitatava tugeva raadiosagedusliku kiirgusega pikaajalise kokkupuute rolli inimeste hormooniprofiilile. Vabatahtlikke uuriti 6 aastat. Uuring näitas, et tugev raadiosageduslik kiirgus mõjutab hormoonide taset, vähendades kortisooli, kilpnäärmehormoonide, prolaktiini (noortel naistel) ja testosterooni taset.

13. R. Santini, P. Santini, P. Le Ruz, J. M. Danze, M. Seignel. Survey Study of People Living in the Vicinity of Cellular Fhone Base Stations

Tulemused, mis saadi, rõhutavad, et teatud kaebused tekivad ainult tugijaamade vahetus läheduses (kuni 10 m: pearinglus, isukadu, nägemishäired) ja muud kaugemal (kuni 100 m: ärrituvus, depressiivsed kalduvused, sugutungi vähenemine; kuni 200 m: peavalud, unehäired, ebamugavustunne). 200–300 m piirkonnas kogeti ainult väsimustunnet oluliselt rohkem, võrreldes katseisikutega, kes elavad kaugemal kui 300 m või ei puutu üldse kiirgusega kokku. Sümptomite esinemissageduse puhul ei täheldatud olulist vähenemist sõltuvalt ajast, kui kaua on baasjaama läheduses elatud (1-5 aastat), see näitab, et katseisikud ei kohane mikrolaine bioloogiliste mõjudega kokkupuute aja jooksul. Arvestades neid tulemusi ja rakendades ettevaatuspõhimõtet on soovituslik, et mobiilitugijaamad ei asetseks lähemal kui 300 m inimestest. Kõige hullem distantsi puhul tundub olevat otsevaade antennile, mis on lähemal kui 100 m.

14. Kushpal Singh, Anup Nagaraj, Asif Yousuf, Shravani Ganta, Sonia Pareek, Preeti Vishnani. Effect of electromagnetic radiations from mobile phone base stations on general health and salivary function

Uuringust selgus, et enamik katseisikuid, kes elasid mobiilitugijaama lähedal, kurtsid unehäirete, peavalude, uimasuse, ärrituvuse, keskendumisraskuste ja kõrge vererõhu üle. Enamikul oli oluliselt vähem stimuleeritud süljesekretsioon, võrreldes kontrollisikutega. Mobiilitugijaamade raadiosageduslikud elektromagnetväljad toovad kaasa halvenenud kognitiivsed funktsioonid, sh negatiivne mõju üldiselt, samuti ka suu tervisele. Sülg moduleerib hambaaukudes ökosüsteemi, mängides seetõttu kriitiliselt tähtsat rolli suu homöostaasise säilimisel.

15. Augner C, Hacker G. Are people living next to mobile phone base stations more strained? Relationship of health concerns, self-estimated distance to base station, and psychological parameters

Mobiilsidetugijaama läheduses (</= 100 meetrit) elavatel inimestel oli oluliselt suurem alfa-amülaasi kontsentratsioon nende süljes, obsessiiv-kompulsiivsete häirete, ärevuse, foobiate esinemine ja kõrgem üldine pingeindeks. Seejuures neil, kes elasid tugijaamale lähemal kui 100 meetrit, ei olnud suuremat muret oma tervise pärast elektromagnetväljade tõttu kui neil, kes elasid kaugemal kui 100 m. Järeldatakse, et tugijaamade lähedal elavad inimesed on rohkem pinges kui teised. Elektromagnetväljadega seotud tervisemured ei ole selle põhjenduseks.

16. H-P Hutter, H Moshammer, P Wallner, M Kundi. Subjective symptoms, sleeping problems, and cognitiveperformance in subjects living near mobile phone basestations

Uuringus vaadeldi inimesi, kes olid elanud mobiilitugijaama läheduses kauem kui aasta. Maapiirkonnas oli kaugus antennidest 24–600 m ja linnapiirkonnas 20–250 m. Uuringus mõõdeti väljatugevusi magamistubades ning osalejad tegid kognitiivseid teste. Uuring näitas, et isegi kus mobiilside kõrgsagedusliku kiirguse kogutase oli oluliselt madalam soovituslikest tasemetest (max 4100 μW/m2, keskmiselt 50 μW/m2 maapiirkonnas ning 20 μW/m2 linnas), on märkimisväärne seos mõnede sümptomite ja mõõdetud võimsustiheduse vahel, eriti peavalu, külmade käte ja jalgade, südame-veresoonkonna probleemide ja keskendumisraskuste puhul. Samas väitsid küsitletutest enamik, et ei muretse eriti ning 61-65% (vastavalt maal ja linnas), et ei muretse üldse kiirguse tervisemõjude pärast, mis vähendab notseebo võimalust. Seega, nagu näitavad eksperimentaalsed tulemused, hoolimata väga madalast kõrgsagedusliku elektromagnetkiirguse tasemest, ei saa välistada mõju heaolule ja jõudlusele. Seetõttu soovitatakse paigaldada mobiilsidetugijaamad nii, et minimeerida inimeste kokkupuudet kiirgusega.

17. G.Abdel-Rassoul, O. Abou El-Fateh, M. Abou Salem, A. Michael, F. Farahat, M. El-Batanouny, E.Salem. Neurobehavioral effects among inhabitants around mobile phone base stations

Mobiilsidetugijaamade läheduses elavatel inimestel esines neuropsühhiaatrilisi kaebusi, nagu peavalud (23,5%), muutused mälus (28,2%), uimasus (18,8%), värinad (9,4%), depressioonisümptomid (21,7%) ja unehäired (23,5%), oluliselt sagedamini, võrreldes kontrollgrupiga (vastavalt 10%, 5%, 5%, 0%, 8,8% ja 10%). Kiirgusfooni mõõtmine näitas võimsustiheduseks 1000-6700 μW/m2. Hoones tugijaamast teisel pool tänavat mõõtmisi ei tehtud. Neurokäitumuslik test näitas, et kiirgusega kokkupuutunud inimestel olid oluliselt kehvemad tulemused kui kontrollgrupil ühes tähelepanu- ja lühiajalise kuulmismälu testis. Inimesed, kes elasid tugijaama vastas, lahendasid kehvemini probleemi lahendamise testi, võrreldes nendega, kes elasid tugijaama all. Tugijaamade läheduses elavad inimesed sooritasid kontrollgrupist paremini kahte testi: visuaal-motoorse kiiruse testi ja ühte tähelepanutesti. Mobiiltugijaamade lähedal elavatel inimestel on suurem neuropsühhiaatriliste probleemide ja mõnede neurokäitumuslike funktsioonide muutuste risk. Seetõttu on soovituslik vaadata üle mobiilsidetugijaamade raadiosagedusliku kiirguse standardid avalikkuse jaoks ning kasutada neurokäitumuslikke teste, et regulaarselt hinnata ja varakult avastada bioloogilisi mõjusid inimestel, kes elavad mobiilijaamade läheduses.

18. Waldmann-Selsam C, Balmori-de la Puente A, Breunig H, Balmori A. Radiofrequency radiation injures trees around mobile phone base stations

Kõigi puude mõõtmised näitasid olulisi erinevusi mobiilimastipoolse kahjustatud külje ja vastaskülje vahel, samuti erinevusi kahjustatud puude mastipoolse külje ja kõigi muude puude mõlema külje vahel. Seega kiirguse võimsustiheduse väärtused on vastavuses puude kahjustuste erinevusega. Madala kiirgustasemega (alla 50 μW/m2) ja ilma ühegi nähtava mobiilimastita puudel ei tuvastatud kahjustusi. Statistiline analüüs näitas, et mobiilsidetugijaamade elektromagnetiline kiirgus on puudele kahjulik. Need tulemused on kooskõlas faktiga, et tugijaama põhjustatud kahjustus algab tavaliselt ühelt küljelt, laienedes ajaga üle terve puu.

19. Buchner K, Eger H. Changes of Clinically Important Neurotransmitters Under the Influence of Modulated RF Fields- A Long-term Study Under Real-life Conditions

Pärast GSM-tugijaama käivitamist tõusis oluliselt stressihormoonide adrenaliini ja noradrenaliini tase ning dopamiini tase langes tugevalt. Kateholamiinide süsteemi regulatsiooni kroonilisel häirumisel on suur mõju tervisele ning on hästi teada, et pikas perspektiivis kahjustab see inimese tervist. Tugijaama kiirgustase katsealuste kodudes oli keskmiselt 10 μW/m2, maksimaalselt (tippväärtused) 35 μW/m2 ning keskmine võimsustihedus, arvestades ka muid kiirgusallikaid (wifi, juhtmeta lauatelefonid jms), oli 76,9 μW/m2. Uuring näitas, et lisakiirgusallikad (juhtmeta lauatelefonid, wifi, bluetooth) võimendavad mobiilitugijaama mõju. Adrenaliini ja noradrenaliini puhul olid mõjutatud peaaegu eranditult kõik lapsed ja krooniliselt haiged. Kõik mõjud ilmnesid kehtivatest normidest madalamate kiirgustasemete juures.

20. B. Blake Levitt, Henry Lai. Biological effects from exposure to electromagnetic radiation emitted by cell tower base stations and other antenna arrays base stations and other antenna arrays

Ülevaateartiklis analüüsitakse avaldatud uuringuid mobiilsidetugijaamade jm kiirgusallikate mõju kohta, millele tuginedes soovitatakse, et tugijaamad peaks olema vähemalt 500 m kaugusel inimestest ning 50 m kõrgusel.

21. Savaravamuttu, S., Dorairaj, S. Preliminary data on the measurement of radiofrequency electromagnetic fields (RF-EMF) at the vicinity of cell phone towers in an Indian city (Chennai)

Kiirgustase, kus on tuvastatud bioloogilised mõjud, on 30 μW/m2. Paljud uuringud on tuvastanud, et mittespetsiifilised sümptomid sagenevad inimestel, kes elavad mobiilsidetugijaamadest 300 m raadiuses. Elektromagnetväljadega kokkupuude on seotud enamiku 20. sajandi „tsivilisatsiooni haigustega”, sh vähk, südame-veresoonkonna haigused, diabeet ja isegi enesetapud.

22. Oberfeld, G., Navarro, A.E, Portoles, M., Maestu, C., Gomez-Perretta, C. The Microwave Syndrome: Further Aspects of a Spanish Study

Uuringus mõõdeti kahe mobiilfsidetugijaama läheduses elamute magamistubades elektrivälju ning leiti, et sümptomid kattuvad „mikrolainesündroomiga”, mida on kajastatud teaduskirjanduses. Seetõttu soovitatakse, et keskkonnas olev võimsustihedus ei tohiks olla rohkem kui 1,1 μW/m2, mis on ka Austrias Salzburgi linnavalitsuse avaliku tervise ameti soovitus GSM tugijaamade kiirguse maksimaalse väärtuse kohta siseruumides (www.salzburg.gv.at/umweltmedizin).

23. Wolf, R., Wolf, D. Increased incidence of cancer near a cell-phone transmitter station

Ühes Iisraeli linnas viidi läbi epidemioloogiline uuring mobiilitugijaama läheduses elavate inimeste vähki haigestumise kohta. Vaadeldud antennid olid 10 m kõrgusel ja inimesed elasid sellest 350 m raadiuses ning nende keskkonna kiirgustase oli 3000-5000 μW/m2. Katseisikud olid elanud antenni läheduses 3-7 aastat ja nende seas oli vähi esinemissagedus märkimisväärselt kõrgem võrreldes kontrollpiirkonna elanikega, mille läheduses ei olnud mobiilitugijaama, ning kogu linna elanikkonnaga. Katseisikute seas oli suhteline risk haigestuda vähki 4,15 korda kõrgem. Naistel on suurem risk tugijaama lähedal sümptomite ja haiguste tekkeks kui meestel (suhtes 7:1), eriti kõrge risk on rinnavähi tekkeks.

24. Bortkiewicz, A., et al. Subjective symptoms reported by people living in the vicinity of cellular base stations: review

Läbiviidud uuringud on näidanud seost individuaalsete sümptomite (peamiselt vereringesüsteemi häired, kuid ka unehäired, ärrituvus, depressioon, nägemise ähmastumine, keskendumisraskused, iiveldus, isukaotus, peavalu ja peapööritus), kiirgustaseme ning mobiilsidetugijaama kauguse elukohast vahel. Selline seos on tuvastatud nii nende puhul, kes seostavad oma kaebusi tugijaama olemasoluga, kui ka nende puhul, kes sellist seost pole märganud.

25. Gadzicka, E., Bortkiewicz, A., Zmyslony, M., Szymczak, W., Szyjkowska, A. Assessment of subjective complaints reported by people living near mobile phone base stations

Leiti, et mõnede sümptomite ja tugijaamast kauguse vahel on oluline seos. Neil, kes elasid tugijaamast 100-150 m kaugusel, olid kõige sagedasemad igapäevased peavalud. 50-100 m ja rohkem kui 200 m kaugusel elavad inimesed teatasid kõige sagedamini depressiooni sümptomitest. Oluline on, et ainult 1,8% kaitseisikutest andsid teada, et neil on mure tugijaamade kahjulike mõjude pärast.

26. Shahbazi-Gahrouei, D., Karbalae, M., Moradi, H., Baradaran-Ghahfarokhi, M. Health effects of living near mobile phone base transceiver station (BTS) antennae: a report from Istafanan, Iran

Uuring näitas, et neil, kes elasid BTS antennile lähemal kui 300 m, esines statistiliselt oluliselt rohkem iiveldust, peavalu, uimasust, ärrituvust, ebamugavustunnet, närvilisust, depressiooni, unehäireid, mälukaotust ja sugutungi vähenemist, võrreldes nendega, kes elasid BTS antennist kaugemal kui 300 m. Seega ei peaks BTS antennid paiknema inimestele lähemal kui 300 m.

27. H. Chiang a; G. D. Yao a; Q. S. Fang b; K. Q. Wang c; D. Z. Lu d; Y. K. Zhou d. Health Effects of Environmental Electromagnetic Fields

Katsetes uuriti mikrolainekiirguse mõju algkoolilastele, 3. klassi lastele ja keskkooliõpilastele. Tulemused viitavad sellele, et krooniline kokkupuude elektromagnetväljadega on seotud mõnede füsioloogiliste parameetrite, sh kesknärvisüsteemi ja immuunsüsteemi parameetrite oluliste muutustega. Õpilastel tuvastati muutused leukotsüütide toimimises, reaktsiooniaja pikenemine ning lühiajalise mälu halvenemine.


Kui soovid uurida veelgi põhjalikumalt, siis siit leiad veel ingliskeelseid kokkuvõtteid: https://northridgewest.org/wp-content/uploads/2016/01/Cell-Tower-Studies-updated.pdf

Märksõnad

Seonduvad postitused