Kaugloetavate arvestite kohustuslikus korras paigaldamisest

26. mai 2016

KAUGLOETAVATE ARVESTITE
KOHUSTUSLIKUS KORRAS PAIGALDAMISEST
kooskõlas võrgueeskirjaga
(Vabariigi Valitsuse 23. juuni 2003.a määrus nr 184)

Võttes arvesse

– et kaugloetavad arvestid tekitavad väga tugevaid kesksageduslikke voolupingeid (hälvetega elektrit) ning osad kaugloetavad arvestid, mida tehniliste asjaolude tõttu paigaldatakse eelkõige maapiirkondadesse, emiteerivad andmete edastamisel elektromagnetkiirgust;

– tuhandeid uuringuid (!), mis tõestavad elektromagnetkiirguse ja hälvetega elektri ehk
saastelektri (dirty electricity) tervist kahjustavat mõju;

BioInitiative-töögrupp (29 teadlast 10 riigist) analüüsis umbes 1800 uuringut ja koostas nende põhjal 1479-leheküljelise aruande elektromagnetkiirguse tervisemõjude kohta (BioInitiative Report: A Rationale for Biologically based Public Exposure Standards for Electromagnetic Radiation, toim. Cindy Sage ja David O. Carpenter, 31. detsember 2012, http://www.bioinitiative.org. 2014. aastal avaldatud täienduses sisaldub veel üle 2000 uuringu.

http://www.powerwatch.org.uk/science/studies.asp#top

http://www.bioinitiative.org/report/wp-content/uploads/pdfs/RFR-11_28-research-summary.pdf

– EV põhiseadust, mis annab mh õiguse elu (§ 16 1. lause) ja tervise kaitsele (§ 28 lõige 1);

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 3 lõiget 1, kus on ette nähtud, et igaühel on õigus kehalisele ja vaimsele puutumatusele (tervise kahjustamine on rünne kehalise puutumatuse vastu ja liikmesriigid peaks selle sätte alusel oma kodanikele niisuguste rünnete vastu kohase kaitse tagama);

arvestades, et põhiseaduse § 10 kohaselt ei välista põhiseaduse II peatükis loetletud
õigused, vabadused ja kohustused muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad
põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja
demokraatliku õigusriigi põhimõtetele ning et põhiõiguste harta artikli 3 lõikest 1 tulenev
õigus kehalisele ja vaimsele puutumatusele kindlasti vastab põhiseaduse §-s 10 kirjeldatud nõuetele, siis on tegemist Eestis kehtiva põhiõigusega,

on võrgueeskirja § 39 lõike 1 punkt 1 või § 39 lõige 2 põhiseaduse vastased, riivates põhiseaduse §-i 16 esimesest lausest tulenevat eluõigust ja PS § 28 esimesest lõikest tulenevat õigust tervise kaitsele, ning rikuvad Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 3 lõiget 1;

ning
kuna kauglugemisseadmed võivad olla tervisele kahjulikud, on võrgueeskirja § 39 lõike 1 punkti 1 teine lause ja § 39 lõige 2 vastuolus ka põhiseaduse §-st 10 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 3 lõikest 1 tuleneva põhiõigusega kehalisele puutumatusele ja võrguettevõtja ei saa tugineda sellele, et talle on kehtiva õigusaktiga ette nähtud kohustus vastav seade paigaldada,

liiatigi kui võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lõike 1 alusel (koostoimes § 1045 lõike 1 punktiga 2 või 7) peab võrguettevõtja hoiduma kahjutekitavast käitumisest, antud juhul kauglugemisseadme paigaldamisest.


PÕHJENDUSED

A. TERVISESSE PUUTUVALT

1. 2011. aastal määras WHO alla kuuluv Vähiuuringute Keskus IARC elektromagnetkiirguse
kategooriasse 2B (link), mis tähendab, et tegemist on võimaliku kantserogeeniga. Samas on väga paljud teadlased seisukohal, et mikrolainekiirguse kantserogeensuses ei ole kahtlust ning tegutsevad aktiivselt selle nimel, et saavutada ka vastav rangem klassifitseering.

https://lennarthardellenglish.wordpress.com/2013/05/16/new-article-radiofrequency-electromagnetic-fields-rf-emfprobable-carcinogenic-to-humans-group-2a

https://lennarthardellenglish.wordpress.com/2015/01/30/radiofrequency-electromagnetic-fields-rf-emf-and-humancancer/

https://lennarthardellenglish.wordpress.com/2014/12/08/moving-radiofrequency-radiation-from-group-2b-to-1-as-ahuman-carcinogen/

2. Eestis paigaldatakse kahte tüüpi kaugloetavaid arvesteid: Landis+Gyr E350 ja Landis+Gyr E450, mis edastavad andmeid elektritarbimise kohta kas elektrijuhtmete kaudu (PLC) või kasutavad andmete edastamiseks GPRS-sidet ehk mikrolaineid.

www.landisgyr.com.br/webfoo/wp-content/uploads/2012/09/D000028191_E450_f_en.pdf

Kaugloetava arvesti impulsstoide (switching mode power supply) ehk sisuliselt vahelduvvoolu muudamine alalisvooluks tekitab vooluvõrku hälvetega elektrit, mis võib halvendada inimeste tervislikku seisundit. GPRS-sidega aga kaasneb mikrolaine- ehk elektromagnetkiirgus, mis sõltumatute teadlaste kinnitusel võib isegi väikestes doosides kahjustada tervist. Kuna elektrijuhtmed toimivad antennina, siis ei paku leevendust olukord, kui arvesti asub eluruumidest kaugel. Kui aga arvesti juhtub paiknema voodi lähedal, on tegemist väga tõsise terviseriskiga, sest organism ei saa ka öösel võimalust taastuda. Oluline on siinkohal märkida, et tarbija ei saa valida, milline arvesti talle paigaldatakse.

Selliseid elektromagnetkiirgust emiteerivaid seadmeid, mida inimesed kasutavad, on loomulikult meie ümber palju, mh mobiiltelefonid, traadita internet jms, kuid nende viimati nimetatute puhul on igaühe valik, kui palju ja kas üldse ta neid kasutab ning kui kaua nende mõjualas viibib. Uute kaugloetavate arvestite puhul selline valikuvõimalus puudub.

3. Euroopa Ühenduste Nõukogu 2011. aasta resolutsioonis nr 1815 tunnistatakse paljudele teadustöödele tuginedes, et elektromagnetväljad võivad olla kahjulikud ka kiirgusstandarditest madalamal tasemel, ning soovitatakse tungivalt rakendada ettevaatusprintsiipi, eriti kui puudub piisav kindlus, et kahjulik mõju puudub. Samuti soovitatakse tähelepanu pöörata elektroülitundlikele inimestele (s.o inimesed, kes kannatavad elektromagnetväljade talumatuse sündroomi all) ning rakendada erimeetmeid nende kaitseks.

http://assembly.coe.int/nw/xml/XRef/Xref-XML2HTML-en.asp?fileid=17994&lang=en

4. 2006. aastal toimus Prahas WHO kongress elektroülitundlikkuse teemal, kus kasutati
elektroülitundlikkuse kirjeldamisel Bergqvist and Vogeli (1997) definitsiooni: „EHS is a
phenomenon where individuals experience adverse health effects while using or being in the vicinity of devices emanating electric, magnetic or electromagnetic fields“ (EÜT on fenomen, kus isikud kogevad negatiivseid tervisemõjusid, kui nad kasutavad seadmeid, mis tekitavad elektrilisi, magnetilisi või elektromagnetilisi välju, või viibivad selliste seadmete läheduses). Kongressi väljaande eessõnas seisab: „Sensitivity to EMF has been
given the general name “Electromagnetic Hypersensitivity” or EHS. It comprises nervous system symptoms like headache, fatigue, stress, sleep disturbances, skin symptoms like prickling, burning sensations and rashes, pain and ache in muscles and many other health problems. Whatever its cause, EHS is a real and sometimes a disabling problem for the affected persons. Their EMF exposure is generally several orders of magnitude under the limits of internationally accepted standards.“ (Tundlikkusele elektromagnetväljadele on antud üldine nimetus „elektromagnetiline ülitundlikkus“ või „EÜT“. See hõlmab närvisüsteemi sümptomeid nagu peavalu, väsimus, stress, unehäired, nahasümptomid nagu torkiv, põletav tunne ja lööbed, lihasevalu ning palju muid terviseprobleeme. Mis iganes on selle põhjus, EÜT on tõeline ning vahel võimetuks tegev probleem sellest mõjutatud inimestele. Nende inimeste ekspositsioon elektromagnetväljadele on tavaliselt
mitme suurusjärgu võrra väiksem rahvusvaheliselt aktsepteeritud standarditega kehtestatust).

http://www.who.int/peh-emf/publications/reports/EHS_Proceedings_June2006.pdf

Eeltoodut arvestades ei saa seega viidata asjaolule, et uued paigaldatavad elektriarvestid vastavad kõikidele asjaomastele normidele ja standarditele, kuna sõltumatud teadlased on tõestanud, et kehtivad normid ei ole adekvaatsed, vaid peaksid inimeste tervise kaitset silmas pidades olema oluliselt madalamad.

http://www.bioinitiative.org/report/wpcontent/uploads/pdfs/sec04_2012_Evidence_for_Inadequacy_of_the_Standards.pdf

5. Väga murettekitava tendentsina kasvab elektroülitundlikkuse esinemissagedus. Hallbergi ja Oberfeldi hinnangul võib aastaks 2017 olla rahvastikust 50% elektroülitundlik. (link)
Dr M. Havasel on pisut vähem drastiline prognoos, tema hinnangul kannatab aastaks 2017
rahvastikust 3% tõsiste sümptomite ning 35% kuni keskmiste sümptomite all.

http://www.next-up.org/pdf/EHS2006_HallbergOberfeld.pdf

http://www.magdahavas.com/austrian-medical-association-guidelines-to-diagnosing-and-treating-patients-withelectrohypersensitivity/

Teisalt aga on 2006. aastaga võrreldes väga hüppeliselt kasvanud meid ümbritsev elektromagnetkiirguse foon, mis võib reaalsust hoopis tõsisemas suunas mõjutada.

6. Rootsis on elektroülitundlikkus kvalifitseeritud füüsiliseks puudeks (link). Dr Olle Johansson avaldas 2006. aasta artiklis „Aspects of Studies on the Functional Impairment Electrohypersensitivity“, et elektroülitundlikkust kui puuet tuleb käsitleda keskkonna vaatenurgast, st ükski inimene pole iseenesest puudega, vaid tema keskkonnas on mingid tingimused, mis puuet põhjustavad. See keskkonnast tuleneva puude vaatenurk tähendab ka seda, et kuigi elektroülitundlikul ei pruugi olla täielikku teaduspõhist selgitust elektroülitundlikkuse puude kohta, tuleb elektroülitundlikku alati suhtuda lugupidavalt ning pakkuda talle kogu vajalikku toetust, et puuet likvideerida. See tähendab, et elektroülitundlikul peab olema võimalus elada ja töötada elektropuhtas keskkonnas.

http://www.es-uk.info/info/sweden.html      

http://iopscience.iop.org/1755-1315/10/1/012005/pdf/1755-1315_10_1_012005.pdf

Seda vaatenurka toetavad täielikult puuetega inimesi käsitlevad kehtivad riiklikud [tekstis: Rootsi] ja rahvusvahelised seadused ja määrused, sh ÜRO 22 põhieeskirja (alates 2007 muudetud ÜRO konventsiooniks), samuti Euroopa Liidu põhiõiguste harta, seega puuetega inimestele tuleb tagada võrdne kohtlemine, samasugune juurdepääs ja samasugused võimalused nagu mittepuudega inimestele.

http://iopscience.iop.org/1755-1315/10/1/012005/pdf/1755-1315_10_1_012005.pdf

7. Ka tegutsevad arstid suhtuvad elektroülitundlikkusse aina tõsisemalt, näiteks Austria Arstide Liit on välja andnud juhendi elektroülitundlikkusega seotud terviseprobleemide diagnoosimiseks ja raviks.

http://freiburger-appell-2012.info/media/EMF%20Guideline%20OAK-AG%20%202012%2003%2003.pdf

Vaatamata kõigele eeltoodule ei ole Eesti elektritarbijatel võimalik valida, millist tüüpi
kaugloetav arvesti neile paigaldatakse, seda isegi juhul, kui nad kannatavad
elektroülitundlikkuse sümptomite all ja kaugloetav arvesti tekitab neile tervisehäireid.
Selline olukord on lubamatu, rikkudes tõsiselt inimeste põhiseaduslikke õigusi, mh õigust
elule ja tervise kaitsele.

Väga oluline on silmas pidada, et kaugloetavate arvestite bioloogilist mõju ei ole mitte kunagi testitud, arvesteid aga paigaldatakse sellele vaatamata. Seadmete paigaldajad kasutavad tarbijate seadmete ohutuses veenmisel argumenti, et arvestid vastavad CE-märgistusele. Kui aga CE-märgitusega seadmed tekitavad inimestel terviseprobleeme, siis järelikult ei ole CE-märgistus adekvaatne tagatis seadmete ohutuse kohta. Seda seisukohta toetavad ka väga paljud sõltumatud teadlased üle maailma.
Elektrilevi toob seadmete paigaldamise vajaduse põhjendamisel välja elektri vabaturu põhimõtted, mis tingivad selle, et elektrinäit peab olema tunnipõhiselt loetav. Sellisel juhul tuleb leida muud lahendused, sest ei saa olla lubatav, et mis tahes majanduslikud või poliitilised argumendid prevaleerivad inimeste tervise üle.

Kehtestatud seaduse valguses sunnib Elektrilevi „riiklikule poliitikale“ viidates ning elektri
väljalülitamisega ähvardades tarbijaid uue arvestiga leppima. Seega on valitsuse määrus pannud tundlikumad elektritarbijad olukorda, kus nad peavad valima kas elektrivarustatusest ilmajäämise või terviseprobleemide talumise vahel.

B. PRIVAATSUSESSE JA ANDMEKAITSESSE PUUTUVALT

8. Kindlasti tuleb arvesse võtta ka seda, et kaugloetavate arvestite näol on tegemist
kõrgtehnoloogiste arvutitega, millel on kopsakas mälu, kuhu salvestatakse energiatarbimise käitumine, mille järgi saab päris täpselt välja lugeda, millal milliseid seadmeid kasutatakse.
Elektriseadmetesse paigaldatatud RFID-kiibi abil saab arvesti jälgida kõiki seadmeid, mis on vooluvõrku ühendatud, ning salvestavad info nende kasutamise kohta (nn smart-tehnoloogia) – see on oluline aspekt nt nutimajade toimimise juures.
Teatud andmeid analüüsides on võimalik kindlaks määrata muu hulgas inimeste füüsilist paiknemist ruumides, nende tervislikku seisundit, puhkuste tendentse ning muid isiklikke tegevusi ja harjumusi.
Andmeid elanike igapäevaste harjumuste ja tegevuste kohta kogutakse, salvestatakse ja säilitatakse andmebaasides, millele pääsevad juurde kolmandad isikud, kellel pole õigust selliseid privaatseid andmeid teada ja jagada. Need, kellel on juurdepääs kaugloetavate arvestite andmebaasidele, saavad vaadata piiramatut ajalugu kodumajapidamislike tegevuste kohta kalendripäevade ja kellaaegade lõikes, mis annab väga põhjaliku ülevaate elanike elustiili ja elukorralduse kohta.
Kõike seda arvestades võib kaugloetavaid arvesteid pidada jälgimisseadmeteks, mis rikuvad andmekaitseseaduse sätteid privaatsuse kaitse osas, salvestades ja sälilitades andmeid isiklike tegevuste ja käitumise kohta ilma jälgitavate teadmata ja nõusolekuta.
Tarbijatele peab olema tagatud ligipääs nende kohta kogutud andmetele ning õigus otsustada ise selle üle, kui palju ja milliseid andmeid nad kellele soovivad edastada.

http://fas.org/sgp/crs/misc/R42338.pdf

http://www.globalresearch.ca/in-home-surveillance-using-smart-meters-privacy-and-health-impacts/5378232

http://takebackyourpower.net/industrys-own-words-6-admissions-of-in-home-surveillance-using-smart-meters/

http://blog.trendmicro.com/trendlabs-security-intelligence/smart-grid-attack-scenarios/

http://dx.doi.org/10.6028/NIST.IR.7628r1

9. Küberturvalisuse eksperdid on korduvalt viidanud kaugloetavate arvestite haavatavusele. Osa Eestis paigaldatavatest kaugloetavatest arvestitest edastavad wifi-signaale, mida saavad lugeda ilma loata kolmandad isikud. Nende signaalide alusel on võimalik jälgida inimeste käitumist ja tegevusi ning seda infot saab kasutada pahatahtlikult elanike vastu.
Lisaks ei saa välistada, et kaugloetavate arvestite salvestatud andmed satuvad kriminaalide, väljapressijate, seadusandjate, erahäkkerite, elektrifirma töötajate ja muude kolmandate isikute kätte, kes võivad tegutseda tarbijate huvide vastaselt.

Pole olemas ühtki arvutit ega arvutivõrku, mis oleks häkkimise eest kaitstud, sisse on häkitud isegi FBI ja Pentagoni arvutitesse. Mitmes riigis on korraldatud kaugloetavatele arvestitele küberrünnakuid, mille tagajärjel on kas isikuandmed sattunud võõraste kätte või lihtsalt elekter välja lülitatud. Selline haavatavus, isikuandmete kaitsmatus ja turvarisk ei tohi olla lubatav.

Seega ei ole kaugloetavad arvestid piisavalt turvalised, et lubada nende kohustuslikus korras paigaldamist.

****************

10. Euroopa parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. a direktiivis 2009/72/EÜ on ette nähtud, et kui liikmesriik läheb kauglugemissüsteemile üle (on ka jäetud võimalus mitte minna, kui läbiviidud analüüs tõestab, et see ei ole majanduslikult otstarbekas), siis tuleks seda teha vähemalt 80% ulatuses. Seega ei ole ette kirjutatud 100% üleminek – nagu on seda teinud Eesti, kes on selle sammuga jätnud tundlikumad inimesed kaitsetusse olukorda.

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=CELEX:32009L0072

11. Mitmed Euroopa riigid, mh Suurbritannia, Saksamaa, Austria ning paljud USA osariigid on nutivõrgustikule (smart grid) ja kaugloetavatele arvestitele ülemineku tähtaega pikendanud, et teha täiendavaid uuringuid, osa Euroopa riike ei osale kauglugemissüsteemis ja mõned on jätnud tarbijale valikuvõimaluse.

http://ses.jrc.ec.europa.eu/smart-metering-deployment-european-union

Kõike eeltoodut arvestades nõuame, et tehakse vastavad vajalikud seadusmuudatused, mis jätavad Eesti elektritarbijale soovi korral võimaluse keelduda kaugloetavast arvestist ning edasi kasutada kohtloetavat elektriarvestit.

 

*********************

Vaata vastuseid:

 

Märksõnad

Seonduvad postitused