MTÜ 2. kiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, 13.01.2016

Vastus 02.09.2015 saadetud nõudekirjale 02.10.2015 saadud vastusele

Tsiteerin punktide järel lauseid teie 2. oktoobril 2015 saadetud vastusest.

1. „Kuna Teie poolt viidatud materjalid on väga mahukad siis peame kahjuks märkima, et selle materjali läbitöötamine võtab väga palju aega ning sellest tulenevalt ei saa me anda seisukohta, kas kaugloetava arvesti tervistkahjustaval mõjul on teaduslik tõendus või mitte.“

Kuidas siis on võimalik, et kaugloetavate arvestite paigaldamine endiselt jätkub, ilma mingite mööndusteta? Kui on olemas kasvõi väikegi võimalus, et paigaldatav seade võib tervist kahjustada, siis miks endiselt selliseid seadmeid paigaldatakse, sealhulgas nendele, kes on elektroülitundlikud ning kelle puhul on suur risk, et seade halvendab nende tervist? Liiatigi kui pärast paigaldamist on inimesed teatanud oma terviseseisundi halvenemisest.
Kui materjale on nii palju, et teil pole aega neid läbi töötada, siis on põhjendatud nende tähelepanuta jätmine? Kas teie ajapuudus on piisav ettekääne jätta inimeste terviseriskid tahaplaanile? Kas siit saab välja lugeda muud, kui ministeeriumi äärmiselt hoolimatut ja ükskõikset suhtumist tavainimesse?
Näeme oma praktikas üha enam, kuidas uus arvesti inimeste tervist mõjutab ning teie vastus, et materjali on liiga palju, et seda läbi töötada jõuaks, on selle taustal lubamatu! Miks ei moodustata siis vastavat komisjoni, kes teemaga tegeleks – töötaks materjalid läbi ja kujundaks nende põhjal seisukoha?

Seni tuleb arvesse võtta vähemasti nende inimeste soovi, kes mingil põhjusel, eriti tervislikel kaalutlustel arvesti paigaldamist ei soovi või soovivad paigaldatud kaugloetava arvesti tagasi vahetada endise kohtloetava arvesti vastu, kui neil on tekkinud pärast paigaldamist terviseprobleemid.

2. „Kõik Eestis paigaldatavad kaugloetavad arvestid vastavad Euroopa Liidus kehtivatele ohutuse ja tervise standarditele, mida näitab arvestil olev CE märgis.“

Kui CE-märgisega arvestid tekitavad siiski inimestel terviseprobleeme – ning selle kohta on arvukalt tõendeid – siis järelikult ei saa CE-märgist võtta ohutuse tagatisena ning kehtivatesse standarditesse tuleb suhtuda ettevaatlikkusega.

3. „Direktiivi kohaselt tuli läbi viia majanduslik hindamine selle kohta, milline nutiarvesti on majanduslikult mõistlik ja kulutõhus ning milline ajavahemik on nende paigaldamiseks teostatav.“

Olen saatnud mitmeid järelepärimisi, kuid seni pole ma näinud nõutud majanduslikku hindamise tulemusi ja seetõttu on mul õigustatud küsimus: kas tegemist on ikkagi majanduslikult mõistliku ja kulutõhusa projektiga? Või siis kelle jaoks see niiviisi on – ehk ainult võrguettevõtja ja paigaldaja jaoks?

4. “Rõhutate oma nõudekirjas, et Euroopas tegutsevad arstid suhtuvad elektroülitundlikkusse aina tõsisemalt. Usume, et sellisel juhul võetakse vajalikud meetmed tarvitusele kogu Euroopas, samuti ka Eestis.”

Nagu väga hästi teate, peab Eesti võrgueeskirja alusel olema aastaks 2017 täielikult üle läinud kaugloetavatele arvestitele. See tähendab, et elektroülitundlikud peavad paramatult kannatama terviseprobleemide all, kui soovivad mitte loobuda elektrist. Kas selline valikuvõimalus on tõesti põhiseaduspärane?
Kuna tegemist on uue tehnoloogiaga, siis igasugused meditsiiniuuringud võtavad selle ajaraami sisse mahtumiseks liiga palju aega. Liiatigi on võimatu nii kiiresti hinnata arvestite pikaajalisi mõjusid!

Seepärast tuleb kuulda võtta rahvusvaheliste teadlaste ja arstide seisukohti, kes on jõudnud teemaga pikemat aega tegeleda ning hoiatavad selgesõnaliselt kaugloetava tehnoloogia tervist kahjustava mõju eest. Seetõttu tuleb ka Eestis jätta inimestele võimalus kaugloetavast arvestist keelduda.

5. „Lisaks eelpool väljatoodule märgime, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisel mõju hindamine inimese tervisele kuulub Sotsiaalministeeriumi kompetentsi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei oma sellekohast pädevust.“

Sotsiaalministeerium ei ole kehtestanud võrgueeeskirja ning 100%lise ülemineku kaugloetavatele arvestitele aastaks 2017, vaid seda tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Seetõttu jääme Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ka varasemalt saadetud nõudmise juurde, et võrgueeskirjaga tuleb jätta kaugloetavast arvestist keeldumise võimalus vähemasti neile, kellel on selleks tervislikud kaalutlused.

* Tõendusmaterjalid ja allikaviited sisalduvad 1. septembril 2015 MTÜ Kogukonna Hüvanguks poolt saadetud pöördumises.

Lugupidamisega

MTÜ Kogukonna Hüvanguks

***************************************************

MKM vastus 16.02.2016

Kõigepealt vabandame vastuse viibimise pärast, mis on seotud ametniku haigestumisega.

Märgite, et meie poolt edastatud 02.10.2015.a. vastuskirjas väljatoodu näitab ministeeriumi äärmist hoolimatust ja ükskõikset suhtumist tavainimesse. On ääretult kahju, kui Te olete meie vastusest sellise suhtumise välja lugenud. Kindlasti ei soovi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) viia läbi tegevusi, mis tooksid kaasa terviseriske või pöördumatuid kahjustusi inimese tervisele. Kahjuks peame tõdema, et meie ministeeriumil puudub pädevus elektroülitundlikkuse hindamiseks ja seepärast ka meiepoolne märkus selle kohta, et kui tekib kahtlus arvestite Euroopa Liidus kehtivatele ohutuse ja tervise standarditele, mida näitab arvestil olev märgis CE, siis peaks seda inimese tervise seisukohalt hindama kompetentsed isikud. Meil ei ole seni olnud põhjust kahelda toodetes, millele on tehtud olulised ohutus- ja tervisekontrollid Euroopa Liidu standardite alusel. Lisaks täpsustame, et ELTS § 42 lg 2 kohaselt kehtestab võrgueeskirja Vabariigi Valitsus, mitte MKM, nagu olete oma kirjas märkinud.

Küsite oma kirjas, kas kaugloetavatele arvestitele üleminek on põhiseaduspärane. MKM on arvamusel, et võrgueeskirja nõue ei ole põhiseadusega vastuolus. Ei ole ühtegi ametlikku dokumenti, mis kinnitaksid, et kasutuselevõetud kaugloetavad arvestid kujutavad ohtu inimese tervisele ja tooksid kaasa riive inimese kehalisele puutumatusele. Samale seisukohale on jõudnud 04.01.2016.a. ka Harju Maakohus, kes on oma seisukoha põhistamiseks tuginenud riigikohtu lahenditele 3-4-1-10-14 ja 3-3—1-101-06. Kui Teie, tuginedes kõikidele kirjas väljatoodud põhjendustele, olete siiski veendunud, et Eestis paigaldatavad kaugloetavad arvestid on inimese tervisele ohtlikud, tuleb Teil pöörduda Tehnilise Järelevalve Ameti poole, kelle pädevuses on seadmete nõuetele vastavuse hindamine.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium leiab, et Teie nõue, et võrgueeskirjaga tuleb jätta kaugloetavast arvestist keeldumise võimalus neile, kellel on selleks tervislikud kaalutlused, ei ole piisavalt põhjendatud.

Lugupidamisega

Timo Tatar
osakonna juhataja