Kas 5G terviseriskidest kõnelevad teadlased kannatavad luulude all?

0
1433
Pilt: www.ttu.ee

Postimehes 23. aprillil 2019 ilmunud artikkel “Tehnikaülikool kummutab luulud 5G-ohust inimese tervisele” paneb kulme kergitama ja küsima, kas see on Taltechi n-ö ametlik seisukoht.

TTÜ IT-teaduskonna dekaanile Gert Jervanile oponeerivad sajad teadlased ja eksperdid üle maailma, kes on avaldanud kümneid tuhandeid eelretsenseeritud artikleid elektromagnetväljade ohtlikkusest kõigele elavale, sh kehtivatest normidest madalamate kiirgusfoonide puhul, ning kutsuvad üles 5G paigaldamist peatama. Tänaseks on neid kuulda võtnud ka mitmed linnad ja piirkonnad üle maailma, sh Saksamaa, Holland, Venemaa,Brüssel (Belgia), Rooma XII munitsipaal (Itaalia), Firenze (Itaalia), Genf (Šveits), Vaud (Šveits) ning mitmed linnad ja piirkonnad USAs (https://takebackyourpower.net/5g-the-dominoes-are-starting-to-fall/) ja http://www.kiirgusinfo.ee/haid-uudiseid-kogu-maailmast-vastuseis-5g-le-aina-kasvab/). Kui uskuda TTÜ esindajat, siis on luulud levinud suure hooga üle maailma!

Postimehes ilmunud artikkel on igal juhul kõnekas, kuna paljastab Taltechi pädevuse, suhtumise ja teadmiste taseme. Samas on sellise info avaldamine Taltechi poolt väga loogiline samm, arvestades, et ülikooli alale on paigaldatud 5G ning tudengitele pakutakse võimalust 5G seadmeid katsetada:



“Eesmärk on jälgida signaali kvaliteeti ja tugevust“… Milline on mõju katsetajate tervisele, see justkui polegi teema või lihtsalt vaikitakse maha. Sest kuidas muidu saakski sellist tegevust õigustada, kui Taltech nõustuks sadade teadlastega, kes kinnitavad, et 5G puhul puudub igasugune kindlustunne, et tegemist on OHUTU tehnoloogiaga, ning seepärast on ka väga paljud teadlased, arstid ja organisatsioonid üle maailma esitanud avalikke pöördumisi ja nõudmisi 5G tehnoloogia paigaldamise peatamiseks (vt nt https://www.kiirgusinfo.ee/rahvusvaheline-uleskutse-peatage-5g-maa-peal-ja-kosmoses/ ja https://www.kiirgusinfo.ee/teadlased-ja-arstid-hoiatavad-5g-voimalike-tosiste-tervisemojude-eest/) ning USA biokeemia ja meditsiiniteaduste emeriitprofessor Martin Pall nimetab 5G paigaldamist maailma ajaloo kõige rumalamaks mõtteks (pdf, 90 lk):

“Kümnete miljonite 5G antennide paigaldamine
ilma ühegi bioloogilise ohutusuuringuta
peab olema üks kõige rumalamatest mõtetest,
mis kellelgi maailma ajaloos on pähe tulnud.”

Tänaseks on tuhandeid uuringuid, mis tõestavad, et mikrolainekiirgus on ohtlik kõigele elavale. Ning me teame, et 5G suurendab meid ümbritsevat kiirgusfooni hüppeliselt. Kas tõesti peaks kiirem internetiühendus ja väiksem latentsus riskid üles kaaluma?! Seda enam on arusaamatu, et meie kõigi silme all ja tolereerimisel viiakse Taltechis läbi sõna otseses mõttes inimkatseid ilma katsealuste teadliku nõusolekuta.

Ja eks ole tähelepanuväärne ka see, et ka Jervan ise tervisemõju ei välista: “5G võimalik negatiivne mõju inimeste tervisele on oluliselt väiksem, kui hetkel laialt kasutusel oleval mobiilsidel.” Aga miks peetakse nii iseenesest mõistetavaks, et me peame taluma tehnoloogiat ja kiirgust, mis on tervisele vähem või rohkem kahjulik? Ka vahelduvvoolule on olemas ohutud alternatiivid – tehnikaülikooli töötajad peaksid ometi seda teadma. Miks ei võiks suunata tähelepanu sellise tehnoloogia arendamisele, millel negatiivne mõju üldse puudub, sel ajal kui kulutada aastaid tehnoloogia peale, mis võib paljude Päris Teadlaste sõnul saada inimkonnale hukatuslikuks?

5G sageduste tervisemõju kohta on tänaseks avaldatud näiteks sellist infot:

  • 5G sagedused neelduvad putukates enam kui praegused mobiilside sagedused ning maksimaalne kiirgusneeldumine leiab aset samal lainepikkusel, mis vastab putuka suurusele. Kõige enam arvatakse mõjutatud olevat putukad pikkusega u 1 cm või vähem. See võib kaasa tuua muutused putukate käitumises, füsioloogias ja morfoloogias, mida põhjustab kehatemperatuuri tõus dielektrilise soojenemise tõttu. (Thielens et al., “Exposure of Insects to Radio-Frequency Electromagnetic Fields from 2 to 120 GHz”)
  • 5G tervisemõjud on endiselt uurimise all, kuid eelduslikult toob see tehnoloogia endaka kaasa onkoloogilisi ja ka mitte-kantserogeenseid kroonilisi mõjusid. Selle probleemi alahindamine võib põhjustada krooniliste haiguste jätkuvat sagenemist. Millimeeterlained tõstavad naha temperatuuri, muudavad geeniekspressiooni, suurendavad rakkude vohamist ning valkude sünteesi, mis on seotud oksüdatiivse stressiga, põletikuliste ja ainevahetuslike protsessidega, võivad põhjustad silmakahjustusi, mõjutada neuromuskulaarset dünaamikat. (Di Ciaula, Towards 5G communication systems: Are there health implications?)
  • Seadmed, mis töötavad sagedusel üle 10 GHz, võivad edastada andmeid mõnede millisekundite kuni sekundite pikkuste impulssidega. Olgugi et keskmised võimsustiheduse väärtused jäävad pideva ekspositsiooni kohta kehtestatud normide piiresse, võivad need impulsid tuua kaasa kiirgustega kokkupuutuvate inimeste nahal temperatuuri järske hüppeid. ICNIRPi suunistes lubatud võimsustiheduse tippväärtuse ja keskmise suhe 1000 võib kaasa tuua püsiva koekahjustuse isegi pärast lühiajalisi ekspositsioone. Seepärast tuleb olemasolevad kokkupuutepiirnormid üle vaadata. (Neufeld E, Kuster N. Systematic Derivation of Safety Limits for Time-Varying 5G Radiofrequency Exposure Based on Analytical Models and Thermal Dose. )
  • Inimeste ja loomadega läbi viidud morfoloogilised, funktsionaalsed ja biokeemilised uuringud näitasid, et millimeeterlained põhjustasid naha ja siseorganite strukturaalseid muutusi, vere ja luuüdi koostise kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid muutusi ning muutusi tingitud reflekside aktiivsuses, kudede respiratsioonis, kudede respiratsioonis ja rakutuuma ainevahetuses osalevate ensüümide aktiivsuses. Millimeeterlainete kahjulike mõjude ulatus sõltub kiirguse kestusest ja organismi individuaalsetest omadustest. (Zalyubovskaya, Biological Effect of Millimeter Waves)
  • 5G tehnoloogia faasitud antennisüsteemide kiirgus ei neeldu ainult naha pinnal, nagu ekslikult väidetakse, vaid see tungib palju sügavamale inimkehasse. Kui tavaline elektromagnetväli siseneb kehasse, põhjustab see laengute liikumise ja elektrivoo. Kuid kui eriti lühikesed elektromagnetilised pulsid sisenevad kehasse, juhtub midagi muud – liikuvad laengud muutuvad ise väikesteks antennideks, mis hakkavad seda elektromagnetvälja edasi kiirgama ning viivad selle sügavamale kehasse. Neid edasikiiratavaid laineid nimetatakse Brillouini prekursoriteks. Need hakkavad mängima olulist rolli, kui kas lainete võimsus või faas muutub piisavalt kiiresti. 5G vastab ilmselt mõlemale tingimusele. See tähendab, et väide, mida meile kinnitatakse – et millimeeterlained on liiga lühikesed, et sügavale inimese kehasse tungida – ei ole tõsi. (A. Firstenberg, http://www.cellphonetaskforce.org/5g-from-blankets-to-bullets/)

Viimati toodu lükkab ümber ka Jervani väite, et 5G sagedustel ei ole võimet tungida inimese organismi.

Jervan proovib leida kaitset ka kehtivatest normidest: “Ka teadustöö eesmärkidel TalTechis rajatud 5G raadiolevi vastab terviseameti kehtestatud normidele ja ohtu töötajatele ning üliõpilastele ei kujuta,” kuid ka see ei ole argument. Ei Eestis kehtivad normid, WHO, SCENIHR, ICNIRP ega Euroopa Komisjon ei tekita meile mingit kindlustunnet selle tehnoloogia ohutuse osas, sest tervisekahjustused tekivad tõestatult kehtivatest normidest isegi miljoneid kordi madalama kiirguse puhul (https://bioinitiative.org/rf-color-charts/). (Kuidas see olukord võimalik on, loe siit: https://www.kiirgusinfo.ee/eesti-kiirgusalane-padevus/). Ning mis veelgi hullem – 5G jaoks plaanitakse piirnorme veelgi tõsta.

Selline olukord on tulemuseks, kui tervisemõjude kohta võtavad sõna füüsikud, tehnikud, insenerid ja IT-spetsialistid, kes pole vaevunud uurima, mida on teema kohta leidnud ja avaldanud arstid, epidemioloogid, biokeemikud jt, kes tegelevad inimese, mitte tehnoloogiaga. Kõik, kes sellist võimalikult ohtlikku tehnoloogiat lubavad, paigaldavad ja/või avalikult õigustavad, vastutavad isiklikult kõikide kaasnevate tervisekahjustuste ja kannatanute elude eest. Selline vastutus lasub ka TTÜ dekaanil Gert Jervanil.

Gert Jervan, TTÜ infotehnoloogia teaduskonna dekaan (pilt: https://www.ttu.ee/ulikool/juhtimine/dekaanid-3/ )

Loe lisaks 5G kohta: http://www.kiirgusinfo.ee/tag/5g/