ETTEPANEKUD TTJA-le seoses uute 5G sageduste (26 GHz) kasutuselevõtuga

0
739

Saatsime 13. detsembril Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile oma ettepanekud seoses uute 5G sageduste kasutuselevõtuga:

  • Kuupäev: 13.12.2019
  • Saaja: konkurss26@ttja.ee
  • Pealkiri: Ettepanekud seoses uute 5G sageduste (26 GHz) kasutuselevõtuga

Seoses sellega, et TTJA ootab ettepanekuid uute 5G sageduste kasutuselevõtu osas, võtan endale 5G paigaldamise peatamise rahvaalgatuse korraldajana õiguse seda kõigi 5G tehnoloogiat vältida soovijate nimel teha.

Alustan peamisest. 2019. aasta aprilliks oli 1122 inimest ametlikult, www.rahvaalgatus.ee portaali kaudu teatanud oma soovist, et 5G paigaldamine Eestis peatataks, kuni saame olla kindlad selle ohutuses nii inimestele kui ka keskkonnale (https://rahvaalgatus.ee/initiatives/b0d7c521-8cd7-414f-9f52-c15a80838ce0/discussion).

Sellist kindlust ei ole me tänaseni saanud. Pigem vastupidi.

Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere küsis algatuse sisule hinnangut Tallinna Tehnikaülikooli raadiofüüsika emeriitprofessorilt Hiie Hinrikuselt (https://rahvaalgatus.ee/initiatives/b0d7c521-8cd7-414f-9f52-c15a80838ce0/files/495).

Hinrikus leiab, et algatus „on sisult kahtlemata teaduspõhine. Raadiokiirguse tervisemõjuga seotud probleemid vajavad tähelepanu ja lahendamist.“ Ning lisab: „Nõustudes iga punktiga Pöördumise põhjenduses, ei saa ma siiski nõustuda selles tehtud ettepanekuga “5G paigaldamine tuleb peatada, kuni selle tehnoloogia võimalikke ohtlikke mõjusid inimtervisele ja keskkonnale on täielikult uuritud tehnoloogiaärist sõltumatute teadlaste poolt ning oleme saanud neilt kinnituse, et see tehnoloogia on ohutu nii inimestele kui ka keskkonnale”. Vaatamata aastakümnete jooksul tehtud tuhandetele uuringutele ei ole teadlased siiani suutnud kindlaks teha, milline kiirguse tase on ohutu (Lisa C). Elusloodus on koherentsete elektromagnetväljadega kokku puutunud umbes sajand. Koherentse kiirgusega kohanemiseksvõib kuluda palju rohkem aega. Seega mingi mõju bioloogilistele protsessidele ja võimalik risk tervisele on vältimatud. Kinnitada, et 5G tehnoloogia on täiesti ohutu, ei ole võimalik ei nüüd ega ka peale tuhandet uut uuringut.“ (minu esiletõst)
Hinrikus soovitab 5G asemel maksimaalselt panustada tervisele kahjutu optilise kaabelvõrgu, sh kohtvõrgu kasutusele.

Kõnealune rahvaalgatus oli k.a. juunist septembrini arutlusel riigikogu keskkonnakomisjonis (KEKK) ja sotsiaalkomisjonis (SOTK), kes septembris langetatud otsustes leidsid, et meie algatust ei ole põhjust arvesse võtta, tuues oma põhjendustes välja muu hulgas järgmist:

  1. „Teaduslikult tuvastatavad uued riskid elusloodusele võivad tekkida millimeeterlainete sagedusdiapasoonis (sagedustel 30 GHz ja enam), mis aga erinevad 5G tehnoloogia puhul kasutusele võetavatest sagedustest kümneid kordi.” (KEKK)
  2. „Oleme teadlikud, et 5G tehnoloogia puhul kasutusele võetavad sagedused on lähedased juba kasutusel olevatele sagedustele.” (SOTK)
  3. „… praegu ei ole põhjust peatada 5G tehnoloogia paigaldamist sagedustel 3400-3800 MHz ja 694-790 MHz”(KEKK)

Kõik need tsitaadid väljendavad selgelt komisjonide teadlikkust, et nad andsid rohelise tule ainult 5G madalamatele sagedustele, mitte kõrgematele millimeeterlaine sagedustele, mida KEKK isegi oma avaldatud seisukohas peab riskantseks.

KEKK ja SOTK tuginevad Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere arvamusele, tema omakorda tugineb Tallinna Tehnikaülikooli raadiofüüsika emeriitprofessorile Hiie Hinrikusele, keda Soomere nimetab kiirgusteemal Eestis teadaolevalt suurima kogemusega spetsialistiks.

Toon siinkohal välja, mida kirjutab Hinrikus oma ekspertarvamuses millimeeterlainete kohta:

Arvesse võttes millimeeterlainete tugevat neeldumist atmosfääris, mis paratamatult tingib soojenemise, ja nende tugevama bioloogilise mõju võrreldes madalamate sagedustega, ei ole mõistlik millimeeterlaineid kasutusele võtta.“
„Kõrgemad sagedusalad 24,25–27,5 GHz, 37,0-43,5 ja 66–71 GHz kuuluvad juba millimeeterlainete diapasooni. Millimeeterlainetel 1) suureneb oluliselt kiirguse neeldumine (eriti linna saastunud) atmosfääris ja suurem osa võimsusest kuluks atmosfääri kütmisele (Lisa B); 2) bioloogiline mõju on oluliselt suurem seoses resonantsnähtustega raku membraanil (Lisa D). See diapasoon on kindlasti suuremaks ohuks ka elusloodusele, kahjustades eelkõige lendavaid putukaid (Lisa E).”


Põhjalikum selgitus samast dokumendist millimeeterlainete kohta (Lisa D):

Elektromagnetkiirguse bioloogiline mõju on osutunud sarnaseks väga laias sagedusdiapasoonis. Dielektriline läbitavus miilimeeterlainetel küll väheneb, aga dipoolsete molekulide pöörlemine on küllaldane bioloogilise mõju tekkeks. Kuna toimemehhanism on sama, võib arvata, et ei ole ka suuri erinevusi ka millimeeterlainete bioloogilises mõjus, võrreldes madalamate sagedustega. Seda arvamust kinnitab ka leid, et DNA sidestus elektromagnetväljaga omab fraktaalse iseloomu ja jääb seega sarnaseks kõigil sagedustel (Blank ja Goodman, 2011).

Hästi on teada, et millimeeterlained mõjutavad peamiselt nahka ja silmi (Gandi ja Riazi, 1986; Zhadobov jt, 2011). Skinkiht on väga õhuke, kogu kiirguse energia neeldub väga väikeses ruumis ja energia kontsentratsioon on kõrge. Rõivad kaitsevad tõhusalt. Mõju silmadele on tugevam kui madalamatel sagedustel. Närvilõpmete kaudu on nahk seotud teiste organitega ja naha häiritus kandub teiste organiteni. Millimeeterlainete eeliseks on kõrge ruumiline eraldusvõime (Zhadobov jt, 2015).

On põhjust arvata, et millimeeterlainete bioloogiline mõju ei piirdu siiski dipoolsete molekulide pöörlemisest tulenevate bioloogiliste muutustega. Kiiritamine millimeeterlainetega võimsustihedusega mis on lähedane või väiksem kui soojuslik piir (1 mW/cm2), on osutunud väga tõhusaks ravimeetodiks. See leevendab valu, vähendab põletikku ja isegi ravib mitmeid haigusi (Zhadobov et al., 2011).Sellise ravi mehhanism ei ole siiani selge. Arvatakse, et millimeeterlained kutsuvad esile resonantsnähtused rakkude membraanides.

Hiljuti avaldatud uuring näitas, et millimeeterlained tõesti mõjutavad raku membraani läbitavust (Le Pogam jt 2019). Kiiritamisel madalamate sagedustega seda ei ole täheldatud.

Ülaltoodust järeldub, et millimeeterlainete bioloogiline mõju on tugevam kui madalamatel sagedustel.

Siinkohal on aga oluline ka rõhutada, et Hinrikus näeb siiski selget ohtu ka juba praegu kasutusel olevate sageduste puhul. Rääkides koherentsest (s.o tehislike seadmete tekitatavast) elektromagnetkiirgusest rõhutab Hinrikus, et tegemist on kiirgusega, mille ohutut taset pole kindlaks tehtud ja mille ohutus tervisele pole tõestatud, mille mõju on kumulatiivne ning mille puhul „(p)ikaajaline viibimine ka nõrgas koherentses elektromagnetkiirguses võib viia pöördumatute muutusteni ja võib ohustada tervist“.


Seega tuleks juba praeguse kasutusel olevasse tehnoloogiasse suhtuda ettevaatusega ja vähendada sellega kokkupuudet miinimumini.

Hinrikuse ekspertarvamusele tuginedes ei pea ka Tarmo Soomere mõistlikuks millimeeterlaineid andmevahetuseks kasutusele võtta. Tema arvamus on koos Hiie Hinrikuse ekspertarvamusega saadetud riigikogu sotsiaalkomisjonile ning mõlemad on kättesaadavad ka riigikogu kodulehel.

Soomere sisuliselt kordab oma arvamuses Hinrikuse mõtet:
„Põhimõtteliselt uued riskid elusloodusele võivad tekkida millimeeterlainete sagedusdiapasoonis (sagedustel 30 GHz ja enam). Need riskid tulenevad asjaolust, et kõrgema sagedusega kiirgus neeldub kudedes tugevamini. Seetõttu on kriitilisteks parameetriteks, mida tuleb jälgida, mitte ainult kiirguse võimsustihedus või -voog atmosfääris pindalaühiku kohta, vaid ennekõike konkreetse sagedusega kiirguse neeldumise intensiivsus kudedes ruumalaühiku kohta. /…/ Kuna millimeeterlained neelduvad atmosfääris märksa tugevamalt ning nende bioloogiline mõju on samuti tugevam, võrreldes praegu kavandatavate 5G sagedustega, ei ole mõistlik millimeeterlaineid andmevahetuseks kasutusele võtta.”

Hinrikuse ja Soomere sõnu kinnitavad sajad eksperdid üle maailma, näiteks

Lisame siia juurde info 5G tehnoloogia eripärade kohta, mille on avaldanud Euroopa Parlament (http://www.europarl.europa.eu/thinktank/en/document.html?reference=IPOL_IDA(2019)631060), näiteks siit tsitaadid (minu tõlkes): 

5G raadiokiirgusväljad on üsna erinevad eelmiste generatsioonide omadest 5G keeruliste mõlemas suunas kiirtena toimuvate ülekannete poolest – saatjast seadmesse ja tagasi. Olgugi et väljad on kiirtena tugevalt fokusseeritud, muutuvad need kiiresti ajas ja liikumisel ning seetõttu on ennustamatud, kuna signaalitasemed ja mustrid toimivad vastastikku suletud ringi süsteemina. Seda tuleb veel usaldusväärselt reaalsetes olukordades kaardistada, laborist väljaspool”

ja

Pikaajalised tehnoloogia-uuringud on väga hädavajalikud. Üks põhiprobleem on ebatavaline [5G] levimise fenomen…“.

Samuti käsitletakse selles dokumendis võimalikke tervisemõjusid:

„Üks asi, mida praegu veel hästi ei mõisteta, on 5G etteennustamatud levimise mustrid, mis võivad kaasa tuua kiirgusega kokkupuute vastuvõetamatud tasemed inimeste jaoks

ning

Suur mure on kerkimas seoses võimalike mõjudega tervisele ja ohutusele, mida põhjustab 5G-ga kaasnev võimalik et palju suurem kokkupuude raadiosagedusliku elektromagnetkiirgusega. Suurenev kokkupuude ei pruugi tuleneda ainult palju kõrgemate sageduste kasutamisest 5G puhul, vaid samuti ka eri signaalide võimalikust kuhjumisest, nende dünaamilisest loomusest ja kompekssetest häiremõjudest, mis võivad ilmneda eriti tihedalt asustatud linnapiirkondades.”


********************

Seega kokkuvõttes,

arvestades juba praegu teadaolevaid riske, mis on seotud koherentse elektromagnetkiirgusega, eriti millimeeterlainetega ning kiirgusfooni eksponentsiaalse suurenemisega, mis kaasneb asjade internetiga ja miljonite (või miljardite?) uute kiirgavate seadmete lisandumisega,

olen samal seisukohal nagu üle 185 tuhande inimese üle maailma (nende seas teadlased, meedikud ja muud eksperdid), kes on allkirjastanud pöördumise 5G vastu nii Maa peal kui ka kosmosest (https://www.5gspaceappeal.org/the-appeal):

5G paigaldamine on katse inimkonna ja keskkonnaga, mis on rahvusvahelise õiguse alusel määratletud kuriteona.

Rahvaalgatuse kaudu andis 1122 inimest selge sõnumi, et ei soovi 5G tehnoloogiat, kuni selle ohutus saab tõestatud. Ja Hinrikus väidab, et selle ohutust ei olegi kunagi võimalik tõestada. Seega juhul, kui inimeste vastuseisust ja põhiõigustest hoolimata Eestis 5G paigaldatakse, tuleb austada nende 1122 inimese soovi jääda 5Gst puutumatuks, sest tehnoloogia, eriti veel riskantne tehnoloogia, ei saa kunagi olla olulisem kui inimene.


Seega teen järgmise ettepaneku: 5G tehnoloogiat, eriti millimeeterlainete sagedusel, tohib katsetada (paigaldada) ainult piiratud ruumis ja ainult selleks selge nõusoleku andnud isikutega (sh riigiasutused, telekomifirmad). Mitteteadlike, eriti seda mittesoovivate elanike asetamine riskantse tehnoloogia levialasse tuleb välistada.