ELi analüüs: 5G võib inimeste jaoks kaasa tuua kiirgusega kokkupuute vastuvõetamatud tasemed

7. juuli 2019

Euroopa Parlamendi ITRE komisjoni tellitud süvaanalüüs “5G Deployment: State of play in Europe, USA and Asia“, mis avaldati käesoleva aasta aprillis, heidab valgust 5Gga seotud küsimustele ja kitsaskohtadele, millele dokumendi koostajad (Policy Department A) tähelepanu juhivad.

Dokumendist saab muu hulgas lugeda väga huvitavaid soovitusi, näiteks: “Arvestades vajaliku investeeringu suurust, peab mobiilitööstus veenma [liikmesriikide] valitsusi majanduslike ja sotsiaalsete hüvede osas, mida 5G võib kaasa tuua, seetõttu on turunduslik ülespuhumine laialt levinud. Näiteks on tööstuse huvides, kui poliitikud usuvad, et riikide vahel toimub võistlus ses osas, kes esimesena käivitab 5G teenused – ja et Euroopa jääb maha. Selleks peavad telekomitööstus ja peavoolumeedia iga päev edastama uudiseid viimaste arengute kohta ja selle kohta, kes võistlust juhib /… /”.

Ja veel: “Turundusaktiivsuse tase on võti – koos seadmete tootjate ja operaatorite intensiivse lobitööga valitsuste juures ning valitsuste lobitööga avalikkuse ees.” Valitsustele pannakse seega ülesandeks veenda oma riigi elanikke 5G vajalikkuses. Oleme tõesti kuulnud palju küsimusi, et kellele ometi seda 5Gd vaja on?! Järelikult on töö veel pooleli.

Dokumendist selgub, et ei paigaldajad ega tööstus isegi ei tea, kuidas 5G täpselt toimima hakkab: “Üks asi, mida praegu veel hästi ei mõisteta, on 5G etteennustamatud levimise mustrid, mis võivad kaasa tuua kiirgusega kokkupuute vastuvõetamatud tasemed inimeste jaoks.” See lause kinnitab tõsiasja, et 5G puhul on tegemist reaalajas toimuvate inimkatsetega, mis viiakse läbi ilma katsealuste teadliku nõusolekuta.

Teemaks on ka tervisemõjud: “Suur mure on kerkimas seoses võimalike mõjudega tervisele ja ohutusele, mida põhjustab 5G-ga kaasnev võimalik et palju suurem kokkupuude raadiosagedusliku elektromagnetkiirgusega. Suurenev kokkupuude ei pruugi tuleneda ainult palju kõrgemate sageduste kasutamisest 5G puhul, vaid samuti ka eri signaalide võimalikust kuhjumisest, nende dünaamilisest loomusest ja kompekssetest häiremõjudest, mis võivad ilmneda eriti tihedalt asustatud linnapiirkondades.”

Mille poolest erineb 5G eelmistest tehnoloogiatest? “5G raadiokiirgusväljad on üsna erinevad eelmiste generatsioonide omadest 5G keeruliste mõlemas suunas kiirtena toimuvate ülekannete poolest – saatjast seadmesse ja tagasi. Olgugi et väljad on kiirtena tugevalt fokusseeritud, muutuvad need kiiresti ajas ja liikumisel ning seetõttu on ennustamatud, kuna signaalitasemed ja mustrid toimivad vastastikku suletud ringi süsteemina. Seda tuleb veel usaldusväärselt reaalsetes olukordades kaardistada, laborist väljaspool” – nagu meil juba linnakeskkonnas ja Taltechi linnakus ju tehaksegi.

Dokumendi koostajad tunnustavad probleemi, et “praegu ei ole võimalik täpselt simuleerida või mõõta 5G emissioone reaalses maailmas“. Ehk me ei tea, kuidas, kui palju, kui suur, kui tugev, kui võimas, milline mõju… aga paigaldame ikka! Sest käimas on võidujooks ja muidu me jääme rongist maha!

Aga võib-olla on see rong, mis sõidab kuristikku…?

Lõpuks tõdetakse: “Pikaajalised tehnoloogia-uuringud on väga hädavajalikud. Üks põhiprobleem on ebatavaline [5G] levimise fenomen, eriti mm-lainete sagedustel MIMO [multiple input, multiple output] puhul seadmete ja saatjate raadiosageduslike EMVde ekspositsiooni kontrollides ja mõõtes.”

Miskipärast ei kuule neid kõhklusi ja küsitavusi Eesti poliiitikute suust (üksikute eranditega) – nemad juba teavad, et 5G on ohutu ja ei erine eriti eelmistest tehnoloogiatest (2G, 3G, 4G). Kas pole info veel kohale jõudnud või ei tundu piisavalt oluline, et lähemalt uurida? Paistab, et ülevalt on käsud kätte saadud ja need on täitmiseks, mitte küsimiseks.

Euroopa Liidu eesmärk on katta 5Gga kõik linnapiirkonnad aastaks 2025 ning sellega kaasnev hinnanguline kulu on 500 miljardit eurot. Piisavalt palju raha, et panna mängu kõik oma PR-oskused ning eitada kõiki lahtiseid küsimusi, riske, tänaseks tõestust leidnud tervisemõjusid, üldtunnustatud ettevaatusprintsiipi ning Nürnbergi koodeksit, mis keelab inimkatsed. Ja meie peaksime sellega vaikides nõustuma?

Pdf (inglise keeles, 34 lk): https://www.kiirgusinfo.ee/wp-content/uploads/2019/07/ITRE-5G-state-of-play-1.pdf

Märksõnad

Seonduvad postitused