Tõlge Priyanka Bandara ja David O. Carpenteri artiklist “Planetary electromagnetic pollution: it is time to assess its impact”, mis avaldati ajakirjas The Lancet 2018. aasta detsembris.
Esiletõst tekstis Kiirgusinfo poolt.
Kogu planeeti kattev elektromagnetiline saaste: on aeg hinnata selle mõju
Nüüd, mil Planetary Health Alliance liigub pärast tulemuslikku teist aastakoosolekut edasi, oleks sobiv aeg aruteluks kunstlike elektromagnetväljade kiire ülemaailmse leviku üle. Kõige tähelepanuväärsem on raadiosagedusliku elektromagnetkiirguse tekk, peamiselt mikrolainekiirgus, mis on loodud traadita side- ja seiretehnoloogiate jaoks, kuna teaduslikud tõendid näitavad, et pikaajalisel kokkupuutel raadiosagedusliku elektromagnetkiirgusega on tõsised bioloogilised ja tervisemõjud. Kuid enamikus riikides kehtivad jätkuvalt avalikkuse elektromagnetkiirgusega kokkupuute eeskirjad vastavalt Rahvusvahelise Mitteioniseeriva Kiirguse Kaitse Komisjoni (ICNIRP) (1) ja Elektri- ja elektroonikainseneride instituudi (IEEE) (2) suunistele, mis loodi 1990. aastatel veendumusel, et ainult akuutsed soojuslikud mõjud on ohtlikud. Kudede kuumenemise ennetamine raadiosagedusliku elektromagnetkiirguse mõjul on nüüd osutunud biokeemiliste ja füsioloogiliste häirete ärahoidmisel ebaefektiivseks. Näiteks USA riikliku terviseinstituudi (NIH) teadlased on leidnud, et akuutne mittesoojuslik kokkupuude muudab inimese aju ainevahetust (3), aju elektrilist aktiivsust (4) ja süsteemseid immuunvastuseid (5). Kroonilist kokkupuudet on seostatud suurenenud oksüdatiivse stressi ja DNA kahjustustega (6, 7) ja vähi riskiga (8). Laboratoorsed uuringud, sealhulgas USA riikliku toksikoloogiaprogrammi (9) ja Itaalia Ramazzini Instituudi (10) suuremahulised uuringud närilistega, kinnitavad neid bioloogilisi ja tervisemõjusid in vivo. Kuna käsitleme inimtegevusest tingitud muutuvate keskkonnatingimuste ohtusid inimeste tervisele (11), tuleb sellesse arutelusse lisada üha kasvav kokkupuude kunstliku elektromagnetkiirgusega.
Traadita personaalsete sideseadmete (nt mobiiltelefonid või juhtmeta lauatelefonid ning wifi- või Bluetooth-toega seadmed) ja nende toimimist võimaldava infrastruktuuri kasutamise hüppelise kasvu tõttu on 1 GHz sagedusalas ümbritseva raadiosagedusliku elektromagnetkiirguse kokkupuute tase, mida enamasti kasutatakse tänapäevase traadita side jaoks, tõusnud ülimadala loodusliku tasemega võrreldes umbes 1018 korda (joonis). Raadiosageduslikku elektromagnetkiirgust kasutatakse ka radari, turvaskannerite, nutiarvestite ja meditsiiniseadmete (MRI, diatermia ja raadiosagedusliku ablatsiooni) jaoks. See on usutavasti kõige kiiremini kasvav inimtekkeline keskkonnamõju alates 20. sajandi keskpaigast ja selle tase tõuseb taas märkimisväärselt, kuna sellised tehnoloogiad nagu asjade internet ja 5G lisavad meie ümber veel miljoneid raadiosageduslikke saatjaid.
Tüüpiline maksimaalne igapäevane kokkupuude inimtekkelise elektromagnetkiirgusega ja loodusliku taustakiirgusega võrreldes Rahvusvahelise Mitteioniseeriva Kiirguse Kaitse Komisjoni ohutusjuhistega (1).
Inimtekkelise raadiosagedusliku kiirguse tasemed on kujutatud juhtmevaba sidetehnoloogia evolutsiooni jooksul eri perioodidel. Neid kokkupuute tasemeid kogevad sageli igapäevselt inimesed, kes kasutavad erinevaid juhtmevabu seadmeid. Need tasemed on momentaansed ja mitte kuue minuti keskmised, nagu on määratlenud ICNIRP soojuslikku mõju arvestades.
Joonis on Philipsilt ja Lamburnilt (12) ja seda on loa alusel kohandatud. Looduslikud raadiosagedusliku elektromagnetkiirguse tasemed põhinevad NASA ülevaatearuandel CR-166661 (13).
Viimase kahe aastakümne jooksul on tabanud inimesi enneolematu kokkupuude raadiosagedusliku elektromagnetkiirgusega alates eostamisest kuni surmani. Tõendid selle mõjust kesknärvisüsteemile, sealhulgas närvisüsteemi arengu muutused (14) ja mõnede neurodegeneratiivsete haiguste suurenenud risk (15), on peamine probleem, arvestades nende esinemissageduse pidevat tõusu. On tõendeid seose kohta laste närvisüsteemi arenguhäirete või käitumishäirete ning juhtmevabade seadmetega kokkupuute vahel (14) ja eksperimentaalsed tõendid, nagu Yale´i ülikooli leiud, näitavad, et sünnieelne kokkupuude võib põhjustada ajus strukturaalseid ja funktsionaalseid muutusi, mis on seotud tähelepanuhäirete ja hüperaktiivsusega (16). Need leiud väärivad äärmiselt kiiret tähelepanu.
Okeaania raadiosagedusliku teadusliku nõustamise assotsiatsioonis (ORSAA), mis on sõltumatu teadusorganisatsioon, on vabatahtlikud teadlased koostanud kategooriate kaupa maailma suurima veebipõhise andmebaasi eelretsenseeritud uuringutest raadiosagedusliku elektromagnetkiirguse ja muude inimese loodud madalamate sageduste elektromagnetväljade kohta. Hiljutine 2266 uuringu hindamine (sealhulgas in vitro ja in vivo uuringud inimeste, loomade ja taimede katsesüsteemides ning populatsiooniuuringud) andis tulemuseks, et enamik uuringuid (n = 1546: 68,2%) on näidanud olulisi bioloogilisi või tervisemõjusid kokkupuute tõttu inimtekkeliste elektromagnetväljadega. Oleme avaldanud oma esialgsed andmed raadiosagedusliku elektromagnetkiirguse kohta, mis näitavad, et 89% eksperimentaalsetest uuringutest (242-st 216), milles uuriti oksüdatiivse stressi tagajärgi, näitas märkimisväärset mõju (7). Teaduslike tõendite maht lükkab ümber levinud väited, et juhtmevaba tehnoloogia kasutamine ei too endaga kaasa terviseriske praegu lubatud mittesoojusliku raadiosagedusliku kokkupuute tasemetel. Need tõendid toetavad rahvusvahelist elektromagnetväljade teadlaste WHO-le ja ÜRO-le adresseeritud pöördumist, millele on alla kirjutanud 244 teadlast 41 riigist, kes on avaldanud sellel teemal artikleid eelretsenseeritud teaduskirjanduses ja kes nõuavad viivitamatult meetmete võtmist, et vähendada avalikkuse kokkupuudet kunstlike elektromagnetväljade ja kiirgusega.
Samuti on tõendeid raadiosagedusliku elektromagnetkiirguse mõju kohta taimestikule ja loomastikule. Näiteks on mesilaste ja muude putukate dokumenteeritud ülemaailmne vähenemine usutavalt seotud raadiosagedusliku elektromagnetkiirguse suurenemisega keskkonnas (17). Meemesilased kuuluvad nende liikide hulka, kes kasutavad navigeerimiseks magnetoretseptsiooni, mis on tundlik tehislikele elektromagnetväljadele.
Inimese loodud elektromagnetväljad ulatuvad ülimadalast sagedusest (seotud elektrivarustuse ja elektriseadmetega) kuni madala, keskmise, kõrge ja äärmiselt kõrge sageduseni (suuremas osas seotud traadita sidega). Nende inimtekkeliste elektromagnetväljade võimalikke mõjusid looduslikele elektromagnetväljadele, näiteks ilma ja kliimat kontrolliv Schumanni resonants, pole korralikult uuritud. Samamoodi ei mõista me adekvaatselt tehisliku raadiosagedusliku elektromagnetkiirguse mõju teistele looduslikele ja inimese loodud atmosfäärikomponentidele või ionosfäärile. Laialdaselt on levinud väide, et raadiosageduslikul elektromagnetkiirgusel, mis ei ole ioniseeriv kiirgus, ei ole piisavalt footoni energiat DNA kahjustuste tekitamiseks. See väide on nüüd eksperimentaalselt tõestatud valeks (18, 19). Raadiosageduslik elektromagnetkiirgus põhjustab DNA kahjustusi ilmselt oksüdatiivse stressi kaudu (7), sarnaselt UV-lähedase kiirgusega, mida peeti samuti pikka aega kahjutuks.
Ajal, mil keskkonnatervise teadlased tegelevad tõsiste ülemaailmsete probleemidega nagu kliimamuutused ja rahvatervist mõjutavad keemilised toksilised ained, on hädasti vaja tegelda ka nn elektrosaastega. Tõeline tõenditel põhinev lähenemisviis tehislike elektromagnetväljade riskihindamisele ja reguleerimisele aitab kaitsta nii meie kõigi kui ka meie koduplaneedi tervist. Mõned valitsuse tervishoiuasutused on hiljuti astunud samme, et vähendada üldsuse kokkupuudet raadiosagedusliku elektromagnetkiirgusega, reguleerides traadita seadmete kasutamist lastel ja soovitades üldiselt traadiga sideseadmete eelistamist, kuid see tegevus peaks olema rahvusvaheliselt koordineeritud.
Viited
- International Commission on Non-Ionizing Radiation Protection
ICNIRP guidelines for limiting exposure to time-varying electric, magnetic, and electromagnetic fields (up to 300 GHz).
Health Phys. 1998; 74: 494-522 - Institute of Electrical and Electronics Engineers
IEEE C95.7-2014—IEEE recommended practice for radio frequency safety programs, 3 kHz to 300 GHz.
IEEE Standards Association, 2014
https://standards.ieee.org/standard/C95_7-2014.html - Volkow, N. D., Tomasi, D., Wang, G. J., et al.
Effects of cell phone radiofrequency signal exposure on brain glucose metabolism.
JAMA. 2011; 305: 808-813 - Schmid, M. R., Loughran, S. P., Regel, S. J., et al.
Sleep EEG alterations: effects of different pulse-modulated radio frequency electromagnetic fields.
J Sleep Res. 2012; 21: 50-58 - Kimata, H.
Microwave radiation from cellular phones increases allergen-specific IgE production. Allergy. 2005; 60: 838-839 - Zothansiama, Zosangzuali, M., Lalramdinpuii, M., Jagetia, G. C.
Impact of radiofrequency radiation on DNA damage and antioxidants in peripheral blood lymphocytes of humans residing in the vicinity of mobile phone base stations.
Electromagn Biol Med. 2017; 36: 295-305 - Bandara, P., Weller, S.
Biological effects of low-intensity radiofrequency electromagnetic radiation—time for a paradigm shift in regulation of public exposure.
Radiat Protect Australas. 2017; 34: 2-6 - Carlberg, M., Hardell, L.
Evaluation of mobile phone and cordless phone use and glioma risk using the bradford hill viewpoints from 1965 on association or causation.
Biomed Res Int. 2017; 2017: 9218486 - Cell phone radio frequency radiation. National Toxicology Program, US Department of Health and Human Services, 2018
https://ntp.niehs.nih.gov/results/areas/cellphones/index.html - Falcioni, L., Bua, L., Tibaldi, E., et al.
Report of final results regarding brain and heart tumors in Sprague-Dawley rats exposed from prenatal life until natural death to mobile phone radiofrequency field representative of a 1.8GHz GSM base station environmental emission.
Environ Res. 2018; 165: 496-503 - Myers, S. S.
Planetary health: protecting human health on a rapidly changing planet.
Lancet. 2018; 390: 2860-2868 - Philips, A., Lamburn, G.
Natural and human-activity-generated electromagnetic fields on Earth.
Childhood Cancer. 2012; (London; April 24–26, 2012.) - Raines J. K.
NASA-CR-166661. Electromagnetic field interactions with the human body: observed effects and theories.
NASA Technical Reports Server.
https://ntrs.nasa.gov/archive/nasa/casi.ntrs.nasa.gov/19810017132.pdf - Divan, H. A., Kheifets, L., Obel, C., Olsen, J.
Prenatal and postnatal exposure to cell phone use and behavioral problems in children.
Epidemiology. 2008; 19: 523-529 - Zhang, X., Huang, W. J., Chen, W. W.
Microwaves and Alzheimer’s disease.
Exp Ther Med. 2016; 12: 1969-1972 - Aldad, T. S., Gan, G., Gao, X. B., Taylor, H. S.
Fetal radiofrequency radiation exposure from 800–1900 mhz-rated cellular telephones affects neurodevelopment and behavior in mice.
Sci Rep. 2012; 2: 312 - Taye, R. R., Deka, M. K., Rahman, A., Bathari, M.
Effect of electromagnetic radiation of cell phone tower on foraging behaviour of Asiatic honey bee, Apis cerana F. (Hymenoptera: Apidae).
J Entomol Zool Stud. 2017; 5: 1527-1529 - Smith-Roe, S. L., Wyde, M. E., Stout, M. D., et al.
Evaluation of the genotoxicity of cell phone radiofrequency radiation in male and female rats and mice following subchronic exposure.
Environmental Mutagenesis and Genomics Society Annual Conference; Raleigh, NC, USA; Sept 9–13, 2017. - Ruediger, H. W.
Genotoxic effects of radiofrequency electromagnetic fields.
Pathophysiology. 2009; 16: 89-102
Pdf (3 lk): https://www.kiirgusinfo.ee/wp-content/uploads/2020/10/carpenter-Planetary-electromagnetic-pollution-it-is-time-to-assess-its-impact.pdf
