Digitaalse nõrgamõistuslikkuse viirus

0
994
Sõnum kõikidele lapsevanematele!

Kogu maailm on nutividinate tõttu mõistuse kaotanud. Nutitelefonide, tahvelarvutite jms digitehnikaga on maailma tunginud digitaalse nõrgamõistuslikkuse viirus. Ja see pole nali, see on diagnoos.

2007. aastal märkasid spetsialistid,

et iga aastaga kannatab järjest suurem hulk lapsi – nn digipõlvkonna esindajad – tähelepanuhäirete, mälu halvenemise, madala enesekontrolli, kognitiivsete häirete, masenduse ja depressiooni all. Uuringud näitavad, et digipõlvkonna esindajate ajus on märgatavad muutused, mis sarnanevad ajukoljutrauma tagajärgedele või muutustele, mis tekivad varases dementsuse ehk nõrgamõistuslikkuse staadiumis. Dementsus on teatavasti haigus, mis tavaliselt areneb välja vanemas eas. Seda on raske uskuda, kuid statistiliselt keskmine 7-aastane eurooplane on veetnud ekraanide ees oma elust rohkem kui aasta (arvestades 24-tunnistesse ööpäevadesse), 18-aastane juba üle 4 aasta!

Ütlete, et praegu ongi lapsed teistsugused?

Jah, lapsed on teistsugused, kuid aju on neil sama nagu inimesel 1000 aastat tagasi – 100 miljardit neuronit, millest igaüks on seotud kümnete tuhandete omasugustega.

Aju tuleb arendada ja toita.

Kõik meie mõtted, tegevused, otsuste langetamine, keeruliste ülesannete lahendamine ja sügavad mõtisklused jätavad meie ajusse jälje.

„Mitte miski ei suuda asendada seda, kui lapsed omandavad isikliku, vaba ja sõltumatu mõtlemise, jälgides ja uurides füüsilist maailma ja põrgates kokku millegi uuega,“ kinnitab briti professor ja psühholoog Tanya Byron.
See võib sind šokeerida,

aga alates 1970. aastast on laste aktiivsuse raadius (s.o ruum ümber kodu, kus lapsed uurivad vabalt ümbritsevat maailma) kahanenud 90%! Maailm on kahanenud nutitelefoni ekraani suuruseks! Lapsed on unustanud – või mis veel hullem – lihtsalt ei tea, mida tähendab joosta vihma käes, ujutada laevukesi, ronida puude otsas või lihtsalt jõlkuda sõpradega väljas. Nad istuvad tundide kaupa, uppununa oma nutitelefoni. Kuid neile on hädavajalik arendada oma lihaseid, avastada riske, mida neile maailm pakub, ja lihtsalt tegutseda koos oma kaaslastega.

„Hämmastav, kui ruttu tekkis täiesti uut tüüpi keskkond, kus maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt ei stimuleerita, kus me enamiku ajast istume ekraanide ees, mitte ei jaluta värskes õhus ega veeda aega näost näkku vesteldes,“ räägib briti professor ja neuroteadlane Susan Greenfield.
Meil tõesti on, mille pärast muretseda.

Aju areneb juhul, kui on olemas välised stiimulid, ja mida rohkem neid on, seda parem ajule. Seepärast on väga tähtis, et lapsed õpiksid justnimelt füüsilist maailma, mitte virtuaalset. See on hädavajalik arenevale ajule, samamoodi nagu see oli 1000 aastat tagasi.

Samuti on lapsele vaja tervislikku ja täisväärtuslikku und.

Kuid tänapäeva lapsed ei suuda välja astuda internetist ja end lahti rebida arvutimängudest. See aga vähendab oluliselt nende uneaega ja toob lõpuks kaasa tervisehäired. Milline saakski olla areng, kui sa oled väsinud, sul valutab pea ja kooliülesanded ei jää meelde?!

Sa küsid, kuidas nutitehnoloogia saab muuta lapse aju.

Esiteks väheneb väliste stiimulite hulk monotoonse ajaveetmise tõttu internetis. Laps ei saa talle vajalikku kogemust, et arendada väga tähtsaid aju piirkondi, mis vastutavad tunnetamise, enesekontrolli ja otsuste vastuvõtmise eest. Aga see, mis ei tööta, hääbub. Samamoodi nagu inimesel, kes lõpetab käimise, atrofeeruvad jalad. Lapsed ei ole enam harjunud infot meelde jätma – neil on lihtsam seda leida otsingumootoritest. Siit tulenevad ka probleemid mäluga – nad ei treeni seda absoluutselt.

Kas arvad, et lapsed on saanud tänu internetile targemaks?

Võib-olla sa siis ei tea, et tänapäeva 11-aastased lahendavad ülesandeid samal tasemel, mida näitasid 8-9-aastased 20-30 aastat tagasi. Teadlased on kindlaks teinud, et selle peamiseks põhjuseks on justnimelt elu virtuaalmaailmas.

„Ma kardan, et digitehnoloogia muudab aju infantiilseks, sarnaseks väikelapse ajuga, mis reageerib vaid erilistele helidele ja eredale valgusele ning sellised inimesed ei suuda keskendada tähelepanu ja elavad vaid praeguses hetkes,“ räägib Susan Greenfield.
Kuid sa saad veel oma lapsed päästa!

Piisab täiesti sellest, kui hakata piirama kõikvõimalike vidinate kasutusaega. Sa oled üllatunud, kuid Steve Jobs just niimoodi tegi – tema lapsed ei kasutanud iPade üldse ning teisi vidinaid oli keelatud kasutada öösiti ja nädalavahetustel.

Chris Anderson, Ameerika ajakirja Wired peatoimetaja ja üks ettevõtte 3D Robotics loojatest piirab samuti oma lastel vidinate kasutamist. Andersoni reegel: „Mitte mingeid ekraane ja vidinaid magamistoas!” „Mina näen paremini kui keegi teine ohtu ülemäärases internetivaimustuses. Põrkasin ise selle probleemiga kokku ja ma ei taha, et sama probleem oleks mu lastel.“

Teenuste Blogger ja Twitter looja pojad võivad kasutada oma vidinaid ja nutitelefoni mitte rohkem kui üks tund päevas, OutCast Agency direktor piirab vidinate kasutamist kodus 30 minutini päevas ja tema noorematel lastel pole üldse vidinaid. Siin ongi sulle vastus küsimusele, mida on vaja teha.

Hooli oma lastest!

Mõtle, milline tulevik ootab neid 10-20 aasta pärast, kui nad täna veedavad pool päeva oma supermoodsa vidina ekraani ees…

Allikas: Eduard Tkatšev, Facebook .