Katses kasutati elektromagnetväjade ekspositsiooni, mille SAR oli umbes 3.0 kW kg−1 ning ekspositsioon kestis 3 x ühe minuti (!). Täpsustame siikohal, et kW/kg tähistab erineeldumismäära (SAR), s.o mõõtühik seadme kasutamise ajal inimese kehas neelduva raadiosagedusliku kiirguse mõõtmiseks. Täna on mobiilide erineeldumismäärad tõesti oluliselt madalamad kui see, mida katses kasutati, aga täna meil ei ole ka veel 5G-d. Ja 5G ei puuduta ainult mobiile, vaid ka kõikvõimalikke muid seadmeid, mis võrku ühendatakse. Milline saab olema nende SAR? Kuidas mõjuvad kõik need seadmed korraga?
Tegelikult aga ei tasu siin SARi kinni jääda – sagedustel üle 6 (või 10) GHz ei ole asjakohane enam rääkida SARist, kuna mida kõrgemad sagedused, seda rohkem neeldub kiirgus naha pealmistes kihtides. Seetõttu muutub tervisemõju hindamisel oluliseks hoopis kiirguse võimsustihedus. 5G tähendab, et kiirgavad seadmed ümbritsevad meid igal sammul ja saatjaid peab olema väga tihedalt ning kiirgus absoluutselt kõikjal, selleks et värkvõrk tõesti toimiks. Juba praegu ületab kiirguse võimsustihedus mitmes kohas Tallinna kesklinnas Saksamaa Ehitusbioloogia Instituudi kehtestatud ekstreemset piiri, rääkimata sõltumatute teadlaste ja ka Euroopa Parlamendi soovitatud tasemetest. On täiesti vältimatu, et 5G-ga tõusevad kiirgustasemed hüppeliselt.
Samal ajal tehakse USAs aktiivselt tööd selle nimel, et kehtivaid kiirguse piirnorme tõsta ning liigitada nahk (mis on keha kõige suurem organ) ekstreemseks ehk vähem oluliseks kehaosaks – ekstreemsetele kehaosadele kehtivad leebemad piirnormid. See on loomulikult vajalik ainult selleks, et sillutada teed aina kõrgematele kiirgustasemetele meie elukeskkonnas.
***
doi:10.1038/s41598-017-11288-9
https://www.nature.com/articles/s41598-017-11288-9
