Riiklik kahepalgelisus: TTJA teatab ettevalmistustest millimeeterlaine sagedusala kasutuse planeerimiseks

12. dets. 2019

Avaldasime ühes hiljutises postituses kahtlust, et riigikogu komisjonide septembris antud roheline tuli ainult 5G madalamate sageduste kasutuselevõtuks …

(„… praegu ei ole põhjust peatada 5G tehnoloogia paigaldamist sagedustel 3400-3800 MHz ja 694-790 MHz”, (KEKK)

„Oleme teadlikud, et 5G tehnoloogia puhul kasutusele võetavad sagedused on lähedased juba kasutusel olevatele sagedustele.” (SOTK),

Teaduslikult tuvastatavad uued riskid elusloodusele võivad tekkida millimeeterlainete sagedusdiapasoonis (sagedustel 30 GHz ja enam), mis aga erinevad 5G tehnoloogia puhul kasutusele võetavatest sagedustest kümneid kordi.” (KEKK))

… on kõigest suitsukate, mille varjus hakatakse sisse tallama teed kõrgematele sagedustele, sh millimeeterlainele, mille eest on hoiatanud sajad teadlased üle maailma, nende seas ka Hiie Hinrikus ja Tarmo Soomere.

Ja ei tulnudki kinnitust kaua oodata. Juba 28. oktoobril kuulutas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, et algasid ettevalmistused 26 GHz sagedusala kasutuse planeerimiseks – nii et seisamegi millimeeterlainete lävel.

Kust tuleneb riigikogu komisjonide jagatud valeinfo või informeerimatus?

Sotsiaalkomisjon küsis 5Gga kaasnevate võimalike riskide kohta arvamust Teaduste Akadeemia presidendilt Tarmo Soomerelt, tema omakorda Tallinna Tehnikaülikooli raadiofüüsika emeriitprofessorilt Hiie Hinrikuselt (keda Soomere nimetab kiirgusteemal Eestis teadaolevalt suurima kogemusega spetsialistiks).

Hinrikus toetub oma ekspertarvamuses kollektiivse pöördumise “Nõuame 5G tehnoloogia paigaldamise peatamist Eestis!” kohta Majandus – ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud dokumendile “Eesti 5G teekaarti aastani 2025“, kust ta loeb välja, et 2019-2020 kuulutatakse välja konkurss 5G tehnoloogias kasutatava keskmise 3400–3800 MHz ja madalama 694–790 MHz diapasooni sageduslubade osas. Kõrgema diapasooni sagedusalade 24,25–27,5 GHz, 3,8-4,2 GHz, 37,0-43,5 GHz, 40,0–43,5 GHz ja 66–71 GHz võimalikku kasutust arutatakse hiljem. Ning seetõttu Hinrikus leiab, et „Millimeeterlainete sagedusdiapasooni kasutamise peatamisest ei saa rääkida, kuna lähiaastatel seda kasutada ei kavatsetagi.”

Paha lugu küll, aga tundub, et see „hiljem” on juba kätte jõudnud.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/19721 ja Euroopa Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/7842 „suunavad” liikmesriike 30. märtsiks 2020 määrama sagedusala 24,25 –27,5 GHz (edaspidi 26 GHz sagedusala) mobiilsete lairibaside teenuste tarbeks ning lubama 31. detsembriks 2020 kasutada 26 GHz sagedusalast vähemalt 1 GHz tingimusel, et on olemas turunõudlus ja puuduvad märkimisväärsed piirangud olemasolevate sagedusala kasutajate üleviimiseks või sagedusala vabastamiseks.

Mida aga arvavad millimeeterlainete kohta eksperdid?

Hinrikus kirjutab oma ekspertarvamuses, et millimeeterlaineid ei ole mõistlik kasutusele võtta, võttes arvesse millimeeterlainete tugevat neeldumist atmosfääris, mis paratamatult tingib soojenemise, ja nende tugevama bioloogilise mõju võrreldes madalamate sagedustega. „Kõrgemad sagedusalad 24,25–27,5 GHz, 37,0-43,5 ja 66–71 GHz kuuluvad juba millimeeterlainete diapasooni. Millimeeterlainetel 1) suureneb oluliselt kiirguse neeldumine (eriti linna saastunud) atmosfääris ja suurem osa võimsusest kuluks atmosfääri kütmisele (Lisa B); 2) bioloogiline mõju on oluliselt suurem seoses resonantsnähtustega raku membraanil (Lisa D). See diapasoon on kindlasti suuremaks ohuks ka elusloodusele, kahjustades eelkõige lendavaid putukaid (Lisa E).”

Loe millimeeterlainete eripära kohta täpsemalt siit: https://www.kiirgusinfo.ee/millimeeterlainete-omapara.

Hinrikuse ekspertarvamusele tuginedes ei pea ka Tarmo Soomere mõistlikuks millimeeterlaineid andmevahetuseks kasutusele võtta. Tema arvamus on koos Hiie Hinrikuse ekspertarvamusega saadetud riigikogu sotsiaalkomisjonile ning mõlemad on kättesaadavad ka riigikogu kodulehel.

Soomere sisuliselt kordab oma arvamuses Hinrikuse mõtet: „Põhimõtteliselt uued riskid elusloodusele võivad tekkida millimeeterlainete sagedusdiapasoonis (sagedustel 30 GHz ja enam). Need riskid tulenevad asjaolust, et kõrgema sagedusega kiirgus neeldub kudedes tugevamini. Seetõttu on kriitilisteks parameetriteks, mida tuleb jälgida, mitte ainult kiirguse võimsustihedus või -voog atmosfääris pindalaühiku kohta, vaid ennekõike konkreetse sagedusega kiirguse neeldumise intensiivsus kudedes ruumalaühiku kohta. /…/ Kuna millimeeterlained neelduvad atmosfääris märksa tugevamalt ning nende bioloogiline mõju on samuti tugevam, võrreldes praegu kavandatavate 5G sagedustega, ei ole mõistlik millimeeterlaineid andmevahetuseks kasutusele võtta.”

Ohtlikud pole mitte ainult millimeeterlained

Hinrikus näeb siiski selget ohtu ka juba praegu kasutusel olevate sageduste puhul. Rääkides koherentsest (s.o tehislike seadmete tekitatavast) elektromagnetkiirgusest rõhutab Hinrikus, et tegemist on kiirgusega, mille ohutut taset pole kindlaks tehtud ja mille ohutus tervisele pole tõestatud, mille mõju on kumulatiivne ning mille puhul „(p)ikaajaline viibimine ka nõrgas koherentses elektromagnetkiirguses võib viia pöördumatute muutusteni ja võib ohustada tervist“.

Seega tuleks juba praeguse kasutusel olevasse tehnoloogiasse suhtuda ettevaatusega ja vähendada sellega kokkupuudet miinimumini.

Poliitikud lubavad toetada inimeste tervist

On ju lohutav teada, et inimeste ja keskkonna eest lubavad seista vähemasti sotsiaalkomisjoni liikmed! Sotsiaalkomisjoni kirjast majandus- ja taristuministrile Taavi Aasale loeme:

„Sotsiaalkomisjoni liikmed peavad tehnoloogia arendamist oluliseks, kuid seda ei tohiks teha inimese ja keskkonna tervise arvelt.”

Tuletagem siis meie poliitikutele nende sõnu ja loomulikult ka põhiseaduslikku kohustust meelde – võttes arvesse seda, mida millimeeterlainete mõju kohta on kirjutanud nii Hiie Hinrikus kui ka Tarmo Soomere, kelle sõnu kinnitavad sajad kiirgus- ja tervisevaldkonna eksperdid üle maailma, näiteks

Lisaks on 12. detsembriks kogunenud üle 185.000 toetusallkirja 208 riigist üleskutsele 5G peatatamiseks Maal ja kosmosest: “Stop 5G on Earth and in Space“.

Üks käsi ei tea, mida teine teeb?

Umbes poolteist kuud pärast seda, kui riigikogu komisjonid andsid rohelise tule 5G madalamate sageduste kasutuselevõtuks ja väitsid, et need jäävad kümneid kordi madalamaks kui elusloodusele riskantsed millimeeterlained, kuulutas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 28. oktoobril 2019, et algasid ettevalmistused 26 GHz sagedusala kasutuse planeerimiseks ning avalike konkursside korraldamiseks.

TTJA teatab järgmist:

„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) alustasid sagedusalade 694-790 MHz (700 MHz sagedusala) ja 24,25-27,5 GHz (26 GHz sagedusala) kasutuse planeerimist ning avalike konkursside ettevalmistamisega sideettevõtjate leidmiseks mobiilsete lairibateenuste pakkumiseks. Nende sagedusalade kasutusse andmine parandab juurdepääsu mobiilsele internetile ja võimaldab tõsta teenuste kvaliteeti nii suuremates linnades kui väiksemates maapiirkondades, samuti võimaldab uuenduslike tehnoloogiate (5G) ja seadmete kasutamist.

Käesoleva konsultatsiooni eesmärk on selgitada välja 26 GHz sagedusala turunõudlus Eestis, võimalikud huvigrupid nii äri- kui riigisektorites ja planeeritud teenused, arvestades eelkõige asjaoluga, et 26 GHz sagedusala on üks kolmest peamisest 5G kasutuselevõtu sagedusalast. Konsultatsiooni käigus saadud informatsiooni baasil hakkavad MKM ja TTJA 26 GHz sagedusala ümber planeerima juhul kui huvi sagedusala vastu on piisav.”

Sagedusala 26GHz pakub suurt läbilaskevõimet innovatiivsete elektrooniliste lairibateenuste pakkumiseks väikese raadiusega katvusalade kasutamisel põhineva 5G tehnoloogia abil, kus ploki suurus on reeglina 200 MHz või selle täisarvkordne. Samuti peab sagedusala kasutuse planeerimisel arvestama olemasoleva kasutusega nii Eestis kui ka naaberriikides.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 26.10.2017 määruse nr 54 „Eesti raadiosagedusplaan“ (edaspidi ERSP) kohaselt on 26 GHz sagedusala planeeritud uute tehnoloogiate kasutamiseks.

Lisaks kasutatakse loavabalt sagedusvahemikku 24,25–26,65 GHz sõidukiradarite jaoks, kuid nende tootmisest loobutakse 2022. aasta 1. jaanuariks. Sagedusala teatavaid osi kasutatakse satelliitsideteenuste jaoks.

Sagedusvahemik 25,25-27,50 GHz on kajastatud ka NATO tsiviil-sõjalise sageduselepingus (NATO Joint Civil and Military Frequency Agreement), mis võib kaasa tuua vajaduse eraldada osa ressursist riigikaitseliseks otstarbeks.”

TTJA ootab avaliku arutelu raames telekommunikatsiooniettevõtete ja muude huvigruppide tagasisidet, kommentaare ja ettepanekuid nende sagedusalade kasutusele võtmise ja avaliku konkursi korraldamise kohta. TTJA kinnitusel võetakse avaliku arutelu alusdokumendid ja laekunud tagasiside aluseks regulatsiooni väljatöötamisel Eestis.

Avalik arutelu kestab kuni 13.12.2019. Ära jäta kasutamata võimalust oma sõna sekka öelda! Oma arvamused ja ettepanekud saad esitada meiliaadressile konkurss26@ttja.ee .

Märksõnad

Seonduvad postitused