Rahvaalgatus Saaremaa Varkja ilmaradari püstitamise peatamiseks

26. mai 2024

EI OHTLIKULE KIIRGUSELE SAAREMAAL

Saaremaal on paljude eestlaste südames eriline koht. See on paik, kuhu tullakse puhkama ja loodust nautima. Kavandatav Varkja ilmaradar, mille kiirgus on tõendatult ohtlik nii inimesele kui ka lindudele ja loomadele, kataks aga kogu Saaremaa nähtamatu kiirgusreostusega.

Sajad eelretsenseeritud teadusuuringud viitavad radarite kiirguse poolt põhjustatud terviseriskidele nagu teatud vähivormide esinemissageduse suurenemisele, südamekasvajate ja DNA-kahjustuste tekkele, viljakuse langemisele ja ka spontaanse abordi sagenemisele. Eriti tundlikud on radari kiirguse kahjulike tervisemõjude suhtes lapsed.

Lääne-Eesti ja saared on praegugi kaetud mitmete ilmaseirevõrgustikega, seega on tegemist olemasolevaid ilmaennustussüsteeme dubleeriva projektiga. Ilmaradari mõju ilmaprognoosides ei tooks suurt muutust, küll aga seab ohtu nii kohalike kui ka suvesaarlaste tervise. Kutsume üles nii Saaremaa vallavalitsust kui ka Keskkonnaagentuuri seisma inimeste tervise ja heaolu eest, mitte seadma esikohale rahalisi ja majanduslikke huvisid ning keelduma ilmaradari ehitusloa väljastamisest. Kutsume üles Keskkonnaagentuuri lõpetama plaanitavat Varkja ilmaradari projekti.

Kui see kõnetab ka Sind, ole hea, pane oma allkiri plaanitava Varkja ilmaradari püstitamise vastu, sest vaid üheskoos saame tuua ühiskonda muutuseid ning seista parema homse eest.

Järgnevalt aga pikemalt projekti taustast ning teadusuuringutele põhinevat infot koos viidetega, mis näitavad ilmaradarite ohtlikkust inimese tervisele ja elu- ning looduskeskkonnale.

VARKJA ILMARADARI TAUSTAST

Keskkonnaagentuur on koos Saaremaa vallavalitsusega planeerinud 2023. aasta algusest ilma kohalikku elanikkonda kaasamata ilmaradari rajamist Üru ja Varkja küla vahele. 2023. a detsembris, kui ilmaradari projekt avalikustati, väljendasid enamus Varkja ja Üru külade inimestest selget vastuseisu ilmaradari rajamisele. Ilmaradari rajamisele vastuseisu väljendav allkirjastatud ühispöördumine saadeti Saaremaa vallavalitsusele. See ühispöördumine salastati.

Ilmaradari tööpõhimõte seisneb raadiosagedusliku kiirguse (edaspidi RS kiirgus) kasutamisel, mille mõju ulatub 250 km kaugusele radarist. Sellise tehnoloogia kasutamine tõstab oluliselt meie elukeskkonna RS kiirguse taset – mida lähemale radarile, seda kõrgem on RS kiirguse tase.

ILMARADARI MÕJUST INIMTERVISELE

Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC), mis on Maailma Terviseorganisatsiooni allorganisatsioon, klassifitseeris 2011. aastal raadiosagedusliku kiirguse võimalikuks vähitekitajaks. Hilisemad uuringud on kinnitanud raadiokiirguse vähki tekitavat toimet ja Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri teadlaste poolt on esitatud soovitus klassifitseerida RS kiirgus ümber kas tõenäoliseks või kindlaks vähitekitajaks.

Eestis ei ole radarite ega ka ilmaradarite ohutusuuringuid läbi viidud. Maailmas on radarite ja nendega võimsuselt ja toimelt sarnaste tele- ja raadiomastide tervisemõjude kohta tehtud uuringuid ja on leitud, et radari mõjupiirkonnas on vähki ja verevähki haigestumine suurenenud, samuti on suurenenud ka üldsuremus teistest haigustest tingituna. Eriti haavatavad on radarikiirguse suhtes lapsed.

Viimase 20 aasta jooksul on tehtud vähemalt 51 pöördumist teadlaste ja arstide poolt riikide valitsustele ja Maailma Terviseorganisatsioonile. Teadlased ja arstid viitavad faktile, et arvukad viimase aja teadusuuringud näitavad, et raadiosageduslik kiirgus ehk elektromagnetkiirgus (edaspidi EMK) „mõjutab elusorganisme enamikest rahvusvahelistest ja riiklikest kiirgusnormidest oluliselt madalamatel tasemetel“. Nende mõjude hulka kuuluvad suurenenud vähirisk, rakustress, kahjulike vabade radikaalide arvu suurenemine, geneetilised kahjustused, reproduktiivsüsteemi ehituslikud ja talituslikud muutused, õpiraskused ja mäluhäired, neuroloogilised kõrvalekalded ja negatiivne mõju inimeste üldisele heaolule. Negatiivsed mõjud ei puuduta üksnes inimesi, kasvav hulk tõestusmaterjali näitab kahjulikku mõju ka taimedele ja loomadele .

National Toxicology Program (NTP), selle valdkonna suurim uuring maailmas (maksumusega 25 miljonit USA dollarit), näitab statistiliselt olulist aju- ja südamevähi juhtude sagenemist loomade hulgas, kes puutusid kokku elektromagnetväljadega (edaspidi EMV), mis oli nõrgem kui ICNIRPi (International Commission on Non-Ionizing Radiaton Protection) sätestatud kiirgusnorm, mida järgivad enamik riike, kaasa arvatud Eesti. Itaalias läbiviidud Ramazzini uuring kinnitas NTP tulemusi – EMV tekitab vähki. Need tulemused toetavad epidemioloogiliste inimuuringute tulemusi RS kiirguse ja suurenenud ajukasvajate riski kohta. Suur hulk eelretsenseeritud teadusartikleid näitab EMVdest tulenevat kahju inimeste tervisele.

Euroopa Keskkonnaakadeemia juhistes EUROPAEM EMF Guideline 2016 märgitakse, et on olemas tugev tõestusmaterjal selle kohta, et „pikaajaline kokkupuude EMVdega on riskifaktoriks selliste haiguste nagu teatud vähkkasvajad, Alzheimeri tõbi ja meeste viljatus puhul“.

Suurenev osa Euroopa elanikkonnast kannatab terviseprobleemide all, mida teaduskirjanduses on juba pikemat aega seostatud EMVde ja juhtmevaba kiirguse ekspositsiooniga. „Scientific Declaration on EHS & multiple chemical sensitivity (MCS)” (Brüssel, 2015, teaduslik deklaratsioon elektroülitundlikkuse ja kemikaalide hulgiülitundlikkuse (MCS) kohta) deklareerib: „Tänase teaduslike teadmiste taustal kutsume kõiki riiklikke ja rahvusvahelisi institutsioone tunnustama elektroülitundlikkust ja MCSi reaalsete meditsiiniliste seisunditena, mis, käitudes kui indikaatorhaigus, võib luua ülisuure rahvatervise probleemi tulevasteks aastateks üle maailma, st kõikides riikides, kus juurutatakse elektromagnetväljadel põhineva juhtmevaba tehnoloogia ja turustatud keemiliste ainete piiramatut kasutamist… Tegevusetus on kulu ühiskonnale ja sellega ei saa enam leppida… Me kinnitame üksmeelselt, et tegemist on tõsise ohuga rahvatervisele…, et tuleb kohaldada ja esmatähtsaks seada olulised ennetusmeetmed, et olla tulevikus valmis seisma silmitsi ülemaailmse EHS ja MCS laialdase levikuga.“

Resolutsioon 1815 (Euroopa Nõukogu, 2011): „Võtta kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et vähendada kokkupuudet raadiosageduslike (ka mobiiltelefonide) elektromagnetväljadega, eriti laste ja noorte kokkupuudet, kelle risk haigestuda ajukasvajasse näib olevat suurim…” Assamblee soovitab tõsiselt, et kohaldataks ALARA („as low as reasonably achievable” ehk nii madal kui mõistlikult saavutatav) põhimõtet, mis puudutab elektromagnetväljade või kiirguse nii termilist (soojuslikku) kui ka mittetermilist (mittesoojuslikku) või bioloogilist mõju ning parandataks riskihindamise standardeid ja kvaliteeti.

Euroopa Keskkonnaagentuur (EKA) (The European Environment Agency) hoiatab „igapäevaseadmetest tuleneva kiiritusriski eest”, hoolimata sellest, et kiirgus on WHO ja ICNIRPi standarditest väiksem. EKA lisab: „On palju näiteid, kus minevikus on eksitud ettevaatusprintsiibi vastu, mis on kaasa toonud tõsise ja sageli pöördumatu kahju tervisele ja keskkonnale… Kahjulik kokkupuude võib olla laialdaselt levinud enne, kui on olemas „veenvad“ tõendid pikaajalise kokkupuute kahjulikkuse kohta ja arusaam [mehhanism] sellest, kuidas see kahju tekib.”

ILMARADARI MÕJUST LOODUSELE JA LOOMADELE

Teadusuuringud näitavad, et RS kiirguse mõjul pidurdub puude kasv ning see mõjutab taimede normaalset arengut. Arvestades, et Saaremaal, radari vahetusse mõjualasse jäävas Vilsandi rahvuspargis, mis on ühtlasi ka Baltimaade vanim looduskaitseala, kasvavad väga unikaalsed taimed, on selline RS kiirgustaseme tõus lubamatu.

Lindudel põhjustab RS kiirgus desorientatsiooni ning see juhtub juba siis, kui kiirgustase on u 1/1000 kehtivast normist. Nagu ka inimestel, nõnda ka loomadel, kahjustab RS kiirgus viljakust ning geneetilist koodi. Mesilastel põhjustab RS kiirgus mälu-, kommunikatsiooni- ja navigatsiooniprobleeme ning sellel on ka mõju kuninganna ja noormesilaste arengule.

“OHUTUSJUHENDID“ KAITSEVAD TÖÖSTUST, MITTE TERVIST

Praegused ICNIRPi „ohutusjuhendid” on iganenud. Kõik ülalmainitud kahjulikud mõjud ilmnevad ka siis, kui kiirgus on väiksem ICNIRPi „ohutusjuhendite” piirmääradest, mistõttu on vaja uusi madalamaid piirnorme. Eksitavate soovituste põhjuseks on ICNIRPi liikmete huvide konflikt nende seotuse tõttu telekommunikatsiooni- või elektrifirmadega ja see ei taga erapooletust, mis peaks valitsema RS kiirguse ekspositsiooninormide regulatsiooni puhul. Vähiriskide hindamiseks on vajalik kaasata sõltumatud meditsiini- ja eriti onkoloogiaalase kompetentsiga teadlasi.

Praegused ICNIRPi/WHO EMVde juhised toetuvad iganenud hüpoteesidele, et „raadiosageduslike EMVde mõju inimeste tervisele ja ohutusele seisneb kiirgusega kokkupuutes oleva koe kuumenemises. Teadlased on aga tõestanud, et paljud haigused ja tervisekahjustused tekivad ilma kuumenemiseta (nn mittesoojuslik mõju) kiirgustasemetel, mis on oluliselt väiksemad ICNIRPi juhistes määratud tasemetest.

Mitmes riigis, sh Itaalias ja Šveitsis on 100 korda madalamad lubatud kiirguse piirnormid kui Eestis. Teadlaste soovitatud kiirgustasemed, mis ei kahjusta inimeste tervist, on peaaegu miljon korda madalam (20-30 µW/m2) kui piirnormid Eestis (10 000 000 µW/m2).

2018. aastal allkirjastasid 164 arsti ja teadlast ning 95 sõltumatut organisatsiooni pöördumise ÜROle ja WHOle, et need ei tunnistaks piirnorme, mis teenivad mobiilsidetööstuse – mitte inimeste ega looduse huve. Siin on ka 250 teadlase ühispöördumine ÜRO, WHO ja UNEP poole. Antud pöördumisele on alla kirjutanud ka eesti teadlane dr Hiie Hinrikus.

KOKKUVÕTTEKS

Põhiseaduse §28 sätestab, et riigi kohustus on hoida inimeste elukeskkonda tervisliku ja ohutuna, sh kaitsta seda ka „kiirgussaaste eest”. Nõuame, et Saaremaa vallavalitsus seaks esikohale kohalike inimeste huvid ja tervise ning keelduks Varkja ilmaradarile ehitusloa andmisest. 2005. aastal võttis EL vastu ka UNESCO ettevaatuspõhimõtte (The Precautionary Principle) : „Juhul kui tegevused, mis on teaduslikult võimalikud, võivad kaasa tuua vastuvõetamatut ja pöördumatut kahju, tuleb astuda samme sellise kahju vältimiseks või vähendamiseks.”

Kui see kõnetab ka Sind, ole hea, pane oma allkiri plaanitava Varkja ilmaradari püstitamise vastu, sest vaid üheskoos saame tuua ühiskonda muutuseid ning seista parema homse eest.


Vaata ka videot Soome teadlase dr Mikko Ahoneni ettekandest ilmaradaris kasutatava mikrolainekiirguse mõjust inimestele ja keskkonnale: https://www.youtube.com/watch?v=4coRm2IyzsE. Mikko Ahonen on raadiokiirguse tervisemõjusid uuriva maineka rootsi onkoloogiaprofessori ja teadlase Lennart Hardelli töögrupi liige.

Märksõnad

Seonduvad postitused