Rev Environ Health 2016; 31(3): 363–397 PMID: 27454111 DOI: 10.1515/reveh-2016-0011 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/27454111/

Autorid: Igor Belyaev, Amy Dean, Horst Eger, Gerhard Hubmann, Reinhold Jandrisovits, Markus Kern, Michael Kundi, Hanns Moshammer, Piero Lercher, Kurt Müller, Gerd Oberfeld, Peter Ohnsorge, Peter Pelzmann, Claus Scheingraber, Roby Thill

Kokkuvõte

Kroonilised haigused ja mittespetsiifiliste sümptomitega seotud haigusseisundid on sagenenud. Lisaks kroonilisele stressile sotsiaalses ja töökeskkonnas väärivad perearstide ning kogu tervishoiusektori tähelepanu ka füüsikalised ja keemilised ohutegurid nii kodus, tööl kui ka vaba aja tegevustes, mis võivad olla haiguse põhjustajad või soodustavad tegurid. Nüüd on vajalik arvesse võtta ka kokkupuudet elektromagnetväljadega (EMV). Arstid seisavad üha sagedamini silmitsi terviseprobleemidega, mille põhjused on ebaselged. Uuringud, empiirilised tähelepanekud ja patsiendiraportid viitavad selgelt seostele EMV kokkupuute ja terviseprobleemide vahel. Sageli jätavad arstid arvestamata nii individuaalse vastuvõtlikkusse kui ka keskkonnategurid.

Uued traadita [raadiosageduslikud] tehnoloogiad ja rakendused on kasutusele võetud ilma kindluse ja teadusliku tõendita nende tervisemõjude kohta, mis esitab meditsiinile ja ühiskonnale uusi väljakutseid. Näiteks nn mitte-termilisi mõjusid ja [raadiokiirguse] madalate dooside pikaajalisi võimalikke mõjusid uuriti enne nende tehnoloogiate kasutuselevõttu väga vähe.

Tavalised elektromagnetväljade (lühidalt EMV) allikad:

• Raadiosageduslikku kiirgust (lühend RS) (3 MHz kuni 300 GHz) väljastavad raadio- ja televisiooniantennid, Wi-Fi pääsupunktid, ruuterid ja klientseadmed (nt nutitelefonid, tahvelarvutid), mobiiltelefonid ja juhtmeta lauatelefonid, nende tugijaamad [nt mobiilsidemastid], ning Bluetooth-seadmed.

• Väga madala sagedusega elektri- ja magnetväljad (3 Hz kuni 3 kiloHz) eralduvad elektrijuhtmetest, valgustitest ja kodumasinatest.

• Madala sagedusega elektri- ja magnetväljad (3 kiloHz kuni 3 MHz) eralduvad elektripingete ja voolude harmooniliste moonutuste tõttu elektrijuhtmetest, valgustitest (nt kompaktluminofoorlambid) ja elektroonikaseadmetest.

On olemas tugevad tõendid, et pikaajaline kokkupuude teatud EMV-dega on riskitegur selliste haiguste puhul nagu teatud vähivormid, Alzheimeri tõbi ja meeste viljatus.

Üha sagedamini esinevat elektromagnetilist ülitundlikkust (EHS) tunnustatakse üha enam terviseametkondade, erivajadustega inimeste juhtumikorraldajate ja haldurite, poliitikute ning kohtute poolt. Soovitame käsitleda elektromagnetilist ülitundlikkust kliiniliselt kui osa krooniliste multisüsteemsete haiguste (CMI) rühmast, tunnistades samas, et haiguse algpõhjus on [tehnogeenne] keskkond. Alguses ilmnevad EHS-i sümptomid vaid aeg-ajalt, kuid aja jooksul võivad need sageneda ja tugevneda. Tüüpilised sümptomid on peavalud, keskendumisraskused, uneprobleemid, depressioon, energiapuudus, väsimus ja gripilaadsed sümptomid.

Diagnoosi määramise võtmekoht on põhjalik haiguslugu, mis hõlmab kõiki sümptomeid ning nende esinemist ajas, ruumis ning EMV-ga kokkupuute kontekstis. EMV-dega kokkupuute taset hinnatakse tavaliselt mõõtmiste abil kodus ja töökohal. Teatud EMV kokkupuute liike saab hinnata, küsides tavaliste EMV allikate kohta. Väga oluline on arvestada individuaalset vastuvõtlikkust.

Ravi peamine meetod peaks keskenduma EMV-dega kokkupuute ennetamisele või vähendamisele – see tähendab kõigi kõrge EMV tasemega allikate vähendamist või kõrvaldamist kodus ja tööl. EMV-de vähendamine peaks laienema ka avalikesse ruumidesse nagu koolid, haiglad, ühistransport ja raamatukogud, et võimaldada EHS-iga inimestel nende takistusteta kasutamist (ligipääsetavusmeede).

Kui kahjulik kokkupuude EMV-dega väheneb piisavalt, saab keha võimaluse taastuda ning EHS sümptomid vähenevad või kaovad. On paljud näited sellest, et niisugused meetmed võivad olla tõhusad. Ravi tõhususe suurendamiseks tuleb arvesse võtta ka teisi keskkonnategureid, mis mõjutavad organismi kogukoormust. Kõik, mis toetab homöostaasi, suurendab inimese vastupanuvõimet haigustele ja seega ka vastupanuvõimet EMV-de kahjulike mõjude vastu.

Järjest enam on tõendeid, et EMV-dega kokkupuute maht mõjutab oluliselt oksüdatiivse ja nitrosatiivse regulatsiooni võimekust EMV-dest mõjutatud inimestel. See kontseptsioon võib samuti selgitada, miks EMV suhtes tundlikkuse tase võib muutuda ja miks EMV-dega seotud sümptomite valik on nii lai. Meie praeguse arusaama põhjal toimib kõige paremini selline raviviis, mis minimeerib peroksünitriti kahjulikke mõjusid – seda lähenemist on järjest enam kasutatud multisüsteemsete haiguste ravis.

Käesolev juhis annab ülevaate praegusest teadmusest EMV-dega seotud terviseriskide kohta ning sisaldab soovitusi EHS-i diagnoosimiseks, raviks ja ligipääsetavuse meetmeteks, et parandada ja taastada üksikisiku tervist ning luua strateegiaid ennetuseks.

Juhises on järgmised peatükid:

EMF-iga seotud terviseprobleeme käsitleva teadusliku ja poliitilise arutelu hetkeseis meditsiinilisest vaatenurgast lähtudes [NB! Aastal 2016]

Sissejuhatus

Ülemaailmsete organisatsioonide seisukohad

EMV ja vähkkasvajad: madalad magnetväljad, raadiosageduslik

Geenidele toksilised mõjud

Neuroloogilised mõjud, sh haigused

Viljatus/ viljakus

Elektroülitundlikkus (EHS): selle võimalikud mehhanismid

Teised haigused, mida elektromagnetväljad soodustavad

Soovitused tegutsemiseks

Teaduslikud tõendid EMF-iga seotud haiguste, sealhulgas EHSi, ravistrateegiate kohta

Kuidas toimida, kui kahtlustad elektromagnetväljadest põhjustatud tervisehäireid

Meditsiinilised läbivaatused ja leiud: funktsionaalsed ja laboratoorsed testid, provokatsioonitestid, individuaalne tundlikkus

Elektromagnetväljadega kokkupuute hindamine

Elektromagnetväljadega kokkupuute vähendamine ja ennetamine

Kuidas toimida, kui kahtlustatakse elektromagnetväljadega seotud terviseprobleeme

Terviseprobleemide ja EMV-dega kokkupuute ajalugu

Viited allikatele