Miks peab riik reguleerima laste nutiseadme kasutust? Sellele on väga lihtne vastus: nutisõltuvus on võrdne narkosõltuvusega. Vanemate teadmatus ja tegevusetus laste nutiseadme kasutamise piiramisel on kõige suurem ohuallikas. Teadlikkuse tõstmisega peab tegelema riik, kuni kujuneb vanemlikul tasandil ühine arusaam nutiseadme ohtlikkusest. Lisaks sellele on riik ise laste nutiseadmesse suunamise üks osa. Näiteks juba algklassides veebipõhiste õppeinfosüsteemide nagu nt e-Kool kasutama sundimise kaudu, kus pärast kooli vaatab laps kordi ja kordi õppekeskkonda, et teada saada, kas ja mida õppida on jäetud. Lihtne ja stressivaba lahendus oleks kasutada ainult õpilaspäevikut vähemalt 9. klassini – säästab juba vähemalt pool tundi ekraaniaega lapse päevast.
Nutiseadme vajalikkust oskab õigustada iga teine lapsevanem, see olla lausa inimõigus. Jah, aga täna räägime pahupoolest. Enamus vanemaid ei mõtle, et nutiseadme kaudu võimaldab ta lapsele juurdepääsu KOGU MAAILMALE, kõigile selle PAHEDELE. Headest külgedest räägitakse valjul häälel, aga ohtudest peaaegu et üldse mitte. Kas tõesti peab õpetaja olema see, kes teavitab vanemat, et algklassilaps vaatab koolis nutiseadmest koos teistega geipornot? Või veel hullem, kui lapsevanem avastab, et tema lasteaialapsel ei ole mitte pikema perioodi vältel olnud seedehäired, vaid ta istub nutiseadmega pikalt WC-s, kuna tal on juba kujunenud pornosõltuvus?
Eesti on hädas, et alaealiste toime pandud ränkade kuritegude arv kasvab, sealhulgas ka mõrvade hulk. Mitmed neist lugudest on tihedalt seotud sotsiaalmeediaga või lausa jagatakse kuritegu nutiseadme vahendusel. Vägivaldsed arvutimängud, lõputu sotsiaalmeedia vool, võlts instagrammi-ilumaailm, küberkius, varaküpsus kõikmõeldava seksuaalse käitmise suhtes jms viib kaugenemiseni inimlikkusest, vähendades empaatiavõimet. Ilma empaatiavõimeta suureneb käitumishäirete hulk. Nutiseade ei hoia n-ö armastuseklaasi täis, selle peab täitma lapsevanem ise. Nutiseade ei saa olla mugavusvahend lapse kasvatamisel ja hoidmisel. Lapsele nutiseadme andmine ei näita vanema armastust lapse vastu, vaid lapsevaenema vastutustunde puudumist ja mugavust. Üks pragmaatilisemaid näiteid reaalsest elust on see, kus lapsevanem palub trenni üldchatis treeneril öelda lapsele, et too õhtul nutiseadmes ei istuks. Lapsevanem, see on sinu töö!
„Ma tahan ju oma lapsele parimat.“
„Ilma nutiseadmeta pole tänapäeva maailmas võimalik.“
„Kõik kasutavad seda.“
Ei, kulla lapsevanem. Kui kõikides poodides müüakse sigarette ja Coca-Colat, siis see ei tähenda, et kõik neid tarvitavad ja need on tervislikud.
Kõige selgemini näevad olukorda kogenud õpetajad koolis. Tsitaat algklassiõpetajalt: “Midagi siin paremaks küll ei lähe.” Lause käis pealetulevate algklassilaste kohta. Järjest enam on käitumishäireid ja erivajadusi. Igapäeva koolitundide läbiviimine on lõputu heitlus ja võitlus. Üks töine ja meeldiva õhkkonnaga õppenädal on suur saavutus. Püsivust pole, käekiri on peaaegu olematu, juba ainuüksi tunnimaterjali lauale saamine ja töötava kirjutusvahendi leidmine on omaette kadalipp.
Laste nutisõltuvuse epideemia on kogu maailmas põletav probleem, sest näeme järelkasvava põlvkonna füüsilist ja vaimset allakäiku oma silme all. Teadusuuringud näitavad väga selgelt seost laste nutiseadmete kasutamise ning vaimse ja füüsilise tervise halvenemise, õpiraskuste, kiusamise jm sotsiaalsete probleemide vahel. Selle kõige põhjustajaks ei ole üksnes ebasobiva sisu tarbimine ja istuv eluviis, vaid üheks mõjuriks on ka liigne raadiosageduslik kiirgus. Sadade sõltumatute teadlaste uuringud näitavad, et üha suurmahulisema õhukaudse interneti, wifi jms kasutus on üks põhjus, miks viimase 10-15 aasta jooksul on mitmekordistunud ärevushäirete, unehäirete, depressiooni jpt haiguste esinemine. Teadlaste hinnangul on raadiosagedusliku kiirguse foon juba ammu ületanud ohutu piiri. Raadiokiirguse suureks riskirühmaks peetakse lapsi ja noori. Sestap ostetakse osades riikides lapsele mobiiltelefon alles ca 12-aastaselt ja koolipäeva ajal peavad need olema väljalülitatud.
Siinkohal pööramegi pilgu riigi suunas. Kui vanem ei hooli, ei oska, ei tea, ei viitsi piire seada, peabki appi tulema riik, kuni kujuneb välja uus ühiskondlik norm.
Mitmed riigid on otsustanud rakendada nutiseadmetele koolis üleriigilisi reegleid-keeldusid nagu näiteks Soome, Rootsi, Belgia, Holland jt. Rootsil on plaan ette võtta koolide dedigitaliseerimise ehk digimaterjalide kasutamise vähendamise tundides. Holland ja Belgia, kus seni oli range piirang põhikoolis, keelustavad nüüd isiklike nutiseadmete kasutamise ära ka keskkoolides. Soomes, kus piirangud olenesid koolist või omavalitsusest, plaanib üleriigilist regulatsiooni. Prantsusmaal ei ole näiteks põhikooli õpilastel lubatud mobiiltelefonid koolis ei tundide ajal ega väljaspool tunde vaheajal. Õpilastel on keelatud kasutada mobiili isegi kalkulaatori asendamiseks või kellaaja vaatamiseks. Reeglist üleastumise korral võidakse mobiil konfiskeerida ja selle tagasi saamiseks on omad eeskirjad. Austraalias olid opositsioon ja koalitsioon ühel nõul, keelates ära sotsiaalmeedia kasutamise kuni 16. eluaastani.
Nutiseame mõju on niivõrd mitmekülgne nii füüsilisele kui ka vaimsele heaolule, et asjasse süüvimata on seda lausa raske hoomata. Eriti üleolevalt jäetakse kõrvale raadiosagedusliku kiirguse mõju. Kui paljud vanemad on kuulnud näiteks PhoneGate´ist? Vähe sellest, et mobiilide kasutusjuhendisse on peidetud suunis hoida seadet kehast teatud kaugusel, st mitte iial ei tohiks mobiili panna taskusse või vahetult keha lähedusse, ületavad enamik mobiilidest paikapandud kiirgusnorme. Mida see kiirgus siis teeb? See tekitab oksüdatiivset stressi, mõjutades meie keha kuni DNA replikatsiooni tasemeni. Lihtsalt öeldes teeb see haigeks, soodustab vähki ja mõjutab järeltuleva põlve tervist. Mida arenenum riik ja suurem heaolu, seda haigemad on millegipärast inimesed – eluea pikkus võib kasvada, kuid tervena elatud aastate arv väheneb. Juba ainuüksi andmeside väljalülitamine mobiilis vähendab kiirgustaset ca 500 korda! Katsu ette kujutada, millise kingituse teed sa oma sirguvale tütrele, tulevasele emale, kui selgitad, miks ei tohi mobiili kanda taskus ja miks peab andmeside olema välja lülitatud. Või miks ei ole meesterahval hea sülearvutit süles hoida – lihtsalt seetõttu, et elujõulise spermatosoidide hulk väheneb juba tunni aja jooksul kümnetes protsentides. Ööseks wifi ja mobiili välja lülitades annad võimaluse kehale taastuda. Lihtne!
Üks elektrik ütles kunagi, et kui näeksime oma silmaga kogu meid ümbritsevat andmeside ja kiirgust, oleks õhk helepunane. Kui me ainult näeks seda. Aga ei näe ja seega on seda mõjutegurit lihtne üle parda visata.
Niivõrd mitmekülgse ja mitmetahulise hävitusliku mõju puhul ei saa öelda, et mugavus on kõige olulisem. Kõike saab teha ja kasutada, aga seda tuleb teha ohutult! Kuidas näeb välja ohutu nutiseadme kasutamine lapse jaoks? Piirid, võimalus kasvada ilma sotsiaalmeediata, kiirgusohud maandatud – vaimsele ja füüsilisele tervisele sõbralikult. Ei, kellelgi pole plaanis minna tagasi kiviaega, vaid vastu uuele ja ohutule kasutusnormile. Maailm, kus nutiohtudest teadlik ema ja IT-mees koos sõbralikult tegutsema mahuvad. Selline kokkupuutepunkt on olemas, usu mind! 🙂
Niisiis lühidalt:
- andmeside lülita välja
- mobiili ei pane taskusse ega keha lähedale
- sülearvutit ei pane sülle
- wifi asenda võimalusel netikaabliga
- mobiil ja wifi lülita ööseks välja
