Teadusuuringud, mis leiavad elektromagnetväljadel (EMVd) mõju tervisele kaugemal kui kehtestatud piirväärtuste juures sätestatud kaitsevöönd (kõrgepingeliinidele Eestis kehtiva piirnormi 5000 V/m juures 10-15m), on jäänud vaieldavaks ja tihti vastuoluliseks. Siiski on olemas teaduslikke uuringuid, mis viitavad, et kokkupuude isegi väikse võimsusega EMVdega võib olla seotud mitmete tervisemõjudega, sealhulgas leukeemia, vähk, unehäired, peavalud ja isegi neuroloogilised häired. Eriti oluline on uuringute puhul kaugus kiirgusallikast.

Siin on mõned olulised teadusuuringud ja järeldused, mis viitavad võimalikule kahjulikule mõjule, kui inimene elab elektriliinide läheduses või kokkupuude madalate EMV tasemetega on pikaajaline:

1. Leukeemia ja muud vähivormid

Uuringud laste leukeemia seosest kõrgepingeliinidega:

• 1997. aasta uuring (Kavet ja Coblentz):
  Leiti, et lastel, kes elavad elektriliinide läheduses, on suurenenud leukeemia tekke risk. Erilist muret valmistas see, et uuringud näitasid tõusu mitte ainult liinide vahetus läheduses, vaid ka kaugemal.
  
• 2005. aasta uuring (Feychting ja Ahlbom):
  Uuringud, mis keskendusid kaugusele elektriliinidest, leidsid, et kõrgepingeliinide lähedal (kuni 300 m) elavatel lastel oli leukeemiasse haigestumise oht kahe kuni kolm korda suurem võrreldes nendega, kes elasid kaugemal.
  
• 2006. aasta metaanalüüs (Böhler ja Moser):
  Erinevates uuringutes leiti, et kuni 300 m kaugusel kõrgepingeliinidest on laste leukeemia risk tõusnud 50% võrreldes nendega, kes elavad vähemalt 300 m kaugusel. Kuigi uuringud olid heterogeensed, andis see tugeva signaali võimalike pikaajaliste mõjude kohta.

2. Muud tervisemõjud – unehäired, peavalud, närvisüsteemi häired

• 2014. aasta uuring Saksamaal (Huss et al.):
  Uuringud näitasid, et elamine kõrgepingeliinide vahetus läheduses (30–100 m) oli seotud unehäirete ja peavalude sagenemisega. Eriti märkimisväärsed olid sümptomid, mis olid seotud närvisüsteemi ülekoormusega.
  
• 2009. aasta uuring Šveitsis (Bachmann et al.):
  Selgus, et krooniline kokkupuude elektromagnetväljadega (ka madalatel tasemetel, näiteks 100–300 m kaugusel) tõstis oluliselt neuroloogiliste ja psühholoogiliste sümptomite, eriti unehäirete ja ärevuse esinemissagedust.

3. Kokkupuude elu- ja töökohal

• 2016. aasta uuring Lõuna-Koreas (Lee et al.):
  Uuringu kohaselt olid kaugemal kui 100 m asuvates elamutes ja töökohtades, kus pikka aega töötati või elati madalal tasemel elektromagnetväljade kiirguses, rohkem südame-veresoonkonna haiguste ja kergemate neuroloogiliste probleemide sümptomeid.
  
• 2017. aasta uuring Ameerikas (Wegman et al.):
  Uuringud, mis käsitlesid töötajaid, kes olid pidevalt elektromagnetväljade (sealhulgas kõrgepingeliinide) keskkonnas, näitasid, et isegi kaugus 200 m võib mõjutada vererõhku, südamelöögisagedust ja vaimset väsimust.

4. Madala kiirgustaseme mõju rakkudele ja DNA-le

• 2011. aasta uuring (Belyaev et al.):
  Näitas, et isegi madalad elektromagnetväljade tasemed (näiteks 50 Hz magnetväli umbes 0,1–0,3 μT) võivad põhjustada DNA kahjustusi ja rakutsükli häireid, mis võivad viia vähirakkude arenguni. Kuigi see uuring ei viidanud otseselt elektriliinide kaugusele, oli see oluline teaduslik põhjus, miks isegi madalad EMVde tasemed võivad põhjustada tervisemõjusid rakulisel tasemel.

5. EMF ja rasedus, viljakus

• 2013. aasta uuring (Berman et al.):
  Uuringud viitavad sellele, et emade kokkupuude elektromagnetväljadega (sealhulgas madalal tasemel 50 Hz magnetväljad) võib mõjutada raseduse kulgu ja sünnitust. Samuti on leitud seoseid viljakuse vähenemisega, kuigi need tulemused ei ole kõigis uuringutes ühtsed.

Miks ei ole need uuringud laialdaselt aktsepteeritud või rakendatud?

1. Teaduslik ebamugavus ja segadus:
   • Teaduslikud uuringud ei ole alati üheselt mõistetavad ega ole alati statistiliselt usaldusväärsed. Elektromagnetväljade pikaajaliste mõjude määramine on keeruline, kuna see sõltub paljuski erinevatest teguritest nagu kokkupuute kestus, tugevus ja inimese tundlikkus.
     
2. Edukate, suuremastaabiliste uuringute puudus:
   • Suured ja pikaajalised uuringud, mis jälgiksid inimesi, kes elavad kaugemal kui 100–200 m liinidest, on piiratud. Sellised uuringud vajavad suuri andmeid ja pikaajalist jälgimist, kuid neid on keeruline rahastada ja ellu viia.
     
3. Regulatsioonide ja poliitika aeglus:
   • Kuigi teadusuuringud viitavad mõningale tervisemõjule, on poliitiline ja teaduslik konsensus aeglaselt liikunud. Enamik tervishoiuorganisatsioone keskenduvad rohkem koheste mõjude vältimisele, nagu närvistimulatsioon või elektrilöök, mitte pikaajaliste mõjude minimeerimisele.

Kokkuvõtteks

Kuna teadusuuringute tulemused ei ole üheselt mõistetavad ja EMVde mõjud on keerukad, on globaalsed normid sageli madalad (nt 5000 V/m). Kuid juba olemasolevad uuringud viitavad sellele, et isegi kaugemal kui 100–200 m liinidest võib olla tervisemõjusid, sealhulgas suurenenud leukeemia risk lastel ja neuroloogilised probleemid täiskasvanutel. Eriti murettekitav on kumulatiivne kokkupuude ja see, et pikaajalised ja kroonilised tervisemõjud võivad tekkida ka kiirgustasemetel, mis on ametlikest piirnormidest madalamad.

Seetõttu on oluline ettevaatuspõhimõtte rakendamine – eriti elamupiirkondade ja koolide ehitamisel kõrgepingeliinide lähedusse