Tartlased suhtuvad mobiilimastidesse ettevaatusega

0
980

Tarbija24.ee avaldas Jüri Laursoni kommentaari meid igapäevaelus ümbritsevatest seadmetest ja nende kahjulikust mõjust tervisele. Kõige ohlikumad seadmed on iniseneri sõnul traadita telefonid, mobiiltelefonid, sülearvutid, adapterid, mikrolaineahjud ja beebimonitorid.

Meid ümbritsev maailm kujutab endast elukeskkonda, mille moodustavad lisaks loodusliku keskkonna erinevad tehislikud elektromagnetilised lained ja kiirgused, mis tungivad läbi hoonete seinte ja saastavad elukeskkonda.

Näiteks televisiooni -, raadio-, mobiilsidejaamad, mobiiltelefonid, juhtmeta telefonid, beebimonitorid, kõrge- ja madalpinge elektriliinid, ekraniseerimata elektrijuhtmestik seintes, televiisorid, kellraadiod, arvutid, printerid, kopeerimismasinad, mikrolaineahjud, paljud meditsiinilised aparaadid – kiirgavad elektrilisi ja magnetilisi madal- ja kõrgsageduslikke välju, mida inimene ei taju. Inimkeha toimib kiirgusväljas antennina.

Kui väljatugevus ületab inimese taluvuspiiri, siis võivad elektromagnetilistel kiirgustel olla tervist kahjustavad tagajärjed. Kiirguse mõjud inimestele on muidugi erinevad ja sõltuvad inimese vastupanuvõimest.

Mobiiltelefoni mikrolaine kiirguse tagajärgi on uuritud paljudes uurimiskeskustes (Stockholmi Karolinska Meditsiiniinstituut, Soome Tervishoiuministeerium, USA Epidemoloogia Instituut ja Eestis Tallinna Tehnikaülikool) ja leitud, et kümme ja enam aastat mobiilside kasutanutel esineb ajutegevuse häireid, iiveldustunnet, kõrvakasvajaid, peavalu, mälu nõrgenemist, kuulmishäireid, närvivalu, Alzheimeri tõbe ja ajukasvajaid.

Mida pikem on mobiiltelefoniga peetud kõne, seda suurema mikrolaine kiirgusvoo saavad selle kasutajad. Eriti suures ohus võivad olla mobiilitelefonimastide ja tugijaamade lähikonna elanikud, sest nemad elavad pideva kiirgusvoo mõju all. Paljud kinnisvaraomanikud on kiirgusmõju piirkonda vastu oma tahtmist sattunud või pahaaimamatult oma elamu kiirgustsooni ehitanud.

Eestis tuleks suhtuda elektromagnerväljade mõjusse inimeste tervisele täie tõsidusega. Kuigi kemikaalide ja toidu, välisõhu ja joogivee kvalteedi pärast tuntakse rohkem muret, muretsevad pooled ELi elanikud elektromagnetväljade võimalike terviseriskide pärast.

Euroopa Ühenduste Komisjon 12. juuli 1999 (vt.EUR-Lex-52008DC0532-ET ) aruandest võib lugeda, et enamik kodanikke arvab, et valitsusasutused ei teavita neid piisavalt meetmetest, mida rakendatakse nende kaitseks eelkõige elumajade läheduses paiknevate kõrgepingeliinide ja tugijaamade eest. Mobiilsidemastid, mobiilside tugijaamad, raadio- ja teleringhäälingu jaamad ehitatakse tiheasustusega kohtadesse elanikkonnalt nõusolekut küsimata.

Tuleb märkida, et Euroopa Ühenduste komisjoni nõukogus on võetud vastu soovitus (1999/519/EÜ) elanikkonna elektromagnetväljadega kokkupuute piiramise kohta juba 10 aastat tagasi.

Tartus, Tammelinna telemasti vahetus läheduses asub lasteaed ja gümnaasium. Tunnustatud pedagoog Helve Raik, endine Tartu 5. Keskkooli direktor, tõstatas omal ajal küsimuse telemastis töötavate saatjate raadiosageduslike elektromagnetväljade ohtlikkuse kohta Tartu linnavalitsuses ja tegi ettepaneku viia mast linnast välja.

Kahjuks jäeti Helve Raigi ettepanek tookord tähelepanuta. Samas tegid Tartu üldplaneeringu avalikul arutelul ka Tartu Majaomanike Ühingu liikmed ettepaneku lülitada tele -ja mobiilimast üldplaneeringusse ning terviseohu tõttu viia see linnast välja.

Elektriohutusseaduse § 53 elektroonilise side seaduse muutmise paranduses on öeldud, et aparatuuri kasutamine peab olema ohutu ega tohi kahjustada selle kasutajate ja kolmandate isikute elu, tervist ja vara.

Arusaamatu on, miks praegu müüdavatel elektrilistel kodumasinatel ja elektroonikaseadmetel puudub märgistus, kui suur on neist tingitud kiirgusoht kasutajale.

Üldiselt on inimeste seas levinud arusaam, et kõik kasutavad neid seadmeid ja pole häda midagi. Ohtu ei nähta selles, mida silmaga ei näe ja kõrvaga ei kuule. Aastate pärast võivad aga elektromagnetväljade kiirgustest tingitud haiguste ilmingud massiliselt välja lüüa.

Et seda ei juhtuks, peaks riiklikul tasandil võtma kasutusele kiiresti meetmeid selle ärahoidmiseks. Tuleb võidelda täie tõsidusega keskkonna elektromagnetiliste lainete ja kiirgusest tingitud saastega.

Allikas: http://tehnika.postimees.ee/90299/elektroonika-kahjulikku-moju-tervisele-tuleks-votta-tosiselt