Elektromagnetiline ohutus on teaduste süsteem, mis käsitleb elektromagnetilise kiirguse (EMK) võimalikku kahju inimestele ja muudele elusorganismidele.

Elektromagnetilise kiirguse allikad, mille hulka kuuluvad kõrgepingeliinid, televisiooni- ja raadioringhäälingu seadmed, navigatsiooniseadmed, igapäevaelus kasutatavad seadmed, on oluliselt tõstnud elektromagnetilise kiirguse loomulikku tausta. Kohtades, kus paiknevad kõrgepingeliinid, lokaatorid, telekeskused jms, on EMK tase mitmekordistunud. Elektromagnetväljad (EMV) on muutunud tõsiseks ohuks inimestele, loomadele ja taimedele.

Elektromagnetiline kiirgus on võimeline, teatud tingimustel, avaldama negatiivset mõju inimestele, loomadele jm elusorganismidele, samuti on võimalik kahjulik mõju elektroonilistele seadmetele. Elektromagnetiliste väljade erinevad mitteioniseerivate kiirguste tüübid avaldavad erinevat füsioloogilist mõju. Praktikas eristatakse erinevaid väljade ja kiirguste mõjusid: magnetilise välja, mikrolainete, laserkiirguse, elektrilise välja mõju jm.

Elektromagnetilise ohutuse tagamine ja kontroll

Peamiseks õigusaktiks on Kiirgusseadus, millest lähtuvad valitsuse ja keskkonnaministri täpsustused kehtivatesse määrustesse.

Kiirgusohutusalast tegevust korraldab Keskkonnaministeerium Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni kaudu:

• Keskkonnaministeerium töötab välja kiirgusalast poliitikat ning õigusloomet.
• Keskkonnaamet annab kiirgustegevuslubasid, viib läbi kiirgusseiret ning haldab hädaolukorra teavitamise ehk varajase hoiatamise süsteemi.
• Keskkonnainspektsioon teostab kiirgustegevuste üle järelevalvet.

Töökeskkonna elektromagnetilise ohutuse tagamise eesmärgil peab kontrolli teostama tööandja:

1. tegema kindlaks (kaardistama) kaitstaval alal mõjuvate elektromagnetväljade tasemed ja kõrgendatud terviseriskiga piirkonnad;
2. keelama töö kontrollimata raadiosageduslike seadmetega;
3. taotlema raadiosageduslike seadmete tarnijatelt infot tekitatava kiirgusvälja ja selle mõju vähendamise võimaluste kohta. Juhul kui selline info puudub või ei ole usaldusväärne, korraldama seadme elektromagnetvälja parameetrite mõõtmised;
4. kontrollima vähemalt kord 3 aasta jooksul raadiosageduslike seadmete kiirgusvälja taset. Juhul kui seadme konstruktsiooni, ekraneerimist või kasutamisviisi on muudetud, viima läbi täiendavad elektromagnetvälja parameetrite mõõtmised;
5. võtma tarvitusele abinõud töökoha elektromagnetilise kiirguse vähendamiseks võimalikult madalale tasemele;
6. märgistama ohtlike raadiosageduslike kiirgusväljade piirkonnad asjakohaste ohutusmärkidega;
7. kui tehniliste ühiskaitsevahenditega ei ole võimalik kiirgusvälja taset piirnormini vähendada, andma töötajale asjakohased isikukaitsevahendid;
8. hindama ja kontrollima töötajate ekspositsiooni vähendamiseks kasutusele võetud abinõude efektiivsust.

 Kaitse elektromagnetvälja mõjude eest

• Ekraneerimine ehk varjestus. Võib olla aktiivne või passiivne. Ekraneeritakse kas EMV allikat või kaitset vajavaid objekte;
• EMV allikate eemaldamine töötsoonist või enda lähedusest;
• Seadmete konstruktiivne uuendamine ja täiendamine elektromagnetvälja vähendamise eesmärgil;
• Töötajate ja elanike EMV mõjutsooni läheduses viibimisaja vähendamine;
• Mobiilsete seadmete taskutes kandmise (reproduktiivse funktsiooni säilitamiseks) ning pikaajaliste kõnede vältimine;
• Magamistubade vabastamine EMV objektidest (nt seadmete vooluringist välja võtmine).

Allikas: et.wikipedia.org