Väljavõtted prof H. Hinrikuse ekspertarvamusest

(https://rahvaalgatus.ee/initiatives/b0d7c521-8cd7-414f-9f52-c15a80838ce0/files/495, lisa C3):

Viimastel aastakümnetel on paljude laboratoorsete katsetega tõestatud mikrolainekiirguse oluline mõju bioloogilistele ja füsioloogilistele protsessidele ka siis, kui kiirguse võimsus on nõrk, madalam kiirgusnormidest, ja soojenemist ei toimu.

Ammu ja hästi on teada, et elektromagnetkiirgus kiirgus kahjustab paljunemisorganeid ja mõjutab sigivust. Paljudes töödes on näidatud, et nii soojendav kui ka nõrk kiirgus vähendab spermatosoidide liikuvust, nende kontsentratsiooni ja eluvõimet, tekitab muutusi nende DNAs.


Ammu ja hästi on teada, et mikrolainekiirgus kahjustab silmi. On näidatud, et kiirgus kahjustab sarvkesta, tekitab katarakti, kahjustab läätse epiteelkudet.


Kiirgus mõjutab kesknärvisüsteemi ja kognitiivseid võimeid. Madalatasemeline mikrolainekiirgus muudab aju bioelektrilisi rütme ja elektroentsefalograafilist (EEG) signaali, mõjutab aju hematoloogilist barjääri, une kvaliteeti, vähendab õppimisvõimet ja mälu.

Eriti mõjutatavad on lapsed. Teatavasti neeldub umbes pool kehasse sattuvast
elektromagnetkiirgusest nahas. Lastel on nahk õhem, rohkem kiirgust satub sügavamale.
Laste pead on väiksemad ja seega kiirgusele paremini läbitavad. Laste närvisüsteem on
kujunemisjärgus ja kergemini mõjutatav.


Elektromagnetiline kiirgus mõjutab olulisi protsesse rakkudes. Rohkearvulised katsed on näidanud, et madala tasemega kiirguse mõjul suureneb kaltsiumi ioonide voog läbi rakumembraani, tõuseb vabade radikaalide tase, suureneb oksüdatiivset stressi ja tekivad muutused DNA struktuuris.


Mitte kõik muutused ei vii tervisehäireteni, vaid on lühiajalised (laboratoorsete katsete puhul) ning pöörduvad. Aga ohutus tervisele ei ole tõestatud. Kuna mõju on kumulatiivne, võib pikaajaline viibimine ka nõrgas elektromagnetväljas tekitada tervisehäireid.


Lähtudes Interphone tulemustest, leidis IARC, et on olemas piiratud tõendus raadiokiirguse kantserogeensuse kohta inimeses, kuna positiivne seos oli ilmnenud traadita telefoni raadiosagedusliku kiirguse ning kasvajate (gloomi ja akustilise neuroomi) vahel. IARC klassifitseeris raadiosageduse kui võimaliku kantserogeeni inimeses (Grupp 2B) aastal 2013.


Otsustava tähtsusega on hiljuti avaldatud U.S. National Toxicology Program (NTP) tulemused (NTP 2016). NTP uuringus kiiritati kahe aasta jooksul 90 rotti või hiirt ühes grupis sagedustel 900 MHz (GSM) või 1900 MHz (CDMA) kolme erineva võimsusega (ainult üks üle piirväärtuse). Erinevates kiiritatud gruppides leiti 2-3 rotil ajukasvaja (malignant glioom) ja 1-5 rotil südames harvaesinev kasvaja (schwannoom). Kontrollgrupis kasvajaid ei esinenud. Projekti tulemused on selgeks tõenduseks mikrolainekiirguse kantserogeensest mõjust (nii arvasid ka projekti hindajad-eksperdid). Falciani grupi pikaajalise uuringu tulemused (ainult rottidel) kinnitavad NTP uuringu leide.


Viimaste aastatel, peale IARC otsust, avaldatud tulemused, eriti aga NTP uuring kinnitavad, et raadiosageduslik väli on pigem tõenäoline (Grupp 2A) või isegi kindel vähitekitaja (Grupp 1).


Ülatoodud väga eripalgelisi tulemusi analüüsides võib järeldada, et:
– Inimesed ja loomad ei ole siiani kohanenud koherentse kiirgusega ja nende organismis võivad tekkida ettearvamatud anomaaliad;
– Lühiajalise elektromagnetkiirguses viibimisega seotud muutused on pöörduvad ega ohusta tervist (vähemalt pole seda täheldatud);
– Pikaajaline viibimine ka nõrgas koherentses elektromagnetkiirguses võib viia pöördumatute muutusteni ja võib ohustada tervist;
– Siiani ei ole suudetud leida teaduslikult põhjendatud ohutut kiirguse taset.