WiFi

classroom-wifi copy

Samal ajal, kui Eesti ehitas üles värsket iseseisvust, otsustati maailmakuulsas telekommunikatsioonifirmas AT&T algatada projekt, mis pidi muutma elu veel lihtsamaks. 1991. aastal sündinud WiFi oli algselt mõeldud kasutamiseks kassasüsteemides.

WiFit tuntakse ka nimetuse Wireless Fidelity (“traadita loomutruudus”) all.

Wi-Fi ehk eestipäraselt wifi on traadita arvutivõrguseadmeid tootvate firmade ühenduse (Wi-Fi Alliance) kaubamärk, millega tähistatakse sertifitseeritud traadita kohtvõrgu (WLAN) klassi kuuluvaid seadmeid, mis põhinevad IEEE 802.11 standardil. Nimetust Wi-Fi kasutatakse sageli IEEE 802.11 tehnoloogia sünonüümina.

Wifi võimaldab paljudel kasutajatel wifi-levialas samaaegselt ühenduda juhtmevabalt internetti. Tänapäeval on IEEE 802.11 seadmed juba paljudes personaalarvutites, mängukonsoolides, nutitelefonides, printerites ja muudes seadmetes ning peaaegu kõigis sülearvutites ja pihuarvutites.

Wifi koosneb ühest või mitmest pääsupunktist, seejuures plingib jaam “eetrisse” 10 korda sekundis “andmepakette” (kiirusel 1 Mbit/s), mille järgi arvutid traadita interneti jaama üles leiavad.

Kui wifi-kaardiga varustatud arvuti satub pääsupunkti teeninduspiirkonda, siis märkab wifi-kaart pääsupunkti plinkimist, võib pääsupunktiga ühendust võtta ja nõuda endale IP-aadressi ning minna läbi pääsupunkti internetti. Siit tuleb ka üks wifi-võrgu nimetusi “traadita internet”.

Wifi puhul kasutatakse standardeid (nt 802.11), need on enamasti omavahel ühilduvad ja reguleerivad peamiselt andmeedastuskiirust, sagedusvahemikke, ühest seadmest teise üleminekut jmt.

Riigiti on wifile lubatud sagedused erinevad, kuid üldiselt jagatakse sagedused kolme gruppi – 2,4 GHz, 3,6 GHz ja 5 GHz.

Esimene neist, 2,4 GHz, on kõige enam levinud. Mida kõrgem sagedus, seda laiem sideulatus ja kiirem andmeedastus. Sellise raadiokohtvõrgu leviala võib ulatuda mõnekümnest meetrist mitme ruutkilomeetrini, sõltudes ka sellest, palju on kattuva levialaga seadmeid.

Tavalise wifi leviala piir on 100 meetrit õues ja 50 meetrit hoones. Teised elektromagnetvälja tekitavad seadmed, mis asuvad wifi-ruuteri ja arvuti vahel, võivad signaali tugevust nõrgendada.

Tulevikus on wifi-seadmed väiksemad, võimsamad ja kiiremad kui praegu. Eesti soovib ilmselgelt ses valdkonnas olla esirinnas ja püüeldakse selle poole, et internet oleks kättesaadav kõikidele igal pool ja kogu aeg. Mõned koguni väidavad, et internet on inimõigus. MTÜ Kogukonna Hüvanguks teeb tööd selle nimel, et teadmine wifi võimalikest ohtudest ning erinevate kiirgavate seadmete ohutust kasutamisest leviks.

Wifi oht on selle kumulatiivsus!
Miks meil peaks olema kortermajas igaühel oma wifi? Pole haruldane juhus, kui asume korraga mitmekümne wifi-ruuteri levialas. Ja isegi kui eeldame, et üks wifi-ruuter on kooskõlas ohutusnormidega, siis kas saame olla kindlad, et sama ohutu on korraga näiteks ka 20 ruuteri kiirgus? Igatahes saame olla kindlad, et wifi ei ole sama turvaline kui kaabliga internet.

Nii wifi-ruuterid, bluetooth kui ka sarnased traadita seadmed emiteerivad elektromagnetkiirgust madala-gigahertsilisel sagedusel.

Wifi on ohtlik eelkõige selletõttu, et
+ traadita internet, nagu iga elektromagnetkiirgus, levib ka läbi seinte;
+ enamik ruutereid on sisse lülitatud kogu aeg;
+ enamik ruutereid on mitmekordselt dubleeritud, mistõttu väli, mis sinu keha mõjutab, lisaks kõigele muule (mobiilid, koduseadmed, kaugloetavad arvestid – nii sinu kui naabrite omad) on palju tugevam.

Enamik lapsevanemaid muretseks, kui nende lapsed puutuksid kokku plii, pestitsiitide või mootori heitgaasidega. Kuigi elektromagnetväljad (ka raadiosageduslikud elektromagentväljad) on Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri (IARC) ja Maailma Terviseorganisatsiooni poolt kuulutatud just sama ohtlikuks (klass 2B kantserogeen), ei nähta seda ohtu üldjuhul sama tõsisena.

Kindlasti tasub meeles pidada järgmist:

+ Lapse keha neelab endasse suurema hulga mikrolained kui täiskasvanu.
+ Lapsest suuremas ohus on loode.
+ Mobiiltelefone jm nutiseadmeid ei tasu hoida suguelundite juures, eriti kehtib see kasvueas noorte kohta.
+ Ka mobiilide kasutusjuhendites on viidatud sellele, et liigne mobiilikasutamine võib olla ohtlik.
+ Valitsused ja rahvusvahelised organisatsioonid on andnud välja mitmeid juhiseid ja soovitusi, kuid avalikkus on neist enamasti siiani teadmatuses.
+ Praegused lubatud normid ei kaitse inimesi ega teisi elusorganisme ning need tuleb üle vaadata.
+ Traadita seadmed on raadiosaatjad, mitte mänguasjad. Kiirgavate mänguasjade müük peab olema täpsemalt monitooritud ning inimest informeeriv.1


Allikad:

1. Forbes. Study Suggests WiFi Exposure More Dangerous To Kids Than Previously Thought. 2015.

et.wikipedia.org