5G-st R2 saates Tehnikakodanikud: „5G on teema, mida Eestis ei torgita!“

0
178
Pilt: r2.err.ee

Raadio2 saate Tehnikakodanikud saatejuht Ronald Liive tegi intervjuu www.rahvaalgatus.ee veebilehel 5G paigaldamise peatamiseks allkirju koguva MTÜ Kogukonna Hüvanguks esindaja Liis Ellertiga.
Saade oli eetris 2. novembril 2018.

Intervjuud saad allpool lugeda tekstina (nurksulgudes on teksti paremaks mõistmiseks lisatud jutust väljajäänud sõnad ja üks intervjuu-järgne mõtet täiendav tekstilõik).

 

RL: Miks teile ei meeldi 5G tehnoloogia?

Ma ei saa öelda, et mulle 5G tehnoloogia põhimõtteliselt ei meeldi, vaid asi on selles, et sellega on seotud nii palju probleeme, millest avalikult ei räägita.

Ja ma korrigeeriksin, et see algatus ei ole üldsegi minu väljamõeldud teema, vaid Eestis on selle taga MTÜ Kogukonna Hüvanguks ja meie tugineme tegelikult teadlastele – üle maailma 180 teadlast 36 riigist on teinud sellise algatuse, mille põhituumik on Rootsis – [üks neist] Lennart Hardell on üks mainekamaid selle valdkonna teadlasi, kes on muu hulgas ära tõestanud ka mobiiltelefonide ja ajuvähi seose.

Tulles tagasi küsimuse juurde, siis meie tugineme eelkõige nende teadlaste pöördumisele ja nende põhisõnum on see, et 5G tehnoloogia ja kuidas see inimestele mõjub on täiesti uurimata, ning seda paigaldada praegu sellise suure entusiasmi ja hooga on lihtsalt … ütleme nii – rumal või lühinägelik, liiatigi kui elektromagnetväljade tervist kahjustav mõju on juba tõestatud.

RL: Mille poolest erineb 5G rajamine praegu – toome näiteks 2G, 3G, 4G – kas nende puhul oli eelnevalt pandud paika ja saadud selgeks, kui kahjulik see inimestele on?

Põhimõtteliselt ei, sellepärast et kogu mobiilsidetehnoloogia on ju niivõrd uus, et sõna otseses mõttes toimuvad inimkatsed meie peal. Loomulikult on tehtud laborikatseid loomadega ja eks need praeguseks ongi tõestanud, et see varasem tehnoloogia, mida me siin juba kümneid aastaid oleme kasutanud, tekitab väga tõsiseid tervisekahjustusi.

5G tehnoloogia puhul on aga probleem selles, et kuna see tehnoloogia sisu on ju selline, et kõik seadmed pannakse omavahel suhtlema – näiteks kodus külmkapid ja pliidid jne – inimesed võib-olla ei kujuta hästi ette, mida see tähendab, aga see tähendab, et kiirgusfoon meie ümber kasvab eksponentsiaalselt. Selle jaoks on vaja paigaldada – ma ei tea, kui palju Eestis, aga igal juhul tuhandeid uusi antenne, sellepärast et see side peab olema väga hea, püsiv. Isesõitvad autod vajavad sellist ühendust, kus ei tekiks mingisuguseid katkemisi. See tähendabki, et juba praegune kiirgusfoon, mis paljude teadlaste arvates saab inimestele üsna kiiresti saatuslikuks, hüppeliselt tõuseb, ja negatiivsed mõjud avalduvad veelgi kiiremini.

RL: Kas mõni neist teadlastest, kellele te tuginete, on öelnud ka, et nad hakkavad 5G ohtlikkust uurima?

Neid teadlasi, kes tahaksid uurida 5G ohtlikkust, on palju, aga meie maailm millegipärast toimib niimoodi, et sellistele teadlastele ei taheta eriti raha anda. Suuremad rahad on näiteks telekommunikatsioonitööstuse käes ja tuleb välja, et ega nemad ei olegi nendest uuringutest eriti huvitatud. Nemad on huvitatud sellest, et paigaldamine toimuks enne, kui uuringute tulemused tulevad. Ja tõsi on ka see, et selleks, et saada adekvaatseid tulemusi – see tähendab aastaid ja aastaid [uuringuid] ja kes see siin ootab … Samal ajal on see lihtsalt mahavisatud raha, mida saaks juba hakata teenima.

RL: Kuna teie vastus oli veidi selline… nii-öelda hakitud, siis me teeme seda intervjuud küll üle telefoni, aga kas te ise isiklikult kasutate mingit lahendust, millega te saate enda organismi kuidagi paremini kaitsta nende kiirguste eest?

No kõige parem tehnoloogia on juhtmega tehnoloogia, ma soovitan seda kõikidele – wifi asendada lihtsalt kaabliga internetiga, mobiiltelefon on võimalik asendada juhtmega telefoniga. Isegi kui [internet või telefon] tuleb läbi õhu, siis kuskile [eemale] on võimalik panna ruuter ja sealt tõmmata kaablid jooksma [ja lülitada ruuteril wifi välja], nii et isegi maal on võimalik täitsa n-ö juhtmete otsas elada, et ei pea ennast kiiritama. See on hästi oluline.

RL: Ja teie oma isiklikus elus olete selle lükke ära teinud?

Just! Kui ma ringi liigun, siis loomulikult on mul mobiiltelefon kaasas, aga suurema osa ajast on see lennurežiimil. Kui on vaja, siis ma kuulan oma kõneposti sõnumid üle ja helistan tagasi, kui kellelgi midagi oli.

RL: Ma saan aru, et praegu on MTÜ kartus see, et kui me nüüd ikkagi võtame 5G kasutusele ja peagi on Eesti 5G-ga kaetud, siis selle tulem on see, et ühiskond on viljatu?

Jah. Ja ma rõhutan veelkord seda, et see ei ole meie MTÜ väljamõeldud, vaid siin taga on sadu teadlasi üle maailma, kes seda juttu räägivad. Meie vahendame infot.

Ja küsimus ei ole mitte ainult viljatuses. Martin Pall Washingtoni ülikoolist väidab jah, et kui me praegust kiirgusfooni ei tõsta, siis isegi sel juhul on tehniliselt arenenud riikides viie aasta pärast viljakus põhimõtteliselt nulli jõudnud. See on juba teema, mis tegelikult peaks kaine(t) mõistusega inimest päriselt tõsiselt mõtlema panema. Ja kui me võtame seda tehnoloogiat aina juurde ja juurde, siis see juhtub palju kiiremini.

Aga viljatus ei ole ainuke probleem, sest ka DNA-kahjustused ju samamoodi avaldavad juba praegu lastele tugevat mõju. Autism näiteks on seostatud elektromagnetväljadega. Eeldused, millele meie piirnormid tuginevad, on lihtsalt täiesti valed, ja [piirnormid] on tõenäoliselt nii tehtudki, et oleks võimalik [kiirgavaid] seadmeid võimalikult palju müüa. Aga kui arvestada, mis tasemetel tekivad tervisemõjud, siis need piirnormid absoluutselt ei puutu siia.

RL: Kas te olete Eestis mõne teadlase või ülikooli uksele koputanud ja pakkunud neile välja, et nad võiksid seda 5G kahjulikkust uurida?

Oleme sellel teemal rääkinud ühe teadlasega küll, aga tema vastab, et see on lihtsalt teema, mida Eestis ei torgita. Kõlab koledasti, aga arvestades meie riiklikku poliitikat, mis ongi “täiskäigul edasi” ja Tehnikaülikool ju paneb juba 5G katsevõrku püsti … siis siin on kahjuks lihtsalt teised huvid mängus.

See [jutt] on suurte korporatsioonide ja tööstuse vastu, aga nii see on, keegi peab seda rääkima.

RL: Teil on praegusel hetkel rahvaalgatus.ee veebilehel kokku 489 allkirja ehk siis 489 inimest on teie selle sooviga päri. Kui palju üldse soovite allkirju kokku saada?

Esimene eesmärk on kokku saada 1000 allkirja, siis me saaksime selle algatuse saata otse Riigikogule ja minna nendega sel teemal rääkima.

Aga meie algatuse põhiline eesmärk on just seda problemaatikat teadvustada ja tuua inimesteni infot, et kõik see, mida nad peavad ohutuks, ei pruugi üldsegi nii olla.

RL: Kui te siin Eestis olete juba vähemalt ühe teadlasega sel teemal rääkinud, kas olete ka mõne poliitikuga võtnud ühendust, koputanud nii-öelda südametunnistusele ja öelnud, et nad peaksid ka sellele mõtlema?

Praeguseks hetkeks oleme ühele erakonnale saatnud oma info ja tagasisidet ei ole saanud. Ja ilmselt kohtume ühe erakonnaga veel. Eks näis, kuidas nad vedu võtavad.

RL: Aga nimeliselt seda teadlast ja seda erakonda, kellega te kohtute, olete ka valmis välja ütlema?

EKREle saatsime info, kuna me teame, et nad koostavad just oma terviseprofiili. Mõtlesime, et see teema võiks ju hästi sinna sisse sobida. Ja järgmine võiks olla roheliste erakond, kes mõtlevad rohkem ökoloogiliselt ja tervist puudutavalt.

RL: Kas teie kavas on ühendust võtta ka teiste erakondadega?

Hmm… Jaah… me ei ole otseselt seda mõelnud, aga ilmselt võib ju proovida, et kuidagimoodi seda infot ikkagi poliitikuteni viia. Me oleme tegelikult suhelnud sel teemal igasuguste ministeeriumidega ja õiguskantsleriga, aga seal me põrkame kogu aeg kehtestatud piirnormide ja Eesti jäiga seisukoha vastu, mis toetub tegelikult ühele komisjonile, mis kahjuks koosnes ainult tööstusega seotud teadlastest – ehk et me ei saa siin rääkida erapooletust, objektiivsest komisjonist. Ja kuna Eesti seisukoht selline on, siis … Sellel teemal me postitasime ka Kiirgusinfosse ühe artikli – just Eesti [kiirgusalasest] pädevusest – ma soovitan kõikidel seda lugeda ja natukene mõelda, et millised meie väljavaated antud hetkel üldsegi on.

RL: Meie tänanegi intervjuu on tehtud telefonitsi, kas te ei karda, et see intervjuu andmine võib teie tervise kuidagi ohtu seada?

Ei, mis mul ikka karta. Ma ei näe põhjust üldse midagi karta, sellepärast et on nagu on. Mina ajan ikkagi seda asja, mida mu süda käsib, ja eks siis ole näha, mis sellest saab.

[Asi pole hirmus, vaid teadlikkuses. Olen suure hunniku kiirgusalast materjali ja teadusartikleid läbi töötanud, tean riske, tean, kuidas see tehnoloogia organismile mõjub, ja oskan end hoida. See, mis mind eriti muretsema paneb, on üleüldine teadmatus, see, et see info jõuab laiematesse massidesse väga visalt. Elementaarsed soovitused – kuidas kasutada mobiili ja wifit, kuidas end kaitsta ja muud sellist – seda inimesed ei tea ja seavad end iga päev täiesti mõtlematult tule alla. Kahjuks on peale Kiirgusinfo ainult üksikud kanalid, kes seda infot eestikeelsena jagavad.]

RL: Aga teie nägemuses – kui mul on taskus telefon, kus on 4G sisse lülitatud, siis see on tervisele ohtlik, nagu ma aru saan?

Ma jällegi tuletan meelde, et see ei ole minu nägemus, vaid selle kohta on väga selged uuringud, et telefoni ei tohiks kanda enda keha vastas, see selgelt mõjutab meeste puhul sperma kvaliteeti ja naiste puhul munasarju. Ehk et see on tõsine risk viljakusele. Kui on vaja telefoni enda lähedal kanda, siis lennurežiimil, või lihtsalt hoida endast eemal. See on lihtne. Ja kui on nutitelefon, siis tasuks ikkagi wifi- ja andmeside hoida üldiselt väljalülitanuna ja kui tarvis, siis lülitate sisse ja vaatate, mis seal toimub.

Need on lihtsad soovitused, aga kui otsida internetist objektiivset infot, siis see kõik on olemas, täpselt neid soovitusi te sealt ka leiate.

RL: Kas pärast selle rahvaalgatuse alustamist on lisaks neile allkirjadele – pea 500 on koos – mõni inimene teiega juba ühendust võtnud ja öelnud, et see algatus on õige ja ta sooviks kuidagi teile kaasa aidata?

Õnneks on küll, selle üle on hästi hea meel. Tundub, et see info ei kuku täiesti viljatule pinnale, sest inimesed näevad enda ümber kiirguse mõjusid ja hakkavad mõistma seoseid.

Kui kasvõi vaadata lapsi, kes käivad koolis, kus on paigaldatud wifi, siis paljud lapsevanemad on hakanud märkama, millist mõju see lastele avaldab, ja sealt on tekkinud juba arusaam nende väljade mõjust.

5G on hullem [kui eelmised tehnoloogiad] selles suhtes, et kiirgusfoonid tõusevad, aga põhimõtteliselt on asi ikkagi ühes ja seesamas elektromagnetväljade kahjulikus mõjus.

Ja teatud mõttes töötab aeg meie kasuks, sest inimesed oskavad aina rohkem näha seoseid ja neil tekivad reaalsed kaebused, mida nad selgelt seostavad tehnoloogiaga. Seepärast hakkavad nad ka paremini aru saama, millest me räägime.

RL: Kas te olete suhelnud ka mõne Eestis tegutseva mobiilioperaatoriga ja küsinud neilt, et millal neil on kavas 5G maste Eestisse paigaldama hakata?

Seda küsimust me küsinud ei ole. Oleme pöördunud operaatorite poole ja uurinud, et kuidas nad saavad paigaldada tehnoloogiat, mille kohta ei ole tehtud ohutusuuringuid. Aga ka nemad on väga hästi selgeks õppinud tuginemise sellele komisjonile, millest ma enne rääkisin, kes on selgelt tööstuse huve esindav – ehk et seni, kuni ei ole sellist … ütleme – inimlikku või südamega lähenemist, kuni poetakse mingisuguse telliskivimüüri taha, lootuses, et mind see ei puuduta, siis see on tõesti väga lühinägelik käitumine, sest samamoodi kahjustab see tehnoloogia ju ka kõiki neid telekommunikatsioonifirmade töötajaid ja paigaldajaid. Ühel hetkel, kui tervis on ära kadunud, siis tekib arusaamine, et raha ei olegi kõige olulisem.

RL: Saate lõpetuseks tasub ära mainida, et 5G tehnoloogia sai alles hiljuti oma standardi paika ehk siis ei teadlased ega keegi teine ei olekski seda saanud pikalt uurida, et kui kahjulik see võib inimestele olla.

 

Saate originaalviide: https://r2.err.ee/871085/tehnikakodanikud-lapsed-hakkavad-idufirmasid-looma/896006