Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt saadud vastus MTÜ Kogukonna Hüvanguks pöördumisele, 02.10.2015

Oma nõude põhjenduse aluseks olete välja toonud asjaolu, et elektrituruseadusest tulenev võrgueeskiri on põhiseadusvastane, sest kaugloetavad arvestid emiteerivad andmete edastamisel elektromagnetkiirgust ning viitate sealjuures „tuhandetele uuringutele“, milledest osadele on joonealused viited ka Teie kirjas. Kuna Teie poolt viidatud materjalid on väga mahukad siis peame kahjuks märkima, et selle materjali läbitöötamine võtab väga palju aega ning sellest tulenevalt ei saa me anda seisukohta, kas kaugloetava arvesti tervistkahjustaval mõjul on teaduslik tõendus või mitte. Lisaks ei leidu Teie nõudes ühtegi viidet sellele, kas Eesti meditsiin on selles osas oma seisukohti avaldanud. Seepärast ei saa me hinnata ka võrgueeskirja põhiseadusvastasust lähtudes PS § 16 esimest lausest ja PS § 28 esimesest lõikest. Lisaks eelpool väljatoodule märgime, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisel mõju hindamine inimese tervisele kuulub Sotsiaalministeeriumi kompetentsi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei oma sellekohast pädevust.

Märgite oma nõudes, et kaugloetavate arvestite näol on tegemist kõrgtehnoloogiliste arvutitega, millel on kopsakas mälu, mis salvestab lisaks elektritarbimisele tunnis ka nende muid privaatseid tegevusi, mis kogutakse ning millele pääsevad ligi kolmandad isikud ja leiate, et kaugloetavaid arvesteid võib pidada ka jälgimisseadmeteks, mis rikuvad andmekaitseseaduse sätteid privaatse kaitse osas. Teie kirjast ei selgu, kas olete pöördunud Andmekaitseinspektsiooni poole, kelle ülesandeks on kaitsta igaühe põhiseaduslikke õigusi eraelu puutumatusele. Andmekaitseinspektsiooni pädevuses on hinnata, kas Elektrilevi poolt kogutavad tunnipõhised salvestused on vastuolus EV Põhiseadusega ja isikuandmete kaitse seadusega.

Kolmandaks peamiseks aluseks oma nõudele toote põhjenduse, et direktiivi 2009/72/EÜ ülevõtmisel 100%-selt kaugloetavatele arvestitele üleminekuga on Eesti jätnud tundlikumad inimesed kaitsetusse olukorda. Näitena olete toonud mitmete riikide üleminekuaja pikendamise põhjusel teha täiendavaid uuringuid. Olete jätnud märkimata, et enamus riikide puhul on tegemist siiski majandusliku põhjendusega.

Direktiivi kohaselt tuli läbi viia majanduslik hindamine selle kohta, milline nutiarvesti on majanduslikult mõistlik ja kulutõhus ning milline ajavahemik on nende paigaldamiseks teostatav.

Eesti võrguettevõtjad analüüsisid nutiarvestite kasutuselevõtu võimalusi 2009. aastal seoses vajadusega hakata välja vahetama või taatlema vanu kohtloetavaid arvesteid. Analüüs näitas, et elektrituru toimimiseks on andmevahetusplatvormi loomine ja kaugloetavate arvestite paigaldamine möödapääsmatu (kusjuures kohtloetavate arvestite paigaldamine ei oleks olnud odavam kaugloetavate arvestite paigaldamisest). Kõik Eestis paigaldatavad kaugloetavad arvestid vastavad Euroopa Liidus kehtivatele ohutuse ja tervise standarditele, mida näitab arvestil olev CE märgis. Samuti tuleb tähele panna, et kaugloetav arvesti ei suuda fikseerida tarbimist seadmete kaupa ega edastada infot selle kohta. Arvesti ülesandeks on mõõta üksnes tarbitud elektrienergia koguseid. Kui tarbija soovib, võib tema arvestiga ühendada (tarbija kulul) erinevaid liideseid, mille abil ta saab hakata näiteks oma kodumasinaid juhtima sõltuvalt elektrienergia turuhinnast vms.

Lähtudes eelpool väljatoodud põhjendustest ei näe me praegu vajadust ega võimalust seaduse muudatusteks selliselt, mis annaks võimaluse korral keelduda kaugloetavast arvestist ning lubaks edasi kasutada kohtloetavat arvestit. Rõhutate oma nõudekirjas, et Euroopas tegutsevad arstid suhtuvad elektroülitundlikkusse aina tõsisemalt. Usume, et sellisel juhul võetakse vajalikud meetmed tarvitusele kogu Euroopas, samuti ka Eestis.

Lugupidamisega

Timo Tatar
osakonna juhataja