Mida teha, kui kaugloetav arvesti koputab uksele?

0
222

Aastaks 2017 peavad kõik elektriarvestid Eestis olema kaugloetavad. Kellele see muret tekitab, võib Elektrilevile avaldada soovi paigaldamist pisut edasi lükata, olgugi et palju aega pole enam jäänud. Alljärgnevalt mõned asjaolud, mille peale tasub seoses kaugloetavate arvestitega mõelda.

1. Kui tarbija väljendab muret kaugloetava arvesti tervisemõju üle, siis saadab Elektrilevi kinnituse, et “Kaugloetavate arvestite mõju tervisele uuriti põhjalikult eelmisel aastal Soomes Tampere ülikoolis,” küsimuse peale on võimalik selle uuringu kokkuvõttega ka tutvuda. Lähemal vaatlusel selgub, et tervisemõju uuringust on asi kaugel, tegemist on lihtsa mõõtmisraportiga, mille tulemused jäävad loomulikult normide piiresse, kuid see ei tähenda kaugeltki, et tegemist on ohutute seadmetega. Kuidas nii? Kohe selgub.

2. Elektrilevi kinnitab, et KLAd vastavad Euroopa Liidu normidele, mida tõestab CE-märgistus. Mobiilide kohta võib öelda sama, kuid ometi on mobiilikiirgus kuulutatud võimalikuks kantserogeeniks (ja samasugust kiirgust emiteerivad ka osad Eestis paigaldatavad arvestid), rääkimata sellest, et juba ka kohtu poolt on tunnistatud, et mobiiltelefonid tõepoolest tekitavad vähki (link 1, link 2). Millise garantii see CE-märgistus siis siinjuures meile annab? Ainus, mis võib meid veenda, on pikaajalised meditsiinilised uuringud. Eriti olukorras, kus need, mis on tehtud muude kiirgavate seadmetega, annavad väga murettekitavaid tulemusi.

3. Saastelekter – me teame, et see mõjutab tervist, sõltuvalt inimese tundlikkuse astmest. Elektrilevi on päringule vastanud, et saastelektrit pole piisavalt uuritud, neil pole piisavalt infot ja saastelektrile pole ka mingeid norme kehtestatud – seetõttu ei ole Elektrilevil ka millestki lähtuda. Aga kui mingi parameeter KLA toimimise juures on täielikult kaardistamata ja selle mõju tervisele piisavalt uurimata, eriti veel kui mitmed inimesed on kurtnud halvenenud enesetunde üle pärast KLA paigaldamist, mida kinnitavad mõnede teadlaste avastused saastelektri negatiivsest mõjust tervisele – siis kuidas saab selline seade olla turul ja veelgi enam – kohustuslikus korras paigaldatud igasse Eesti kodusse?

4. Mida arvata 2015. aastal avaldatud Euroopa Komisjon raportist “Final Opinion – Potential health effects of exposure to electromagnetic fields”, mis kinnitab elektromagnetväljade piirnormide pädevust ja ohutust inimeste tervisele? (http://ec.europa.eu/dgs/health_consumer/dyna/enews/enews.cfm?al_id=1581 ja http://ec.europa.eu/health/scientific_committees/emerging/docs/scenihr_o_041.pdf)

Siinkohal tasub uurida komisjoni SCENIHR liikmete tausta ning selgub, et komisjoni  liikmete objektiivsus ja pädevus on suure küsimärgi all. Kaks liiget on elektromagnetväljade (EMV) teemal eksperdid, kumbki nendest aga ei ole seda tervise valdkonnas ning mõlemad on varasemalt teada oma tööstuse huvide poole kallutatuse (üks neist ka endine telekommunikatsioonitööstuse töötaja) ning veendumuse poolest, et EMVd ei kujuta endast tervisele ohtu. Ülejäänud liikmetest suurem osa on samuti seotud telekommunikatsioonitööstusega. Seetõttu võime päris kindlad olla, et komisjoni liikmed on valitud spetsiaalselt nende eelhäälestatuse järgi ja mingist püüdlusest selgitada välja objektiivne tõde elektromagnetväljade tervisemõju kohta ei saa siin juttugi olla. Teiseks on komisjon ilmselgelt ignoreerinud aina kuhjuvaid teaduslikke tõendusmaterjale ja uuringutulemusi EMVde negatiivse tervisemõju kohta. Tasub kindlasti tutvuda kaebusega, mille esitasid SCENIHRi aruande kohta 20 ühingut 12st Euroopa riigist: http://www.iemfa.org/wp-content/pdf/Complaint-to-the-European-Commission-SCENIHR-2015-08-31.pdf

Samas on meil kümneid tuhandeid teaduslikke eelretsenseeritud artikleid, mis on SCENIHRi seisukoha ümber lükanud ja tõestavad, et EMVdel on negatiivne mõju inimese tervisele kehtestatud normidest oluliselt madalamate kiirgustasemete juures ning et praegused standardid on kehtestatud täiesti valedel alustel ja neid ei saa inimese tervisemõju puudumise kinnitamisel arvesse võtta. Sellises olukorras mõjuvad sellised poliitiliselt tasandilt avaldatud seisukohad mõju puudumise kohta naeruväärse ja pahaendelisena. Samal ajal on tehtud poliitilisi algatusi ja üleskutseid üle maailma vähendada EMVde ekspositsioone, kuni meil ei ole täit kinnitust, et need on ohutud. Mh on sellise üleskutse avaldanud ka Euroopa Parlament.

Elektrilevi ei pääse mööda konkreetsetest asjaoludest:
1. KLAde bioloogilist mõju inimestele ei ole mitte kunagi testitud.
2. Inimestel on ilmnenud pärast KLA paigaldamist terviseprobleemid, mida neil varem ei esinenud.
Siit saame järeldada ainult seda, et CE-märgistus ja kehtivad standardid, millele KLAd vastavad, ei ole adekvaatsed, vähemasti mitte tervisemõju osas.

Ingliskeelset lisainfot KLAde kohta: http://www.eiwellspring.org/smartmeter.html