Kas arvuti kasutamine koolis aitas kaasa PISA 2012 tulemustele?

0
958

“Õpilased, arvutid ja õppimine. Nendevahelist ühendust otsides“. Sellenimelise analüüsi avaldas septembri keskel Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), mis on rahvusvahelise õpilasuuringu PISA peakorraldaja. Aruanne on koostatud PISA 2012 andmete põhjal.
Loo autor on SA Innove PISA koordinaator Gunda Tire.

Kuna ühe uuringuga koguneb väga palju andmeid ja rahvusvaheliste analüüside koostamine erinevatest vaatenurkadest on mahukas ja pikaajaline, avalikustatakse teemasid üksteise järel vastavalt nende valmimisele.

Värskelt avalikustatud OECD raport on esimene rahvusvaheline võrdlusanalüüs, mis käsitleb 15-aastaste koolinoorte digiharjumusi ja -oskusi ning vastavat tehnoloogilist keskkonda nii koolis kui ka väljaspool kooli. Esmakordselt räägitakse lähemalt ka PISA 2012 arvutitesti tulemustest.

PISA 2012 uuringus osales Eestist 5867 15-aastast õpilast. Käesoleva analüüsi lähteandmestik põhineb uuringuga koos käinud IKT küsimustikul, millele kõik PISA valimis olnud õpilased vastasid. IKT- küsimustikule vastasid üldse õpilased 42 riigist.

Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia on muutnud meie elu kõiki aspekte. Kuid millised on need pädevused, mida õpilased on omandanud ja kuidas tehnoloogia mõjutab nende elu koolis?

Kas Eesti õpilased kasutavad palju arvutit?

Eesti lapsed alustavad arvuti kasutamist varakult. Peaaegu pooled uuringus osalenutest alustasid arvuti kasutamist enne kuueaastaseks saamist. Siinjuures tuleb arvestada, et uuringus osalejate sünniaasta oli 1996 ning nad olid kuueaastased aastal 2002.

PISA 2012 uuringus küsiti esmakordselt, kui palju aega õpilased veedavad arvutis kodus ja koolis nii tavalistel koolipäevadel kui ka nädalavahetustel. Kuna võimalikud vastusevariandid olid ette antud, ei ole võimalik välja arvutada täpset keskmist aega, kuid siiski annavad vastused meile hea ülevaate olukorrast. Keskmiselt veedavad õpilased OECD riikides internetis iga päev üle kahe tunni nii nädala sees kui ka nädalavahetusel. Eesti õpilased olid 2012. aastal koolis keskmiselt vaid 23 minutit arvuti taga, samas koju jõudes olid nad arvuti taga keskmiselt 2 tundi 20 minutit, mis on Rootsi järel teine tulemus. Nädalavahetusel veedavad 41% Eesti õpilastest arvutis vähemalt 4 tundi, mis on neljas koht edetabelis Macao, Taani ja Rootsi laste järel. Üle 17% Eesti õpilastest on arvutis rohkem kui 6 tundi päevas. Need õpilased on määratletud kui ekstreemsed arvutikasutajad ja nende käitumist on uuritud lähemalt.

Kas igas Eesti peres, kus on teismelisi, on ka arvuti?

Uuringu põhjal võib väita, et praktiliselt kõikides Eesti kodudes, kus elab teismelisi,  on vaatamata pere jõukusele olemas nii arvuti kui ka internetiühendus. Aastal 2012. kinnitasid 98,5% Eesti (96% OECD keskmine) õpilastest, et nende kodudes on vähemalt üks arvuti ning 97,7%-l on olemas ka internetiühendus.
Eesti õpilased veedavad internetis palju aega meelelahutuslikel eesmärkidel. Neilt küsiti, kui tihti nad mängivad arvutis ise või koos teistega, kirjutavad e-kirju, kasutavad suhtluskeskkondi, osalevad sotisaalvõrgustikes, loevad internetist uudiseid, otsivad praktilist infot, laevad alla muusikat või jagavad teistega oma loomingut. Eesti juhib kahes edetabelis – suhtluskeskkondade kasutamine (89% õpilastest) ja internetis surfamine oma lõbuks (95%). See kinnitab suurt suhtlemisvajadust ja seda eriti teismeliseas. Eesti ja Tšehhi õpilased olid liidrid vabal ajal interneti kasutamise alal. Edetabeli teises otsas on Jaapan, Korea ja Mehhiko, kus vaba aega sisustatakse arvuti abil palju vähem. Nt vaid 36% Jaapani noortest suhtlevad omavahel internetis ja 24% Korea noori kirjutavad e-kirju.

Võrreldes õpilaste harjumustega aastal 2009 võib märgata muutust, et vähemaks on jäänud ühe mängijaga mängude mängimine ja e-kirjade kirjutamine. Ilmselt on need asendunud vaid teiste suhtluskanalitega ja muude on-line võimalustega.

Kui lapsed on nii aktiivsed internetis, kas see mõjutab nende enesetunnet ja suhtumist kooli?

Kuna PISA uuringu õpilasküsimustikus küsiti ka laste suhtumist kooli ja kuidas nad seal ennast tunnevad, siis tuleb välja, et just ekstreemsed arvutikasutajad tunnevad end kõige sagedamini koolis üksikuna. Uuringus jagati õpilased vastuste järgi nelja gruppi: need, kes kasutavad internetti vähe (kuni 1 tund päevas), keskmised kasutajad (1 kuni 2 tundi), kõrged kasutajad (2 kuni 6 tundi) ning ekstreemsed kasutajad (6 tundi ja rohkem). Uuringus väitsid 9% Eesti õpilastest, et nad tunnevad end koolis üksikuna. Uurides neid lähemalt  võib Eestis täheldada, et koolis tunnevad ennast üksikuna kõige rohkem  nii ekstreemsed arvutikasutajad (13,5%) kui ka need, kes kasutavad internetti vähe (12,5%).

Varasemates PISA 2012 uuringu analüüsidest selgus, et Eesti probleemiks on õpilaste põhjuseta puudumine ja hilinemine. Õpilaste käest uuriti, kui tihti viimaste kahe nädala jooksul enne PISA testi nad puudusid põhjuseta kas terve päeva või mõne tunni. Ligikaudu 15% Eesti õpilastest puudus PISA uuringule eelnenud kahe nädala jooksul põhjuseta terve koolipäeva. 41% õpilastest hilinesid kooli vähemalt üks või kaks korda. Hilinejate hulgast kõige suurema osa moodustasid ekstreemsed arvutikasutajad. 54% õpilastest, kes istuvad väga palju arvuti taga,  ka tunnistasid, et nad hilinesid. Põhjus võib olla lihtne  – kuna nad olid hilisõhtul või öösel kaua arvuti taga, siis nad magasid hommikul lihtsalt sisse.

Teatavasti ei lõpe õpilase „tööpäev“ kooli uksest välja astudes. Eesti õpilased paistavad silma sellega, et nad kasutavad rohkem arvutit kooliga seotud ülesannete täitmiseks. Õpilasküsimustikus oli välja pakutud erinevaid kooliga seotud tegevusi, mida saab kodus arvutiga teha, nt surfamine internetis koolitööde tegemiseks jne. Eesti õpilased olid esikohal e-kooli tiheda kasutamisega. Regulaarselt kasutab oma kooli e-keskkonda 60% Eesti 15-aastastest, samas OECD riikide keskmine on poole võrra väiksem (30%). Võttes kokku kõiki erinevaid kooli jaoks mõeldud arvutitegevusi koostati õpilaste arvutikasutamise indeks. Eesti on esikohal kodus arvuti kasutamisega  koolitööde tegemiseks. Sama tabeli eelviimasel kohal on Soome, mida tuleb tõenäoliselt seletada sellega, et neil on kodutöö koormus üldse palju väiksem kui Eestis.

Kool ja arvuti

Eesti koolides on olukord arvutite kasutamisega väga varieeruv, ehkki PISA 2012 ühe edetabeli esikohal on Eesti just selle poolest, et praktiliselt kõik koolides olevad arvutid on  internetiühendusega.
Kuna PISA 2012 oli ka matemaatika süvauuring, siis küsiti õpilaste käest, kas nad kasutavad arvutit matemaatikatundides. Kas nad teevad seda iseseisvalt või näitab õpetaja klassi ees ette erinevaid matemaatikaga seotud ülesannete lahendusi. 39,2% Eesti õpilastest vastasid, et nad kasutavad ise arvutit matemaatikatundides ja vaid 18% juhtudel näitab õpetaja ette. Kõige rohkem kasutatakse arvutit matemaatika tundides Norras, kus 73% õpilastest lahendavad ise matemaatikaga seotud ülesandeid ja vaid 9% juhtudel näitab õpetaja ette. Norra on oma matemaatika tulemuste osas 489 punktiga 30. kohal  ja see on OECD keskmine tulemus. Matemaatika tulemuste alal 613 punktiga esikohal oleva Šanghai õpilased praktiliselt ei kasutagi arvuteid matemaatikatundides. Vaid 8% protsenti sealsetest lastest kasutab arvuteid, samas 47% õpilastest vastasid, et arvutit kasutab vaid õpetaja.

PISA 2012. aasta küsimustike puhul vastasid 34% Eesti õpilastest, et nad ei kasuta üldse koolis arvutit.  See on veidi madalam OECD keskmisest. Huvitav on tõdeda, et muidu PISA testi tulemuste järgi edetabeli juhtivatel riikidel nagu Korea, Šanghai ja Hongkong arvuteid koolis eriti ei kasutata. Lausa 68% Korea, 75% Šanghai ja 50% Hongkongi õpilastest ei kasuta koolis arvutit.

Vaatamata sellele, et 97% OECD riikide õpilastest on kodus arvuti ja IKT on lahutamatu osa igapäevaelust, ei ole digiseadmete kaasamine õpiprotsessi tulemusi tõstnud.

Kas arvutiga sooritatud lugemis- ja matemaatikatesti tulemused erinevad paberil tehtud lugemis- ja matemaatika testi tulemustest?

PISA 2012 uuringu mittekohustuslikuks osaks olid elektrooniline lugemise ja elektrooniline matemaatika test ja mõlema puhul oli osalemine riikidele vabatahtlik.  E-testides osales 32 riiki. Digilugemises oli Eesti 523 punktiga 9. kohal, mis on kõrgem tulemus kui pabertesti lugemisel (516p). Digilugemises olid esikohal Korea, Jaapan ja Šanghai. Just nendes riikides on arvuti kasutamine koolis kõige väiksem. Kuidas seletada häid tulemusi  arvutitestis, kui tegelikult arvuteid koolis ei kasutata? Vastus on lihtne: eriti tippsaavutajate jaoks ei ole vahet, kas nad loevad teksti paberil või arvutis. Nt kaks kolmest tippsaavutajast pabertestil olid tipptegijad ka arvutitestis. Kui vaadata aga madalamate tulemustega õpilasi, siis mõnedes riikides nagu Ungari, Iisrael, Poola ja Venemaa on just madalate oskustega õpilaste osakaal e-lugemises suurem. Võimalik, et ainult digipädevused ei võimalda õpilastel e-testiga hakkama saada. Eestis oli e-lugemistestis 11,4% õpilaste tulemused alla baastaset ja nendest ainult 5,4% olid seda vaid e-testis, ülejäänud olid sama nõrkade tulemustega ka paberil tehtud lugemistestis. Üldiselt saab 80% e-testi tulemuste variatiivsusest seletada paberil tehtud lugemistesti tulemustega.

E-matemaatika testis oli Eesti 516 punktiga 9. kohal (pabertestil oli tulemus 512p), mis oli kõrgeim koht Euroopa riikide seas. Edetabelit juhivad Singapur (566p), Šanghai (562p) ja Korea (553p). Osa arvutil tehtud matemaatikatesti ülesannetest olid sarnased pabertesti ülesannetega ega nõudnud IKT oskusi. Samas osa ülesannetest nõudsid just probleemide lahendamisel arvutialaseid teadmisi. Eesti õpilased olid edukamad eriti nende ülesanne lahendamisel, kus ei olnud vaja täiendavat kasutada arvutioskusi.

Kui pabertesti puhul me ei tea, kuidas õpilane vastuseni jõudis, siis arvutitesti eelis on see, et pärast testi saab jälgida logi-faile, ehk klikkide järgi saab tuvastada õpilaste käitumist testi ajal: kuivõrd nad olid aktiivsed ja tegutsesid sihikindlalt lahenduste leidmisel. Lahenduse otsimise käigus võib näha, kas tupikusse sattudes õpilane annab alla või otsib edasi. Vastavalt õpilaste aktiivsusele koostati sirvimisindeks (väärtusega nullist sajani), kõrgemale indeksinumbrile vastas kõrgem aktiivsus. Madala aktiivsuse puhul võib eeldada, et õpilane isegi ei üritanud testi lahendada. Eesti puhul on keskmine aktiivsuse indeks 54, mis tähendab üheksandat kohta edetabelis. Kõige aktiivsemad olid Korea lapsed 77 punktiga ja kõige passiivsemad Brasiilia õpilased 27 punktiga.

Kas arvuti kasutamine tunnis mõjutab testi tulemusi?

Käesolevast analüüsist ilmneb, et tegelikult ei ole koolid veel suutnud kasutusele võtta kogu IKT potentsiaali.  Digimaailma võimalused ei ole kaasa aidanud kõrgemate  testi tulemuste saavutamisele. Pigem on tendents vastupidine – riigid, kus on investeeritud rohkem IKT kasutamisse koolisüsteemis, on täheldatav langustrend nii lugemis-, loodus- kui ka matemaatikatesti tulemustes.

Kõige paremad on tulemused õpilastel, kes kasutavad arvutit mõõdukalt. Kõige kehvemad on neil, kes arvutit üldse ei kasuta või teevad seda väga palju. Õpilased, kes kinnitasid, et kasutavad arvutit ainetundides regulaarselt,  olid väga tihti madalama tulemustega, kui arvutit ainetundides  aeg-ajalt kasutajad.
Ilmselt ei ole digimaailma efektiivne kasutamine õppeprotsessis vaid Eesti, vaid kogu maailma koolisüsteemide jaoks suur väljakutse. Tuleb veel kõvasti pingutada, et aru saada kuidas  ja kui palju  uue tehnoloogia klassiruumi toomine aitab kaasa õppeprotsessile ja aine omandamisele.

 

Allikas: Madli Leikop, http://koolielu.ee/info/readnews/468749/kas-arvuti-kasutamine-koolis-aitas-kaasa-pisa-2012-tulemustele (12.10.2015)