Üks Austraalia tippkoole on keelanud sülearvutite kasutamise klassis, hoiatades, et tehnoloogia juhib eemale kvaliteetsest “vana kooli” õpetamisest.

Sydney algkooli direktor John Vallance on nimetanud miljardite dollarite kulutatamist arvutitele Austraalia koolides viimase seitsme aasta jooksul skandaalseks raharaiskamiseks. “Ma olen näinud nii palju piiratud eelarvega koole kulutamas ebaproportsionaalselt palju raha tehnoloogia soetamiseks, mis tegelikult ei too neile mingit mõõdetavat või mittemõõdetavat kasu,” ütles ta. “Koolid on kulutanud sadu ja sadu miljoneid dollareid interaktiivsetele tahvlitele, digitaalsetele projektoritele ja nüüdseks on need kõik ära visatud.”

Sydney algkool on keelanud õpilastel tuua sülearvuteid kooli, seda isegi vanemates klassides, ning nõuab, et nad kirjutaksid koolitöid ja esseid käsitsi kuni 10. eluaastani. See vana-kooli-poliitika on vastu arengusuunale, mis valitseb enamikes Austraalia gümnaasiumides ja paljudes algkoolides ning nõuab, et vanemad ostaksid lastele klassis kasutamiseks sülearvuti.

Dr Vallance’i sõnul oli Rudd-Gillardi valitsuse 2,4 miljardit dollarit maksma läinud “digitaalse hariduse revolutsioon”, milleks kasutati maksumaksjate raha keskkooliõpilastele sülearvutite ostmiseks, raha raiskamine. “See ei teinud tõepoolest midagi muud kui rikastas Microsofti ja Hewlett-Packardit ja Apple’it,” ütles ta. “Neil ju väga võimas lobby, mõjutamaks haridustegelasi.”

Sydney algkooli õpilastel on juurdepääs arvutitele kooli arvutiklassis ja nad kasutavad sülearvuteid kodus.

Dr Vallance ise peab sülearvuteid klassis segavaks faktoriks. “Me näeme õpetamist põhimõtteliselt sotsiaalse tegevusena,” ütles ta. “See seisneb inimestevahelises suhtlemises, aruteludes ja vestlustes. Leiame, et sülearvutite või iPadide lubamine klassiruumis takistab vestlust. See on häiriv.”

“Kui sul on õnn omada head õpetajat ja motiveerivat klassikaaslaste rühma, siis tundub raiskamisena võtta kasutusele midagi, mis hakkab häirima eeliseid, mida selline sotsiaalne kontekst sulle annab.”

Akadeemiliste tulemuste poolest kuulub Sydney algkool Austraalia parimate koolide hulka ja seal õpib ka palju Sydney äri- ja poliitilise eliidi lapsi. Kooli vilistlaste seas on kolm Austraalia peaministrit – Malcolm Turnbull, Edmund Barton ja William McMahon, samuti tuntud luuletaja Banjo Paterson ja ärijuht David Gonski, kes on loonud vajaduspõhise rahastamismudeli kehvemal järjel õpilaste aitamiseks.

Dr Vallance ütles, et eelistab kulutada raha pigem õpetajatele kui tehnoloogiale. “Koolides, kus juba on sülearvutid, neid varastatakse, neid unustatakse mänguväljakule, need lähevad katki. Kool peab palkama lisapersonali, kes neid parandab. Iga paari aasta järel tuleb seadmed välja vahetada. Kokkuvõttes makstakse tohutuid summasid koolide eelarvest, kus samal ajal lekivad tualetid ja katused ning lagunevad hooned. Kui ma saaksin valida, kas täita klassiruum sülearvutitega või võtta tööle õpetaja, siis valiksin ​​iga kell uue õpetaja.”

Dr Vallance, kes lahkub järgmisel aastal koolidirektori ametist pärast seal 18 aastat töötamist, on lisaks veel ka Cambridge’i ülikooli vilistlane, New South Wales’i osariigi raamatukogu juhatuse liige ja riikliku kunstikooli juhataja.

Dr Vallance’i sõnul on sülearvutid on toonud õppimisse palju lodevust. “Sellega tekib palju kergemini illusioon, et koolitükid on õpitud,” ütles ta.

Ta on nimetanud hullumeelseks Austraalia riikliku õppekavade, hindamise ja aruandluse ameti plaane muuta järgmisel aastal riiklikud kirja- ja arvutusoskuse testid arvutipõhiseks. “See tähendab, et põlvkondade kaupa õpilasi teevad kirja- ja arvutusoskuse teste arvutis ja nad ei tohi käsitsi kirjutada, mis minu arvates on hullumeelne. Kui laseme lastel kaotada võime väljendada end kirjalikult, on see väga ohtlik asi.”

Dr Vallance rääkis, et Sydney algkoolis uuriti erinevust käsikirjaliste ja arvutil tipitud ülesannete lahendamisel 3. ja 5. klassi poiste hulgas. “Nad leidsid, et loova kirjutamise ülesannetes on palju lihtsam kirjutada käsitsi, oma ideed kirja panna paberile kui teha seda klaviatuuri abil.”

Dr Vallance on kindel, et inimesed nimetavad teda dinosauruseks. “Aga ma ei ole mingil juhul tehnoloogiavastane. Ma armastan vidinaid. Osaliselt sellepärast, et me kõik vidinaid nii palju armastame, ongi meil need reeglid, muidu me kõik ainult logeleksime. Tehnoloogia peab olema teener, mitte isand.

Me ei saa lubada, et saba liputab koera, kuid ma arvan, et praegu see nii just ongi.”

Dr Vallance ütles, et arvutid klassis röövivad lastelt võimaluse arutleda ja arutada ideid õpetajaga: “Üks võimsamaid töövahendeid hariduses on vestlus.”

“Õppematerjalide digitaalsel kättesaadavusel kogu Austraalias on olnud tõepoolest võimas normeeriv jõud.

See muudab lastele üsna keeruliseks õppida, kuidas mitte nõustuda, kuidas mitte astuda ühte sammu peavooluga, sest nad ei saa kahelda asjades – võimalus kahelda on neilt ära võetud.”

Dr Vallance nimetab tõeliselt skandaalseks seda, et Austraalia kulutab haridusele rohkem kui kunagi varem, ent tulemused muutuvad järk-järgult halvemaks. Tema sõnul maksab 250.000-500.000 Austraalia dollarit, et varustada keskmise suurusega keskkool interaktiivsete tahvlitega. “See on suur summa koolielu juures, mille eest võiks palgata päris mitu head töötajat.”

“Ma arvan, et kui inimesed hakkavad kunagi kirjutama selle perioodi hariduse ajalugu, siis klassiruumi tehnoloogiasse investeeringutes nähakse suurt pettust.”

Ka OECD on pannud kahtluse alla koolide kasvava sõltuvuse tehnoloogiatest. Nende 2015. aasta aruandes on välja toodud, et koolid peavad looma õpilastele tugeva vundamendi lugemises, kirjutamises ja matemaatikas, enne kui kasutusele võetakse arvutid. Aruandes leiti ka, et neil, kes koolis väga palju arvuteid kasutavad, on palju halvemad õpitulemused.

“Lõppude lõpuks – tehnoloogia võib head õpetamist võimendada, kuid hea tehnoloogia ei asenda halba õpetamist,” võtab OECD aruanne kokku.

Allikas: http://www.theaustralian.com.au/national-affairs/education/computers-in-class-a-scandalous-waste-sydney-grammar-head/news-story/b6de07e63157c98db9974cedd6daa503 (26.03.2016)